AvangnâmioK - 01.05.1934, Blaðsíða 4
— 38
savssat pivdlugit isumaliutit.
(M. Olrik.)
Sujorna 1933 Ujarasugssungme Isunguata
ereåne savssaKarpoK Ujarasugssungmiut nani-
ssåinik. tåukulo savssat Ujarasugssungmiut a-
merdlanernik tOKoraivfigait.
nunaKarfingnitdle avdlanit tusariaramik Kimug-
serpagssuit tikerarsimåput, savssat nungorérsut
'imalunit norérsut.
Ujarasugssungmiutdle Kilaluvartatik pilagdlu-
git suliarerigait kamanaitsuliorfigineKarsimåput
inue issigitinagit ligomåvigineKartarsimavdlutik.
savssanime pissanut suliarerigkanut taimailiortut
ajordluinarput, pigingnigtumitdlo namaginagag-
ssaunatik. måssame savssane taimailiortarneK nu-
ngutiniartariaKarpoK, ajormat atatinagagssaunani-
lo, ilereugssatutdlo issornaitdliartuinarKunago.
Kularnångitsumik tamånarpiaK savssissut ti-
gorKaissoKarnera pissutigineruvdlugo landsraadi-
nut oKaliiserissagssångortineKarpoK, savssissar-
nerme pissutsit pitsaunerussungortiniardlugit.
tåssame taimane upernarmat landsraadit a-
tautsimileriarmata OKaluserineKatsiarpoK. tåssalo
sarKumitississoK Agpat pigissåne landsraadimut
ilaussoK Mathæus Nielsen, tåussuma sujunersfi-
tigissai matuma atåtigut erKaiumårpåka.
taimanilo K’eKertarssup pigissåne landsraadi-
mut ilaussoK M. P. Porsild OKalugkame 1915-
me savssat mardluit erKartualårsimavai. Math.
Nielsen-ivdlo OKauserissai amigauteKatsiarnerar-
pai. tåukutaoK kingorna tungåtigut erKaiumår-
påka.
åmalo Savalingmiune msarnarniartarneK er-
Kartualåriardlugo Kinutigå Avangnåmiumut ilå-
nguneKanaivdlugo. sujunersuissoK Kinuvigå su-
junersflt ukioK måna tunuartinaratdlarKuvdlugo,
Kinutigålo landsraadinut ilaussut tamarmik Kini-
gauvfingmingne ukioro OKaluserisagåt.
årime ukioK måna 1934 Porsildip Avangnå-
miukut agdlagå tiguvarput, KuleKutalik: „Sava-
lingmiune nisarnarniartarnermik Grønlandimilo
savssissarnermik“. tåussumalo KuleKutap imari-
ssåta Kularnångitsumik kalåtdlit Kavsit savssissar-
fingnltut uivssumisitdlugitdlo isumait aulatipai,
kalåtdlit piniartarnerånut nalereutdlugo savssi-
nermut atortugssåunginame.
nisarnarniartarnermik agdlagaK nuånerpoK, tai-
måitordle avdlångortilårdlugulunit savssinermut
maleruagagssanik pivfigineK ajornarunarpoK.
taimane 1915-me savssat sujugdlit Marrait så-
nitut takunginavkit oKausigssaKarfigerpiångilåka.
taimåitordle savssat ilailo pivdlugit Porsildip ag-
dlagai OKausigssaKarfigilårniarpåka kisiåne påsi-
nerussåinåka. nunane avdlamiunut savssanik ta-
kusuitsunut OKautsit uniulårtut ersserKingningor-
tilårumagaluardlugit.
nisarnarniarneK erKartorniångilara tåssanilo pi-
ssutsit maleruagagssarpagssuitdlo kalåtdlit sav-
ssinermingneatortugssarsivfigisinåungingmatigik.
Marrait sane savssiviup sikup ivssussusia Por-
sildip OKautigisså 6—8 cm. ivssutigissoK erKor-
tunersoK naluvara takunginavko. kisiåne savssi-
simassut OKarput laima satigingitsoK. amame u-
vanga takussarpara siko taima såtigissoK Kila-
lugkamik amutsiviginiardlugo nåkåjuåinartartoK.
ama oKarpoK, ukiup tåussuma sikua åsseKå-
ngingmat utomait agdlåt taimåitumik erKaima-
ssaKångitsut. siko iluitsuinauvdlune atavoK Au-
siait pigissånit Etah tikitdlugo. KanoK avasigti-
gissukut sinåKarnersoK ilisimaneKångilaK. Ka-
ngerdlflp KåKaisa ilanit imap nalinguanik erssi-
tOKångilaK. taimane siko sikussarneratut avdla-
tut inarpoK. uvagut nalivtine erKaimassarput si-
ko tåssa 1899-me sikujårnera åsseKångitsoK. De-
cemberip 5-åne siko K’eKertarssflp tunua unig-
poK. tamatuma sujornatigut utomait taima siku-
jårneranik erKaimassaKångitdlat. tamatumalo ki-
ngorna taima sikujårtigineranik erKaimassaKå-
ngilagut. taimane upernagssamut sikfivoK, suna-
le uvdloK aserornera naluvara, sule méraugama.
ukioK måna avatåta sikorssua ilungmut ata-
ssuinauvoK. taimåikångamilugOK unigkajungilaK.
kisiånile Imerigsut 4:eKertat avalé avKutigalugit
avangnamut aulaneKalerångame K’eKertarssllp
tunua unigtarpoK.
uvagut taimane 1915-me savssarssuarnik OKa-
riartortOK Kangerdlungmut pingmat K'eKertar-
ssualiarpugut. agsarnersorssuaK kujavaleravta a-
låkarparput imarssuaK Kernerårnermut avångu-
nåinartoK, KeKertanit Imerigsut avalisa ilanit a-