AvangnâmioK - 01.05.1955, Blaðsíða 5
nr. 1
A VANGN AM I OK’
101
danskit atuagkioitnt peKatigit H. C. Andenenimit legateh’ar/iat.
kungip tugdliata iliniartitsineK pivdlugo misigssuissussup sulivfia-
ne nagdliutorsiomartumik undervisningsminister Julius Bomholtip a-
tuagkiortartoK Karen Blixen legatimit 5000 koruninik tunigå.
KérdlutuarapalåK il. il. H. C. Ander-
senip atuagkiaisa amerdlanerssait na-
kerineKaKalutigdlo iluarineKartaKaut,
tamåkeratigdle, ilåime åma issornar-
torsiorneKartarsimåput, tamånale H. C.
Andersenip åniatugisimaKå, una åma
pitdlagiaKartusimånginame.
tamatuma kingorna åipagssånik
ItalialiarsimavoK kangianukardlunilo.
tamatumalo kingunerissai OKalugtuar-
pålugssilsimagunarput taigdliatdlo.
H. C. Andersen tikisimalerame ki-
ngorna åma 1862-me Spanialiarsima-
vok angalanerminilo misigisimassane
agdlauserisimavdlugit. tikisimalerame
KøbenhavnimiginarsimavoK oKalugtua-
lianilo atuartardlugit, kingorna inuia-
Katigit ardlaligpagssuit oKausinut åssi-
glngitsunut nugtigausimaleramik silar-
ssuarmut siåmarujugssuartut.
Hans Christian Andersen pitsu-
nguvdlune Odenseme pingoriartorsima-
ssok sunauvfa anersåmigut pisorssu-
ssok nunap plnik pigigsårtorssuångor-
simångisåinarpoK, arKale danskit akor-
nåne silarssuarme uvdlorissatut Kau-
mavoK. angutauvoK Gutimik miane-
ringnigtoK, mérånguatut Kilangmik a-
sangnigtoK, nangmineK atugardliorta-
raluaKalune suliamigut avdlanik nuå-
nårtitsissartoK taimailivdlunilo tusåmassarssuångor-
toK. OKalugtualiai ilarpagssuavta — tamarssuavtame
— KujageKalugit atuartarsimavagut allkutarissardlu-
git avårutisanagitdlo. uvaguinait taimåingilagut silar-
ssuarmiutdie tåussuma OKalugtualiainik atuarsimassut
tamarmik taimåiput. sorunaine Hans Christian Ander-
sen 4. august 1875-me toKugaluarmat silarssuarme
erKaimaneKarnera måna tikitdlugo avdlångorsimångi-
laK. ukioK måna tåssa angutip tåussuma inungorne-
ranitdle ukiut 150-ngorput. aprilip uvdluisa 2-åne
perssuarsiornavigsumik angutip tåussuma inungorfia
erKainiarneKarpoK. pisimassordle tamåna KaneKing-
mat erKaimavdluarparput. ukulo åssilissat mardluk
silarssuarme pisimassoKarneranut nalunaiautåuput.
taigdliortorssup H. C. Andersenip inup misigi-
sinaussai pingårtut mardluk inunermine puiunaitsu-
mik oKåtårpai uko: pitsuvdlune inunerup ilungersor-
nartua angussuartutdlo silarssup inuinit issigissauneK.
silarssup kaujatdlagaunera uvdlut 80
nåvdlugit.
(nangitaK.)
pisiniaréramik uterdlutik igdlusissarfingmut pi-
gamik tåssane uvdlup KerKasiordlutik neriput. Aou-
dale Kasukulugkatne ånagtitsissine agssaisigut eKisi-
nardlugo iniminut majuarpoK. angut perorsardlua-
gaussoK linuk tamåkerdlugo tuluit atuagagdliutåinik
atuartuåinarpoK. inuk avdlaugune tupigusugtartoK,
tauva tupigususagaluarpoK kivfane inarfigssamingne
pitarutingingmat. kisiånile ilisitnagame pujortulik Yo-
kohamaliartugssaK Hongkongimit aKaguane uvdlåkut
aitsåt avalagkumårtOK, tauva tamåna isumaliutigiv-
dluångilå. aKaguane uvdlåkut iterame kivfane suja-
nerdlune KaerKuvå, kisiånile åma Paspato isingilaK.
tusarame kivfane igdlusissarfingmut utingitsoK
tamariåinarpoK.
poKåtane tigusinardlugo Aouda kalerritipå aut-