AvangnâmioK - 01.01.1933, Blaðsíða 6
— 6 —
laisa isumaliorKutigerérsimåsasimagåt. ajoriguv-
siugdle nivdlingitsordluåinarumårpuse. —
mana sujornatigutut navsuivigsumik oKartOKar-
sinauvdluarungnaerpoK kina torKardluinardlugo
nunanartingme piniartorssussoK nuimanerpåK,
sulilime peKartarsimagaluarpoK KaKutigortunik.
kisiånile ukiut tamaisa piniagkat avdlångorarne-
rånit piniartorssuaK tåuna kinapalåmit ikingne-
rårsinaussaraoK. taimåitordle piniarneK ilåtigut
igdlersusaguvtigo piniartut ilungersortut erssit-
sumik nuånåjatdlausertariaKarsoråka. ki'kutdlo pi-
ssaKarnertausimassut takuneK ajornångitdlat pi-
niartut pissaisa katiterneKarnerisigut ukiut tamai-
sa nanitigaussartutigut. SysseleKarfit tamarmik pi-
ssaKarnertarisimassait pingasut sisamatdlunit ag-
dlangneKartarput, naggatågutdlo avangnåne kina
tugdlllo pissaKarnerusimassut. ukulo pikorigdlu-
tik piniartflsimassut suna nersornautisiaråt?—
nåmik!— nalungilara pissamik neKait amé or-
ssuilo iluaKutigerérait. tåukule isumaliutiglnar-
dlugit uko pikorigdlutik piniardluarsimassut isu-
måklginariaKarsoringilåka aningaussaningme ka-
jumigsausertariaKarsoraka. ukule Landskassemit
aningaussat erKarsautigingilåka pemigsårtunut
tuniuneKartartut ukiut tamaisa, tåssame arnar-
Kuagssånut agdlåt pisinaungmata. isumagale i-
måipoK: SysseleKarfingme sumilunit pissaKarne-
rusimassut Sysselkassip nangmineK sordlflko i-
sumagisinaugaluarai. tauvalo avangnåta lands-
fogedeKarfiane (avangnåmiflgamame) pissaKarner-
tausimassoK Landskassip Kimautdlausisagå ukua
pisimassut pissåinik angnerulårtumik. neriugpu-
ngalo isumaliut - (åsit) tåuna pissortaussunit
takuneKarune sulissutigerKigtariaKartoK. tåssfinå-
taoK piniarneK måne inussutigssarsiutaunerussoK
kujatåmiunigdlo amiutipajoKartitsissoK ilagina-
rumanago.
tåuna isumaliut samumiussara navsuiarKigsår-
neKångikaluaK nålagkersuissuvtinut nangerKuna-
KaoK, kalåleKativnigdlo piniarnermik soKutigissa-
Kartunit kåmagtofneKardlune.
sordlule oKarérsunga isumaKatigingikuvsiuk
uvgfina påsiumårparput akineKåsångingmat. —
Hendrik Olsen,
Augpilagtormio.
Hendrik Olsenip sujunersuinera nåpertordlu-
go kajumigsautinik taimåitunik tunissisinaunig-
ssaK KularnakulugsinauvoK.
taimåitordle iniaKa suliagssaK tamåna Lands-
raadit isumalioKatigissutigiumasinauvåt.
E. B.
GRØNLANDIMIT TUSAGKAT
Januar 1933.
Nungmit:
Jånuårime sila tamalåKaoK. Kåumatip autdlar-
tinerane såkortunik avångnamik anordlersarpoK
isseKalune. Kåumatip Kernane kujasigsumik avang-
namigdlo anordlersarpoK apissardlune. Kåumatip
nålernerane pingårtumik avangnamik såkukitsu-
mik anordlersarpoK issilersardlune mångflmassar-
dlunilo. Kåumatip issinga avguaKatigigsitdlugo
12-iuvoK, issikingnerpaugame 5 nik issigpoK, i-
ssingnerpaugamilo 17-nik issigdlune. teriangnia-
KatsiarpoK tingmiarussanigdlo imarmiunik pinia-
gagssaKardlune. puissitdlagtårdlutik aKigssitdlag-
tårdlutigdlo ukalitdlagtårput. infltigssarigsårdlu-
arput. niuvertoKarfingme niuvertoruseKarfingnilo
Narssame Kangermilo mérKat nåpautanik (Børne-
lammelse) nåpauteKartoKarpoK.
NQk imåna nalunaerpoK: månåkut pingasunik
mérKat nåpautanik nukigdlårnartumik (Børne-
lammelse) nåpauteKartoKarpoK, ama arfinigdlit
nåpauteKarsorineKardlutik Kåumatip tåussuma
11-åne unigtineKarput. niviarsiaraK atauseK to-
kuvok 11-åné- avdlamik toKussoKångiiaK. nåpaut
årKilertornigssånik ilimanarpoK.
Kaxortumit:
Jånuårime sila issigtuåinarpoK 15-init 22-t ti-
kitdlugit issigtardlune. avangnamik anordlersar-
dlune apissardlunilo. teriangniaKatsiarpoK nunå-
kutdlo autdlainiagagssaKatsiardlune, aulisagaKat-
siarpoK puisseKatsiardlunilo. tingmiaruartuåinar-
put imarmiunik eKalugssuaKardlunilo. ukioK i-
ssigkaluaKissoK taimåitoK umiarssuårKamik ag-