AvangnâmioK - 01.08.1955, Blaðsíða 15
AVANGNÅMIOK’
nr. 2
183
tugssångortitaussut sujunersutigssåt nalunaerutigssåt-
dlo tusarneKarériarpata.
taimåitordle OKauserissaisa ilait nåmaginartingi-
navkit nalencutdluartfitinagitdlo OKauseKarfigilårusug-
påka, tåssa ima oKarmat: „kalåtdlitdle nunåt avdla-
tigut plnarane åmåtaordle tamatumunåtaoK „kater-
ssugausivlnartut“ ingmikortisimassagssaujungnaer-
poK, tåssa kalåtdlit kulturitoKåt (puissfniarneK) silap
pissusiata (avdlångornerata) erKartfiterérmagulusoK
nungutugssatut sujungnaertugssatutdlo, tåssa puissit
ingerdlaornerata avdlångornera pissutigalugo piniar-
tutut inussutigssarsiorneK aulisartungortitsingmat su-
lissartungortitsivdlunilo niuvernermutdlo tungassu-
ngordlune."
pingårtumik oKausé naggaterdlit ima oKauseKar-
figitsiardlåka: „OKausé tåuko nunavtine påsineKara-
luarunik Kularingitdluinarpara narrujumissutigineKå-
sagaluartut, pingårtumik nunavta ilåne sule uvdloK
måna tikitdlugo piniarnerinarmik inussuteKarfiussu-
ne, tåssalo imåipoK nunavta inuisa agfai patdlimor-
dlugit, Tunume kalåleKativut, Thuleme inuit, kisalo
kitåta avangnåtungerssua tamarme, nunavdlo isuata
erKåmiorpiai sule uvdloK måna tikitdlugo ukiup ilar-
ssuane puissiniarnerinarmik inussuteKarfiussut. ma-
tuma sujorna sujusingnerussoK erKartornago ukioK
månarpiaK pissuseK OKautiglnarsinauvara Avangnå-
miut pissaKardluarsimaKissut puissinik Kilalugkanig-
dlo, taimailivdlutigdlo ingmingnut pigssaKartitdluar-
simavdlutigdlo, tåssa Avangnåta ilåne inatsisip atu-
lersugssap agtumassagssåne. taimåitumik isumaKar-
punga erKortuliornerungitsoK puissiniarnikut inussu-
tigssarsiorneK nunavta ilåne sule taimak pingårti-
gingmat asigssordlugo sungitsututdlunit måne oKa-
lugtarfingmingånit oKauseKarfigisavdlugo, pissutsinut
uvdlume pissusiviussunut uvagut kalåliussugut na-
lungitdluinagkavtinut akerdliuvatdlårmat inussutig-
ssarsiut tåuna sule taimak inuniutauvdluartigissoK
„toKumut erKartuneKartutut“ (sujungnaerdlune ato-
rungnaertugssatut) oKautigisavdlugo. sule kigsautigi-
gåine Tuno, Thulep erKå, kitåtalo (nunavta såvata)
avangnarpasigsup inoKaratdlarnigsså, ukiorångat si-
kussartune nunagdlit tamarmik, tauva tåukunane
nunagdlit inuisa kalåtdlisut auat pinialerituneK su-
morssuaK pérunaviångilaK, kalåtdlivdlo taima avang-
narpasigtigissume najugaKartup — silap pissusiata
nålagkermanilusoK — taimaitinaviångilå puissiniar-
neK. taimåitumik erKortuliornerungilaK mångånit (pi-
ssortat tungåmt) nunavtine inussutigssarsiutit åssi-
glngitsut atauslnångortiniardlugit isumamik Kagdliu-
niartutut itumik oKauseKartoKartarnera — pissusiviu-
ssunut uvdlumerpiaK atutunut akerdliussumik, kalåt-
dlinik ilisarssisimassut tamarmik nalungilåt tamåna.
taimatut OKardlunga — sordlume onarérsunga
— inatsisigssaK „avdlångutigssaK“ inatsissartunit ta-
marmiussunit akuerssissutigineKarKuvara, ingmikut
atautsimltartutitat sujunersutåt maligdlugo."
taimånak OKalutsiarérama tauva ingmikut a-
tautsimltartutitaussugut oKalugtorissarput OKauseKar-
KigpoK „ajussårutigalugo oKauserissane taimatut på-
sineKarsimåsagpata kalåtdlit akornåne, tamåkulo ka-
låtdlit nunarput pivdlugo påsisimanasorissane „nåla-
garssuit agdlagfiånit“ tusagarisimagamigit, ingerdla-
titsinerdlo måssåkut taimaigunarmat ilumortutitdlu-
git oKauseKautigisimagamigit, sorunalume nangmi-
neK kalåliussut oKausinut påsisimangnigdluartunut
angneruniartugssaunane“.
inatsit „avdlångfitigssaK“ tåuna atautsimltunit
tamarmiussunit isumaKatigissutigineKarpoK akerdliu-
ssoKarane.
Københavnime, februarime 1955.
Fr. I.ynge.
agdlunåt ujalutdlo.
Aumarfltigssane niuvertorusiusimassup Moses Olrikip
nåparsimanermine alikutaralugo agdlagsimasså iliniutig-
ssartaKartoK muana ilånguneKarpoK. årKigss.
inusugtut ilånilume inusugpatdlångikaluartut'ag-
dlunagssissut takussåinarpåka kukulårtartut. tåssame
tamavta suliagssat nangminérdluta suliariniagkagut
kukutålårKårtinagit ilikarneK ajoravtigik.
kisiåne agdlunagssissarase issimut panertitar-
ssuarnik. taimåitut kussanartiingordlugit suliarineK
ajornarput aKitsorssuvdlutigdlo. aussame agdlunag-
ssivdlune ajungineruvoK. sigdlajårtunik kiligdlugit
siårångamik sukakutsordlugit erisagåinauvdlutik iv-
sere anissarput. eKartå savingmik kiliorKårtariaKar-
poK kilioréråine panerserdlugo. panilerpat åssigig-
sartariaKarpoK sileKatigigsardlugo. angissuminiugpat
mamingerneKåsaoK panerpatdlo imunginerane navig-
dlugo. navingnago imugaluaråine napissarune ki-
ngorna navigkaluaråine iluarsisångilaK. taimåitut ale-
riniardlugit ajorput. naveréråine puissip orssuanik
orssortariaKarpoK. Kilalugkap tinguitdlo orssuat ator-
neKåsångilaK.