AvangnâmioK - 01.05.1934, Blaðsíða 8
— 42 —
miternik tugtunigdlo. kujatånime sikuneK ajor-
tume mitit erKigsisimatitaunerat ajungilaK. au-
ssåinarmile ingmånguardlunit iluaKutaunane a-
joKutauvoK.
tauva l'maKame uvagut piniartut aningausså-
lugssuarnik iluanårtalisagaluarpugut, tåukuninga
iluanårfigssaerukuvta. tugtutdle pivdlugit ima na-
lunaerfigineKarpugut: tugtuniartartut åminik pi-
siagssamingnik taorsivfigineKåsassut akisungitsu-
nik. naungme tamåkuå? sule Iginiarfingmut
erKånilumt nåme. .imaKa Ilulissane Ausiang-
nilo tugtuniartarsimagamik tåuko pisiagssaligssu-
put. månile tuperpagssuit tugtut aminik itsag-
dlit tåmarput ilupågssiaminipalånik taorteKardlu-
tik kalåtdlinut perKingnångitsunik. soruna ima-
Ka tugtut ikiliartornerat namagineKarsinåu-
ngilaK.
piniartut kisimik pissupat? någgalerujugssuaK.
tunumit sermeK ituvitdlugo amarKut kukigfåjut-
dlo angalassartitdlugit piniarnérukunigdlunit su-
le ajunginerusåput. nunat sivisfimigdlunit pi-
niarfiungitsut ainaroKardlutik tugtuerutåinarmata.
måssåkutdlo påsinenarpoK NagssugtoK endgsisi-
matitsinerup nalåne tugtuerukalugtuinartoK, ser-
migdlume kigdlinga kisa tugtuerusimassumik
taissariaKalerdlune. agdlåtdlo upernåK 1933-me
påsineKarpoK suna pivdlugo taima sukatigissu-
mik tugtuerdtoK. imåipordlo: upernåK tugtut pi-
niarfigssåt nagdlingitsoK Nagssugtflp nunå ting-
missartut Kulangiatdlugo tugtut Kimåterérsima-
gait. amalo Sarfånguarmiup piniartorssuit ilåta
Hans Olsenip nugkama nåpitdlugo Nagssugtdp
nunåne OKaluasårutigisimavå Kangerdlugssflp
Kingua, ardlaligssuarnik igdlorssuartårsimassoK
benzinamik imalingnik. tåssalo påsinarpoK, tai-
maileramik sermip tungå tugtuerutivigsoK. soru-
name kialunit påsisavå uvgåna, Nagssugtdp ki'-
nguanit kujåmut angalariå Isortup Kinguane A-
kuliaruserssuaK tikitdlugo upernåK atauslngua-
migdlunit tumeKångilaK. taimåitumik inerterta-
riaKarput pissariaKångitsumik tingmissartumik
tugtOKarfit KulangiassarKunagit. tåukulo igdlor-
ssuapalugssuit aserorterasuarKuvdlugit nunavti-
nut angisfimik iluaKutåungigpata. tåssame uva-
gut tugtoKarfituarput tarKavånga avangnamukå-
ssunik. amalo tugtut erKigsisimatitaunerat atuf-
nartariaerutisaoK kalåtdlit iluaKutainik angmåu-
ninåsångigpatigik.
imaKale avangnåne kujatånilo piniartut tamai-
sa aperisinaugåine imånak: tugtut erKigsisima-
titaunerat erKorpa? imaKa amerdlanerit oKåsa-
galuarput: någgalerujugssuaK! l'maKalo tamåna
atåinåsagpat landsraadit ilane sukangnersumik
atautsimineKartisavait malarumångitsumik Kini-
gaussoKåsagpat.
Joks. Filemonsen
TunungassoK.
kingulerxiussaK.
mitit pivdlugit ilångutagssissup puiorsimagu-
narpå mitit piniarungnaerneKarsimagaluartitdlu-
gitdlunit taimåitoK ingerdlårtut piniarneKarsinau-
ssarmata.
kommuneKarfingme tugtut amé pisiniarfingme
pisiagssat kigsautigineKartarångata, tamåna kom-
muneraadit niuvertumut nalunaerutiginartåsavåt.
t a m aIåt.
pingernavérsårneK pivdlugo oKautsit nunarssuarme
måne sujugdlersaugunartut ukiunik 6000-nik pisoKåussu-
seKarput. tåuko ægyptinimiut ilisimatuånit Kakimmi-mit Æ-
gyptenime nålagkersuissut pingajuisa nalane inussumit o-
KauserineKarput. oKauserissaisa ilait imåiput: „imingersoKi-
nak, imimininguarme KilalernavéKutigalugo ajungeKaoK, ne-
Kaussartorssuarmigdlo (Melon) KaneK ulivkårdlugo fltnat tu-
månguersåsavdlugo nainaKingmat. nerrivingméKateKaKinak,
nerrersunermik agdlåt KiteKutaertariaKartumik. inuk sujune-
KångitsoK OKautsiminutdlo nålagtoK issigalugo maujungna'-
KaoK. ilumut, arnaminut ilagissaminutdlo tamanut kångu-
naKaoK, tamarmigdlo kigsautisavåt: „Kanortoruna Kimagu-
kasuåinaKile!"
uk. 1490 kr. in. sujornanit uk. 1870 kr. in. kingornanitt
nautsorssoråine såkutut 151 milliunit sorssungnerme toKu-
simåput; tåssa avguaråine ukiumut atautsimut såkutut 50000
toKussarput. ukiut tåuko amerdlåssuseKarput 3360-nik. tåu-
kunånga ukiut 3130 sorssugfiiiput, ukiune 230-inarne er-
KigsineKarfiuvdlune (sorssungivfiuvdlutik).
5. P.
K'eJtertarssuarme naKitigkat. H. J.