AvangnâmioK - 01.03.1956, Blaðsíða 3
nr. 1
AVANGNÅMIOK’
51
miarssuartigut atåssutaerukaluarnerput. tamatuma i-
nuiagtut Grønlandime atanigssamut eKérsarpåtigut
takutitdlutalo ilumut Inuit uvagut atortugssagut
pitsaugpata nangminerdlo silatusåruvta ingminik a-
tatisinaussugut akornavtine suliagssat nangmineK er-
Karsautigalugit suliariniaruvtigik nålagkersugaunivti-
ne suleKatauvdluarnikuJ.
sorssungnerssuaK soraermat Danmarkimutdlo
kingumut kåtutitaugavta erKigsivatdlåtsiaraluarpugut
inuitdle atugarigsårnerujumavdlutigdlo ajungineru-
ssumik pineKarumassut piumassatik KanoK l'sassut
nangmingneK OKalflserissagssaringmatigik uvagut I-
nuit nangmineK isumaliordlutalo suleKataussariaKar-
put. inuit tamåkerdlutik taimailineK åjoraluarput, tai-
mailiornigssamutdle amerdlanårdluta piumåssuseKar-
nerussariaKarpugut. angussaKarsinaoKaugutdlume.
måna Grønlandime inoKatigingnerput itsaliga-
mernit såkortuneruvdlunilo angnertuneruvoK. atorto-
rissagut angatdlatigutdlo taimanernit avdlauneruv-
dlutigdlo pitsauneruput. tamåkerdluta pingikaluaruv-
talunit Kanganit ilisimassaKarneruvdlutalo påsisima-
ssaKarneruvugut. ilisimassaKaleriartordlutale påsineru-
jartusavarput inunerup avKutåne suliniarnigssavtinut
OKalugtarnigssavtinutdlo sfit amigautigivatdlårigut i-
liniardlugitdle sungiusartariaKåsagigut.
tamåkua tamaisa erKarsautigileriardlugit malung-
narpoK pårssissoKarneK, kommunerådeKarneK lands-
rådeKarnerdlo arritsorssugaluartumik nålagkersuiner-
me KanoK pineKarnivtinik sianigingnileriartornigssa-
mut avKutigisimagigut. inuiait avdlat pissarnerånut
ingerdlanerånutdlo nalerKiutdlugit pissutsigut angni-
kikaluaKaut. månale kikut tamarmik påsilissugtOK,
tåssa uvagut Inuit Grønlandimiut ingerdlausivta u-
kiut pissarfé avdlanut nalerKiutdlugit måna pissu-
serput siikanerussumik angusimagiput. procentip mi-
kissoralångfip nalinge kisimik tamåne nunavtine a-
tuarsinaunatigdlo agdlagsinåungitdlat, nunaKarfitdlo
ilåine atautsimigdlunit taima sapertigissumik taku-
ssagssaKartarane nunaKarfit ardlåne peKartarpoK.
tamatuma erssersipå uvagut Inuit ilumut iliniar-
neK — atuarneK, agdlangneK kisitsinerålo — avKu-
tigalugo anersåkut agdliartortartugut. piumåssuser-
put-una sule miklnartoK. uvagut-una kajumlnivtigut
ingminut pilårtitugut.
nunavta inue åssiglngitsunik inutigssarsiuteKar-
tut taimungåinaK utarKlnartugssåungitdlat, nangmi-
nerdle KanoK ingerdlanigssarput norKåissutigalugulo
sulissutigissariaKarparput, angutit arnatdlo tamarmik.
tåssame angutit arnatdlo nålagkersueKataunig-
ssamut perorsarneKarsimanerussariaKarpugut, nålag-
kersugaunivta ingerdlanigsså nangmineK suleKatauv-
figissariaKaravtigo.
perérsut mikigaluartut takutipåtigut ilungerso-
ruvta angussaKardluarsinaussugut pissuseK atauseK
uningaviglnarnago. itsånltdle ingerdlatitaunivta Ka-
noK issusia tusartardlugulo ilåtigut usserérsimaler-
parput perorsarneKautigisimalerdlugulo. sujumukar-
nigssavtinilo tarrarssutigisavarput.
P. Dalager.
Den grønlandske kirkesag pivdlugo
Fr. Lyngep OKauserisimassai.
1955-me upernagssåkutdle nunavtinukånginivne
KinuvigineKarpunga danskit inuinait ajoKersuiartorti-
taKarfitik pivdlugit aningaussanik katerssuinertik i-
luagtitdlugo atautsiméKåtårnermingne ukiut tamaisa
novemberip autdlartinerane pissartume (missionsuge-
mik taissartagkamingne) OKalugiarKuvdlunga, nu-
navtine ilagit tungåtigut suleKatigit måne Danmarki-
mitut (den grønlandske kirkesag) tuniniainerat piv-
dlugo tåssungalo tungassumik.
KinuvigineKarnera tamåna någgårumasimångila-
ra nauk nalungikaluariga uvavnit piukunarnerussut
ardlaligssuit pissariaKarnerugaluartut taimailiusavdlu-
tik, åmalo uvanga Kavdlunåtut OKatdlorigdluinångi-
nera pissutigalugo.
OKalugiarneK tamåna pivoK novemberip pinga-
juåne 1955 unukut. OKalugiarfigissåkalo inugpagssuit
ajoKersuiartortitaKarfingnut åssiglngitsunut tungå-
ssuteKartut utorKatserfigerKårpåka oKauserissagssåka
påsinardluåsångikaluarnersut nåmagigtardlutik tusar-
nårsinaorKuvdlugit. oKauserissåkalo nailisardlugit i-
måiput. .
„ilagit kalåliussut danskit nålagauvfiånut Kujå-
ssutigssaKangårput nunavtine ajoKersuiartortitaKaler-
Kårneranit agsorujugssuaK suliaKarsimanera pivdlu-
go, tåssa kristumiussuseK nunavta inuinut siaruar-
terneKartitdlugo, kisa Hans Egedep nunavtinut pi-
neramt ukiut 200 Kångiuneråne nåmagsineKarsima-
ssumik, tåssa taimane nunavta inue tamarmik kuisi-
massungorsimangmata. taimatut danskit inuinait tai-
manile tapersersuisimanerat nunavtine kristumiussut-
sip siaruariartornera pivdlugo ilagitdlo tungåtigut i-
kiutuarsimanerat KujåssutigssareKårput, ajoKersuiar-
tortitat palasitdlo ingmingnut tuniutdluarsimavdlutik
sulisimassut, ilaisa inflnermik sivisunersså nunavti-