AvangnâmioK - 01.03.1950, Blaðsíða 4
40
nr. 1
AVANGNÅMIOK’
ilane inuit iluagtitamik sérsartoKardlutik Kåumåmut
pisinåusagaluarunik silåinartalingmik kinagpaKardlu-
tik silåinausiveKardlutigdlo aitsåt Kåumåmlsinåusa-
galuarput, tåssame Kåumat inungnit najorneKalersi-
nåungivigpoK.
Kåumatip Kåtungå, Kingutinik såkukikaluartunik
Kingutdlugo nalunångitdluinarpoK „Kåumatip „KåKai“-
nik tflsintiligpagssuarnik KagdlerneKarsimassoK, ta-
måko anginerussumik mingnerussumigdlGnit niga-
liussåuput nigagdlip iluane KerKa manigsfigajugtu-
nik, manigsuvdlo KerKane KåKap ingigissåtut itunik
nuisassoKaitardlutik. 2måtaoK tåuko „Kåumatip Kå-
Karpagssuisa" akornåne angnertoKissumik nalimag-
tunik tårtunik maningnerssaKartarpoK Kaumassunik
amitsukujflnik akuneKartartunik Kåumatip KåKainik
nigalingnit autdlarnerfeKarsimassutut issikoKartunik.
Kåumat unuat tamaisa sivisujåmik Kimerdlortaråine
malugissariaKartarpoK Kåumatip nunatai taimåituåi-
nartut, tåssa Kåumatip nunarssuavtinut sangminera
nikineK ajormat, taimåitordie ingerdlaornermigut su-
jumut kingumutdlo uvålårdlune, taimaingmat igdlua-
tungåta ilaminia nuilårtardlune. Kåumåme uvdlup
tinuavdlo atautsip (døgn) ingerdlanera Kåumåmik a-
tautsimik (maaned) sivisussuseKarpoK, avatåtungimi-
gutdlo silåinartaKånginame tårsissaranilo „Kauma-
ssunik unuaKartångilaK“. Kåumatip alånguartå nu-
narssuavta seKersimanerinånit KåumarsagauvoK nu-
narssuarputdlo Kåumåmit angmalortutut Kaumassu-
tut Kilagssuarme Kernarigssuarme issigissariaKardlu-
ne Kåumatip sisamariarneratut agtigalune. „uvdlu-
kut“dlunit Kilak Kåumåmit taggarlnavigssfivoK. uva-
gut Kilagput atdlartutut ingmat pissutauvoK seKer-
nup Kaumarna silåinarme ailap avigsårtitarmago
siaruardlugulo.
åssigingitsumik iliordlune Kåumatip Kåta kiå-
ssusia ississusialunit misilingniaråine åssigingitsu-
nik påsissaKarfiussarpoK, kisiåne sordlflna Kåumatip
Kåva uvagut uvdluvtine 14 ne seKinermit Kingorsi-
maneKartitdlune silåinartaKånginine patsisigalugo
100 tikinardlugit ississuseKartartoK alånguatungålo
200 erKåsiordlugit ississuseKartardlune. tauvame
Kåumat imaKarnerardlugo oKautigineKarsinåungilaK,
Kingukaluaråinile åssilineKarnerilo misigssoraluaråi-
ne taimåitflgunartoKångilaK. sujornatigut imaKarsi-
magaluarune mana ilungerdluinarsimåsåput. agdlåt-
dlume isumaKartoKarpoK Kåumatip Kåtungå tamar-
me serminarssflssoK, Kåumativdlo KåKai ingnermik
anitsissartGnikflssut ervngup serminarssuåkut samå-
nga Kårtarnerigai anitsisimassutut isumaKarnartitdlu-
git — sordlo nunarssuavtine ingnermik anitsissartut
nunarssflp Kåta atånit ujaragpagssuarnik augsima-
ssunik anitsissartut.
isuma tamåna ilungersfitigineKartarpoK nunar-
ssuavta sermerssuaKarneranik påsiniainermik su-
liaKartunit kikorpagssuarnit agssortorneKartaraluar-
dlutik. l'maKa tamatumflnåkut ilumorsiaaussunik uv-
dlorissavta angalassut seKinermit tangmingnikutut
isumaKarfigineKarnerussarput, tåssa seKernup avdlap
uvdlorissavdlunit pamiugdlip (komet) seKinermik sa-
nerKutsisimåsassup mitdluinerujugssuanit avigsårti-
tausimassut kingunerilermatdlo atautsimut imusimav-
dlutik mångertisimassutut, taimailivdlune Kåumat å-
ma nunarssuavtinit avåmut ivsugiuneKarsimasori-
neKarpoK. taimatut Kåumat nunarssflp ilaminerisima-
vå perKautånit ilai mikissut ilai angisflt kingorna
ingmingnut katigusimassut, mflna nunarssuavtinut
Kilumatingordlutik atauseK. tamåkumernit Kåumåmut
nåkåssut kingugdlit isumaliutigineKarput Kåumatip
KåKainik nigaliussanik pingortitsisimanasoralugit.
nunarssflp sermerssuaKarneranik påsiniaissut isuma-
Karput Kåumat uvdloriausimagaluartoK angalassoK
kingornale nunarssuavta avicutåtut ingajagtumik av-
Kutitårsimalerdlune ingmingnut kåvigdlutik inger-
dlaKatigiginalersimassut. tamatumalo kingunerisavå
tåuko mardluk uvdloriausimagaluartut angalassut
ingmingnut Kanigdliartuinåsassut uvdlutdlo ilane
— Kularnångitsumik ukiut milliflnigdlit Kångiugpata
— atautsimut katlnåsavdlutik.
mingnerungitsumik uvdlorissat angalassut pi-
ngoriartorsimanerånik påsissaKarniarneK tamåna so-
KutiginartuligssflvoK. sordlo nalungikigput, seKineK
uvdlorissanit angalassunit kåvineKarpoK. seKinermut
KaningnerssauvoK Merkur, tauva Venus nunarssuar-
putdlo tugdlerå tåussumalo ungatånitdlune Mars.
tåussuma ungatånlpoK akflneK uvdloriårKanik anga-
lassorpagssuarnik (asteroider) tflsintit mardlugsuit
amerdlatigissunik pilik, tamåkua angnerssaisa sani-
mut atitussusisa kilometerit hundredet ardlalingui-
nait KaKisimassarpait, tauva tamåko ungatanltut
Jupiter Saturnilo ama ungalerik, tåunalo kingugdleK
ilisarnauteKarpoK såtukujflmik avatimigut Kitermigut
nigaleKarnermigut, ungataniputdlo uvdlorissat anga-
lassut ardlagdlit issåinarmik takuneKarsinåungitsut,
tåssa Uranus, Neptun Pluto lo. tåukutaoK amerdla-
nerssait KåumateKarput. Mars mardlungnik Kåuma-
teKarpoK tamarmik 20 km inarnik atitussuseKartunik
Marsivdlo Kåtungånit 10—20.000 km-Inarnik unga-
sissuseKartut. Jupiter Kulinik KåumateKarpoK taima-