AvangnâmioK - 01.09.1931, Page 6
70 —
alianåitarpoK. naggatånut issigpoK unerisimana-
nilo apissardlunilo. l'ssingnerpaugame issimut
4,6-uvok kiangnerpaugamilo kiangmut 7,3-uvdlu-
ne. sikut ajiingitdlat, nålernerane sikualonatsia-
raluarpoK. puissit pissauvdluarput, nånut 3 aor-
fit 2 pissarineKarput. nunamiunik piniagagssa-
KardluarpoK. inuit pemigdlutigdlo infitigssaKar-
dluarput. ukfvik Liverpoolkysten-imitoK takusar-
neKarpoK piniartoK nåparsimassoK ornigdlugo.
Nfingmit Angmagssalingmitdlo nalunaerutenå-
ngilaK Kåumåme tåssane.
NUNANIT AVDLANIT TUSAGKAT.
Maj 1931.
2-ne. tatdlimångormat uniikut Ahrenberg Rey-
kjavik-mut apupoK sulilo tåssanitdlune. Islandi-
miut autdlartitait sermip kigdlinganut autdlarér-
simåput tingmissartumik useKardlutik. tåuko uv-
dlume autdlaraluarput Angmagssalingmut tirig-
miniardlutik uterdlutigdle saveKutimingnik ajo-
KuteKardlutik.
4-ne. tingmissartortartoK tuluk tingmissartu-
mik nagsardlune Islandimut autdlarpoK Cour:
tould-ip ujarneKarnerane ikiukiartordlune. niuve-
Katigingnik Østasiatisk Kompagni-mik onaloKa-
tigingningneK umiarssuarmik tingmissartumik
usilingmik sikup sinånut autdlartitsinigssamik
unigsorineKarpoK Ahrenberg Angmagssaling-
mut perérmat. i
7-ne oKatdlisigineKarpoK Graf Zeppelin-imik
upernåmut nordpol-iliartitsiniardlutik ikiortigini-
ardlugo areartartumik ingmingnut nåpitugsså-
ngordlutik nordpol-ime, åipå silåinåkut åipå i-
map iluatigut.
11 -ne. Kimerdlortitagssat Grønlandimit pissut
uvdlume magperneKarput, onalugput direktør
Daugaard-Jensen avdlatdlo. Kimerdlortitat agsor-
ssuaK nersorneKarput avdlanertåussusertik piv-
dlugo amalo Grønlandip pissusianut inuinutdlo
kussanartumik malungnautaungmata Danmarkiv-
dlo nunamut tåssunga sulisimaneranut.
Wegenerip tåmarnera avisitigut agsut agdlau-
tigineKarpoK nersuiniutinik toKujårneranigdlo uv-
guarnermik.
Kaumarujungmit nalunaerput: Maj uvdl. 7-ne
Kimugsit Kamugssuitdlp sermip KerKanut apuput.
Sorge Løwe Georgi-lo ajungitdluardlutik tåssa-
nlput. Wegener kalålerdlo Rasmus Novemberip
1-ne sermip KerKanit autdlarsimåput kimut ki-
ngornalo tåmarsimavdlutik.
15 ne Graf Zeppelin-ip Danmark-ip Kulåne a-
ngalårnera igpagssaK agsut nuånårutigineKarpoK.
København mardloriardlugo kaujatdlaréramiuk
minanilo tåssångånit avangnamut Frederiksborg
Kulautdlugo Kattegat-ikut Aarhus-imut, tåssångå-
nit Horsens-imut Vejle-mut Kolding-imut Aaben-
raa-mut Flensborg-imut kisalo kujåmukardlune
minanilo.
18-ne direktør ingeniør Galster-ilo Paris-imut
tikiput.
Ahrenberg sapåtiungmat Reykjavingmut pivoK
tåssångånitdlo angerdlardlune.
sapåtiungmat uvdloK tamåt Danmarkime kag-
dlersorssuvoK. ingnåtdlagiartarpoK ikuatdlagto-
Kartardlunilo. inungnik ajunårtoKångilaK.
20-ne. åssilissoK John Møller Nungmio sana-
ssordlo Peter Grønvold K’eKertarssuarmio sar-
KarmiortårtineKarput dannebrog-imik.
Berlin-imit nalunaerput professor Wegener-ip
timå kalåtdlinit nanineKarsimassoK (imaKa tamå-
na påsitierdluinerusimavoK tåssa ujaissiartortitat
angalassut ilåinik pissortaKardlutik agssaivdlutik
nanisimangmåssuk).
tingmissartortOK tysken Gronau August nåu-
mat Grønlandimut tingmerningniarpoK.
Ahrenberg umiarssuarnut ilauvdlune Reykja-
vik-mit Danmarkimut ingerdlavon.
28-ne. professor Piccard igpagssaK Augsburg-
imit Kutdlartausiamik autdlarpon silåinan KutdleK
anguniardlugo 16.000 meteritut portutigissumut
piniardlune tagpavane ilisimassagssarsiorniardlu-
ne. KUtdlartausiaK 12 000 meteritut portutigissu-
mut pingmat issiginérupoK. akunerit 7—8 Kå-
ngiugpata åmukarnigsså neriugigåluaramiko tå-
kutingingmat ernumagilerpåt.
professor Piccarddp Kutdlartausiå kingumuter-
sserpon pingasungormat nal. 3 åmukardluniio
5000 meteritut nutsigtigileraluardlune åparking-