AvangnâmioK - 01.07.1931, Blaðsíða 4
— 52 —
A k i s s u t.
Sujunersut måna angumit kujatåmiussumit
naorKårpoK, malungnautenarpordlo kujatåmiut
.aningaussaKangåramik nuånårutigssåinangajang-
nut atortarait.
avangnåne aningaussat ikigtunguåinaungmata
KularnångilaK silatulårnerussumik atortariaKarait.
uvanga imåitumik isumaKarpunga: Kommune-
Karfingne tamane sånavigssamik sanatitsiniarnig-
ssaK pingårnerusagaluartoK, silardiulersitdlugo
angatdlaviujungnaerångat kiavdluntt peKuminik
avdlanigdlumt sånavigissarsinaungmago. åma
sunalunit KommuneKarfik taimailiorumassoK sa-
pitigisavnik ikiorserniåsagaluarpara.
tauva suliagssanik angistinik imerneKarsimati-
nago piumagångamik Kitigfigissarsinåusavåt.—
Avangnåne Landsfoged.
Zoolog (umassunik ilisimassoK) Frits
Johansen-ip misigssuinere.
(nugt. P. Dalager KeKertarssuarmio).
L Jmassunik misigssuinerit Grønlandip kitåtu-
ngåne suliarissavka aussame 1931-me imåitunik
sujunertai<arput kinguneKardlutigdlo.
1.
Uperniviup pigisså, Kangerssuatsiårmt Kimug-
seriarssuaK tikitdlugo, Grønlandip kitåta sineriå-
nit kujasingnerussumit ilisimaneKarKarnerungmat
aussap Kåumatai 2 (Juli Augustilo) tåssane mi-
sigssuivdlunga atorsimavåka, fimassut imerme
imånilo inunerat misigssordlugo. taserpagssuit
angisilt mikissutdlo nunavingmltut tåussumalo
avatåne KeKertanltut takusarneKarput, aulisagår-
Katdlo OmassuarKatdlo katerssorneKarput. imap
misigssorneKarnera najugkatigut pingasuinarti-
gut ingmingnut nåmagtumik akugtoKatigtgsuti-
gut usserneKarpoK flmassuisa åssigingissusiat
takuniardlugo, tåssa Upernivikut (avdl. avangn.
73° migss.), Tasiussåkut (avdl. avangn. TSllz
migss.) K’utdlerKorssuartigutdlo (avdl. avangn.
74° migss.), tåukunane narKanik kumigtarnerpag-
ssuit Plankton-inigdlo (flmassuarårKanik imap
ikerane angalårtunik) Kalusissarnerpagssuit av-
dlatdlo pissaKarfioKissut suliarineKarput. najug-
kane tåukunane 3-ne avdlarpagssuarnilo Kanger-
ssuatsåmit K’imugseriarssuarmut (Kuvdlorssuar-
mut) aulisagarpagssuit pissaraka misigssordlu-
gitdlo Kuperdlflssåinauneråne agdlilålernerinilo
ama tåvane naussut katerssorneKarput najug-
kane åssigingitsune 13-nine, Upernivingmit Ke-
KertaK Sagdlia tikigdlugo, tamatumiinalo naussut
ingmikortut ilaisa avangnamut kigdleKarsorine-
Karaluarnerat nutaunerussumik ajungneKarpoK.
atortugssat tamåko katerssorneKartut København-
ime sarKumersitsivingne uningavigssarsisagu-
narput.
2.
ukiut 2 tunumérérsimagama ukiutdlo 4 Kana-
dap issigtuanérérsimagarna Alaskamérérsimav-
dlungalo uvavnut åma pingåKaoK Grønlandip
kitåtungåne aussame uninganera, nunane tåu-
kunane 4-ne, katitdlugit Kausuitsup agfåne fima-
ssut inunerata åssigigsitårnigssånut. Omassunik
ilisimassaKarnerup tungåtigut Grønlandip kitåtu-
ngå pisoKingmat sulivfigisavdlugulo pitsaoKing-
matj piletssårpunga, imana aussamut kingugdlig-
ssamut, Grønlandip kitåtungåliarKingniardlunga
atausiåinardlune angujumassaugaluit anguneK a-
jornartaKingmata.
3.
flmassunik ilisimassaKarnerup (Zoologi) ilai,
uvanga ukiorpagssuarnepingårnerssautitdlugit Ki-
nersimassåka, tåssåuput aulisagkat agssagiårKat-
dlo imermiut; taimåitumigdlo ama tåuko pingår-
dlugit upernåK misigssorpåka imaKalo Kuianar-
nerpaussut pingårnerpaussutdlo angusimavdlu-
gib
Lauritz Jens Gerhard Samuel
Kleist.
Ualåtdlit nunåta sineriåne tamarme angut ku-
låne OKautigineKartoK ilisimaneKarpoK. angala-
torssdgame erKumitsumigdlunit suliaKarsimaga-
me ilisimaneKalissutigingilå, kisiåne „Atuagag-