AvangnâmioK - 01.01.1954, Blaðsíða 19
19
nr. 2
AVANGNÅMIOK’
„någgalunit, tamåna pineKångitdluinarpoK. ki-
siåne isumaliorpunga pas-afdelingime sulissugssa-
mingnik amikisårsimagamik iligtut, niviarsiaK Woi-
kiniå, pikorigtigissumik pissariaKarsimassut."
nålagkersuissut isumaliorput taimailiordlutik å-
ngigissat sériieraluarnerat unigtiniarsinauvdlugo nang-
minerdlo KanoK agtigissumik tamåna pivdlugo på-
sissaKalernertik issertorniarssaralugo. kiligtigssiat i-
larpagssuisa arKe sule ilisimaneKallnglkatdlarmata i-
ssertulertorniutigisinaussånik pinaversårtariaKarput.
taimailivdlune „Nora“ navianarungnaerérmat
inspektør Leopoldip sule atausiardlune påsiniagag-
ssap sukutsé tamaisa misigssoreigsårpai - januarip
tatdlimåne 1945-me agdlagkat autdlartitat nalunaer-
ssorneKarfiat. nummerit 109 åma 110-p avataisigut na-
lunaersimavoK: „åssilissaK" åma „nailisardlugo åssi-
lissaK“ Canadamiut Moskvame autdlartitaKarfiånit
premierminister Mackenzie Kingimut agdlagkanit.
„Elli“ tusarfiusimassutut nalunaersimavoK. åma ta-
måkua saniatigut Gusenkop nagsarsimavå nalunae-
rasuaut Moskvame chefimit oberst Sobotinimut, tå-
ssanilo „Elli“ unersuneKarsimavox.
„Ellime tauva kinåusava?“ inspektør Leopold
aperivoK.
„autdlartitaKarfik Kimagtinago nalunaerssugauv-
fia xuperpara. arxa tåssa Willsher. generalguver-
nørip agdlagfiane Ottawamltume sulissuvoK.”
WillsherituaK generalguvernørip agdlagfianltoK
tåssauvoK Katlileen Mary Willsher atuagausivingme
ikiortaugame agdlagkat nalunaerasuautitdlo isser-
tornerpåt arajutsisimångitdluinarai. arnauvoK 40 Kå-
ngilårdlugit ukiulik, nipaitsoK, asanartoK suliaminut-
dlo pikoreKissoK. issikumigut kiligtigssiamit ångior-
tumit arnamut iliniartitsissumut erKainarneruvoK.
påsiniagkat KulaerneKarnigssåt sule ångigissaria-
Kardluinaratdlarmat tåuna kigdlisiorneK ajornaKaoK,
sigssuerKigsårniåinartariaKarpordle arritsumigdlo av-
dlaussunik suliagssitarniåsavdlugo påsissutigssanik
pingårtorssuarnik ilisimangnigtugssaujungnaerdlugo.
måna „Alek“, „Nora" „Elli“lo kikussut påsine-
Karérput sigssuerneKartorujugssuångordlutigdlo, in-
spektør Leopoldivdlo liste misigssorKigsåratdlarpå ar-
Kit B-mik autdlamautigdlit tamaisa katerssordlugit.
- „Back", „Bagley“ åma „Badeau“. amit tamåko
nunap inungorfiup misigssuisitsivianut agdlåt pula-
simåput, tåssa ilisimatut Canadame atomip nukinge
pivdlugo sulissut, ilisimatut pingårnerit misigssuissue
ångigissanigdlo tamanik pårssissut.
iluanårdlune Gusenkop inuit tamåko suliaisa
agdlagsimavfiat kisiat plnarnago åma nagsarsimavå
påpiaraK maskinamik tulugtut agdlagsimassoK atimi-
gutdlo imånak sianigerKtissuteKartoK: „atuarneKaré-
rune ikuatdlangneKåsaoK". tåussuma imarai „Back“ip
Bikut sujulerssuissuata maleruagagssai. oberst Sa-
botinip ikiortainit oberstløjtnant Rogovimit tigusi-
massai, imalo autdlarKauteKarput:
suliagssaKatigit imåiput:
Jan (Rogov)
Back (ateicuseK) — G. Lunan
Badeau Dornforth Smith
Bagley - Ned Mazerall
ivdlit nalungilarma (tåssaussunga Jan) av-
dlatdlo naluvåt.
inspektør Leopoldip magpersigaussat OKarasuar-
tautit agdlagsimavfé KupertariaKångilailunit Lunan
kinaussoK (sumltoK) takuniardlugo. agdlagartat Gu-
senkop autdlartitaKarfiingmit tigusimassaisa akornå-
nipoK agdlagartånguaK tåussuma najugåta sumissu-
sianik Kanordlo atorfeKarneranik agdlagsimassoK
såkutut avisiånut Canadian Affairsimut tusagagssiui-
ssartoK. agdlagartånguame åma agdlagsimavoK ima:
„Kagssutaussane suleKatauvoK 1945-me martsi-
mit“. påsiniarpå „Kagssutaussat“ tåssaussoK rusit
nålagauvfiata kiligtigssiaKartitsinera.
påsiniutigssat sule nåmangnerorKuvdlugit åma
ilagigujåt nalunaerssugkat „Back“ip Rogovimut tu-
sardlidsimassai, uvdlulersimassut 28. martsime, tåssa
sapåtip akunere mardlugsuit matuma sujornatigut
„Kagssutaussanut" ilångusimavoK. nalunaerutip ta-
matuma arérpå rusit nålagauvfiata Hiroshima sujor-
Kutdlugule nålagauvfit kåtutut Canadalo arajutsina-
vérsårdlune atomip nukinganik sulinerine sigssuer-
Kigsålersimagai.
B-Ikut pivdlugit avdlanik åma agdlagartaKarpoK,
tamåkua ilagait mardluk agsut pingåruteKartut — a-
tauseK, Rogovip agdlausianik agdlangneKartoK, „Ba-
deau“ pivdlugo OKauseKarpoK. imalo imaKarpoK:
agdlagdlutit perKussutitit påsineKarput, suliagssatdlo ta-
måko ingmikut itut ilarp;iluisa namagsineKarnigssanut pia-
rersautit suliarineKarérput. Badeaup påsitipå måssåkorpiaK
sutiat pingårnerssarigåt atomip iluleKutåta pissusianik på-
siniaineK atortugssanik radioaktiviussunik iluligssalerdlu-
ne erKaussinerssuaK nukingmik pingortitsiumavdlune. tamå-
na sule radarimit ångigineKarneruvoK, misigssorneKarne-
ratdlo suliarineKarpoK universitetime MontrealimTtume å-
ma Mac Masteruniversitetime. oKalugtuarerKigsårumårpåka.
Back.