AvangnâmioK - 01.08.1954, Blaðsíða 2
170
AVANGNÅM10K’
nr. 1
ikumateKartut atorneKartitdlutik saviminermik uvsig-
sumik atugaussup imarisså tamåkerdlugo imaKarsi-
naussumik atdleKutaKåsåput.
atortut taimåitut aulajangersimassumik kisiåne
ilissiveKardlutik igdlune atorneKarsinåuput ingneKar-
fianit Kilåmut igkamutdlo Kissungmut 1,5 åma 0,5
meterinik ungasissuseKardlutik, tåssanilo nerrivik Ki-
låK Igardlo Kissfissut saviminermik avssersimåsav-
dlutik, igkame nerrivingmit 50 cm-nik portuneru-
savdlune.
ikumaviup (brænder) kissangnigssånut sprite ki-
sime atorneKarsinauvoK.
Kutdlit, iggatit (kogeapparater) kiagsautitdlo
petruliutortut ajoKuteKartut atorneKåsångitdlat.
§ 7.
igdlune Kutdlernut Kalatitsinermutdlo petruliu-
mik [atugaKarfiussune mingnerpåmik spande avdla-
lunit imigagssaK siorKanik mingoKångitsunik paner-
tunik 10 literimik imalik KalutauteKardlune tigui-
nauvdlune piarérsimåsaoK KavteriniartariaKalisaga-
luarpat Kamisautigssatut.
§ 8.
maligagssiamik matuminga uniorKutitsinerit a-
kilisitsissutigitineKarsinåuput.
§ 9.
maligagssiaK måna atulisaoK 1. juli 1954.
peKasiutdlugo petrfllio pivdlugo maligtarissag-
ssaK 30. juli 1941 (kundgørelse 1954 kup. 56) a-
tprtulersoK atorungnaersineKarpoK.
kalåtdlit nunåne landsrådip 24. september 1952
isumaKatigissutå nåpertordlugo.
råde sivnerdlugo
LUNDSTEEN
sujulinltOK petruliup kalåtdlit nunåne atorne-
Karnigssånik landsrådip maligagssiå matumuna ator-
tulersineKarpoK.
statsministéria, 26. maj 1954.
ESKE BRUN
Otto Jensen
tg-
Akunåme sanatorianut aningaussanik
katerssuineK augustip l-ane 1954.
nuånårdlunga matumuna avlsikut „Avangnåmi-
0K“kut nalunaerutigiumavara niuvertoruseKarfingme
Akunåme sanatorianut tunissutigssanik aningaussa-
nik katerssuisimaneK.
niuvertorutsip Lars Møllerip tamåna ima naitsu-
mik agdlauserisimavå:
„uvdloK tåuna måne nuånersumik atorneicarsi-
mavoK aulajangerneKarsimavdlunilo pivfigssaK
sujorKuteKalugo, tåssa peKatigit „AkunåK nu-
tåK“mik taiguteKartut sulinerisigut erfalassoK
Fanep nunaKarfiup inuinut tamanut takuterKår-
nera peKatigalugo, tåssame nukagpiarånguaK
arfinilingnik ukiulik niviarsiarånguardlo taima-
tut ukiulik peKatigit sujulerssuissuisa ilånit i-
ngiatdlorneKardlutik igdloKarfingme ingerdlaor-
tineKarmata nåkåtitsivilerdlugit. nunaKarfiup i-
nuisa tamarmik ilagsingnigdluarsimanerat nuå-
nårutigisimavarput. “
„påsinarpoK nunaKarfiup inuisa tamarmik so-
Kutigalugo ikiuvfigiumagåt, tamånalo nuåne-
KaoK. tamatuma kingorna katerssuiniartarnig-
ssaK aulajangerneKarsimavoK uvdlorme tåssane
pissarumårtoK.“
sujulerssuissut sivnerdlugit
Lars Møller."
Kujavdluinarpunga sanatorianut ikiutigssanik ka-
terssuiniarnermut inuit taima kajumissusigdlit tusar-
dlugit nagsiussaitdlo tigugavkit. Akunårmiut påsisi-
mavåt ilumut taimailiortarneK pingårdluinartussoK u-
vagut Inuit nangmingneK sulissariaKaravta danskit
inuiait mérartavtinik perKitdliuteKartunik inutitsiniar-
rterat erdligissaKarnatigdlo aningaussarpagssuarnik
sanatorianut atortugssanik Grønlandimut tunississar-
nerat umativtigut Kujavdluta tapersersortariaKaravtigo.
Akunårmiut taima peKatigigdlutik suliniarsimanerat
mgligagssauvoK kussanartoK. soruname imåingilaK
inuit kikutdlunit nangmingnérdlutik sanatorianut tu-
nissiniartarnerat tamatumuna'soråisassoK, någgalunit,
atåinåsaoK pissariaKaKalunilo. sanatoriåme nunavti- *
ne amerdliartortitdlugit aningaussat atortugssat iki-
liartusångingmata uvagut Grønlandimiut ikiuiniarnig-
ssarput tapersersuiniarnigssarput migdliartii-
sångilaK, åmame tunissiumassut pigssaertitalernaviå-
ngitdlat inuit piniutigigsiartortitdlutik pigssarsiait i-
kiliartusångingmata.