AvangnâmioK - 01.02.1954, Blaðsíða 11
nr. 1
AVANGNÅMIOK
35
ssuinut utersinauteKångitdlulnarput. nalunaerutit tamåko
suliat pivdlugit oKauseKartut rusit nålagkersuissuisa ator-
figssaKartingilait USSR-me sulissarnikut sujuarsimaneruneK
pissutigalugo. amame nalunaerutine tamåkunane agdlagau-
ssut atuagkane Kangaungmatdle tamanut tusardliussane a-
tuarneK ajornangitdlat, sordlo imåitoK Amerikamiup J. D.
Smytliip atuagkiå Atomic Energy, taimaingmat Kuianar-
dluinåsagaluarpoK oKåsagåine påsissutigssat taima utersinå-
ngitsigissut tuniuneKarnerat Canadap inardlerncKånginig-
ssanut sujoranartorssunerardlugo.
taimåitoK tamåkua matuma Kulåne taineKartut rusit
nålagkersuissuisa tusarniariaramikik, såkutoKarneK pivdlu-
go Canadame autdlartitarissartik ernglnaK angerdlarKuvåt.
tamåna påsissutigssanik' sungitsutitsiniaraluar-
nerssuaK Kuianardlui'narpoK. USSR-mile piliornikut
sujusingnerunerujugssuaK agssortussutigineKarsinau-
ssok Kiviångikaine måna avdlångorfigssaKångilaK tå-
.ssa rusit tungånit sorujugssuarmik årKigssutdluagao-
Kissumik pilersitsisimassoKartoK pasissutigssat tamå-
kua piumavdlugit,
nauk rusit OKaraluartut atomip nukinga pivdlu-
go pasissutigssat naKisimavdlutik atuagångorsima-
ssut kikut tamarmik atuarsinaussait, pinerdlungniar-
nermik tamatuminga misigssuissugssångortitat aula-
jaitsurnik oKautigåt pasissutigssat tamåkua ångigi-
ssaussut rusinut tuniuneKaramik ardlåinånigdlunit
naKitigausimassoKångitsoK.naKitigausimagaluaruning-
me ångigissagssaujungnaersimåsagaluarput. rusitdlu-
me kiligtigssiaisa pissortaisa angnerit pasissutigssat
tamåkua pingårtitarivatdlåKingmatigik tamåkua piu-
minåssusinut tamåna ugpernarsautauvoK.
atombombemut tugdlerititdlugo radar nålagauv-
figssuit kitåmiut suliaisa pingårnerssaråt. navssåri-
ssap sujugdliup pitsångorsauterpagssue agsorujug-
ssuaK sule ångigissåuput. åma Asdic taimåipoK -—
imap iluatigortautit akiorneKarnigssåinut såkoK. mi-
sigssuissutitat nalujungnaerpåt „tamåko suliat piv-
dlugit påsissutigssarpagssuit, ila imaKalunit tamar-
mik, Canadame pineKarsinaussut tuniuneKarsimassut.“
navssårissat tamåkua taimaeKataisa pingajue tå-
ssa „V. T. kukugtaut“ Kaertartunut (granatinut). ing-
nåtdlagissamut koblingiata titartarnera sulivfigssuar-
milo suliarissariaKartortaisa ingmikortut KanoK issu-
sé sule ångigissåuput, naugdlo „V. T. kukugtaut"
sujugdlerpåmik Canadame 1943-me suliausimagaluar-
toK taimåitoK U. S. A-ginarme amerdlasorssuångor-
dlugo sulivfigssuarme suliausinaunerata issertortua
ilisimassauvoK. tåssa tåuna kukugtaut rusit påpiarau-
tåune „elektro-bombe“mik taiorneKartoK; kiligtigssiat
ilåta koblingertarnerata titartornera tuniusimavå.
pasissutigssat tamåkua rusit piumaKissaisa ilar-
pagssue Canadap, Storbritanniep de forenede statit-
dlo sorssungnerup kingornatigut ingmingnut igdler-
sornigssånut tungåput. misigssuissutitat isumaKar-
dluinarKigsårput, pasissutigssat tamåkua ilarpagssue
akornusersuiniarumårnigssamut rluaKutausinaussut.
martsip uvdluata åipåne 1946-me misigssuissu-
titat nalunaerutertik sujugdliugatdlartoK nagsiupåt
tamatumunalo ångigissat ilaminingue påsinarsisitdlu-
git. oberst Sabotin, Emma Wockin, Kathleen Wi 11 -
scher, Gordon Lunan Edward Mazerallilo påsitsiar-
neKarput — suliarisimassaitdlo.
Londonime inspektør Whitehead Scotland Yardi-
mit pissoK uvdlut mardlugsuit sujornatigut sigssap
tungånut ingerdlasimavoK Kings Collegemukardlune.
tåssunga pisimavoK dr. Alan N. May-ip atomip ki-
guta'usså pivdlugo isumagissaK OKaluserisimassane.
nåratåtdlarå. inspektøre matumut unigpoK utareiv-
dlunilo.
„parnaerussaomussissut kaussarfingmioråra," o-
KalugiarneK inermat oKarpoK, „ernglnaK ilingnut a-
tuåsavara."
dr. May ipuminarpoK. „tupigingilara," OKarpoK
„tamatuma tungåtigut ilimasugtarérsimagama“.
Scotland Yardip ugpernarsautigssai tamaisa sar-
KiimerneKartut takuvai, Londonimilo politit norKai-
vigingålerpåt tamaisa navsuiarKuvdlugit, KanoK pi-
ssarnine plnarnagit, kisiåne åma taimaisiortarnermi-
nik pissutigissane. pigatdlarane akuerivoK nalunae-
rutigssane agdlagkumavdlugit, tåssanilo ilåtigut irna
OKauseKarpoK:
ukioK migssiliordlugo matuma sujornatigut Canadami-
titdlunga inuk kinåussusianik oKautigiumångitdlulnagara
atåssuteKarfigilerpara. Kinuvigånga atominik misigssuine-
rup kingunerinik påsissutigssanik pigssarsiuterKuvdlune.
sivisumik isumaliutigisimavara USA kiserdluinarme a-
tomip misigssorneKarnerata kingunerinik peKartugssaussa-
iiaKarnersoK, uvavnutdlo ånernaraluaKissumik påsivara a-