AvangnâmioK - 01.07.1957, Blaðsíða 15
nr. 2
AVANGNÅMIOK’
159
pisimassut ugperingitsutut misigssorpait. „ilumorpa
angutit såkoKaratik Kamussuit sorssiitit tåuko sfi-
jungnaersisimagait?" arnat tupigusoKalutik aperssor-
put. Budapestimiut umatait nuånårnermit tugdlusi-
mårnermitdlo Kigsikalåput. tåssame Ungarnimiut ki-
simltdlutik silarssuarmiunit avdlanit ikiorneKaratik
ingmingnik tiguaisimassupiluk taima takuvsunarsar-
simavåt Sovjetunion tåuna pissarssuaK.
kivfåungissuseKalernertne avisit misigissaKarner-
ssåuput. avisit Kavsit Ungarnimiut pingårtorsiorpase-
Kalutik avlsitik nanertorneKaratik sarKumerartut ku-
perarait. socialistit avisiat, naussorigsaissut avisiat
sulissartut avdlarpagssuitdlo avisé — tamarmik ta-
maviåKalutik nalunaiautigigåt nangmingneK nålag-
kersuinikut periautsimik kisime Ungarn nutåK atu-
garigsårnermut erxusinaugå.
åmame radio Ungårnimiunut nakussagsaivoK
Kularutiginago nalunaiautigå ajugauneK kivfaujung-
naernermik kinguneKåsassoK. iluartutitatdlo uvdluå-
ne autdlakåtitsissoK nalunaerpoK angutit arnatdlo
Ungarn pivdlugo toKUssut erKainiardlugit nipiler-
ssortoKåsassoK ukiorpagssuarne tusarneKarsimångit-
sumik. tauva Mozartip „Requiem“-ia kussanartoK
agpineKarpoK. Ungarnimiutdlo nuånångårput kingu-
mut Europap kitåmiut eriniortorssuisa eriniåt tusåle-
ramiko.
pikigtitsinerup uvdluinile sujugdlerne iliniarner-
tut piumassaKarsimåput nålagkersuissut radiukut a-
kornusersuinerit unigtisagait. månalo autdlakåtitat
Londonimit, Parisimit Mtinchaumitdlo ersserKenalu-
tik akornusersorneKaratigdlo tutsiutalerput. nunane
kivfåungissuserme ingerdlajuartune påsivdluarsinau-
gunångilåt uvdlune tåukunane Ungarnimiut KanoK
pivdluartigissut igdlumingne ergigsivdlutik tusagag-
ssat rusit nunånit pissungitsut tusåsinauleramikik.
Kularuteicartuartussut måna neriugkiartuålerput måna
Ungarn kingumut nunanut kivfåungissuseKartunut
ilångusinaorKilersoK ilaKutatutdlo nautsorssuneKarsi-
naulerdlune.
igdloKarfinginiut tusarniagarpagssuanalerput.
nuånårutaunerpaulinguatsiarpordlo tusarrajangne-
Karmat nålagauvfit peKatigit ernginaK Ungarnimut i-
kiuniartut. Kavsérssuit sujornatigut tusarnex ajornar-
tut inerterKutaussutdlo sordlo BBC nålaorneKartua-
lerput. påsisorineKarpordlo U.S.A. nålagauvfitdlo pe-
Katigit såkututik kigaitdlagsauserdlugit Budapestimut
nåkartiniarait kingornaio Kamussuarnik sorssutinik
påsiniaivdlutik angalaortugssat tåkutisavdlutik. ki-
ngornale påsinarsingmat tusatsiagkat tamåko sumik
tungaveKångitsut silarssuarmilo tamarme nålagauvfit
peKatigitdlunit Ungarn åtavéruterdlåK ikiulerssångi-
kåt. Ungarnimiut pakatsinermik kiserdliuminermigdlo
agsut misigissaKarput.
taimåitordle tatitQvdlutik sapitdlisårput. sumik
Sovjetimut kommunismimutdlunit sujornatigut tai-
mailiorsimångikaluardlutik OKaruserniartarput, pingår-
tumik Stalinip erKåissutigssarssua aserortigartik Kuia-
givdluinarpåt. „tusarpiuk", Budapestime aperisso-
KartarpoK, „erKåissutigssaK upitineKalugsinarsimångit-
sok: Stalinip isigagssue nalunaeKutåraliarinarsima-
vait inuinaitdlo pilerngusimaKalugit“.
kommunistinutdle nålagkersuissunut fimigissao-
Kissunut såssussineK tamane nuånårutaunerssåunguat-
siarpoK. sorssutiussarugtulernerme igdloKarfiup par-
naerussivé angmarneKarput. uvdlut ilåne radiukut ni-
pe oKaruserpasigsoK paernaerussanut Kimåssunut tu-
ngassoK tutsiupoK:
„toKutsineK, aserorteralune tigdlingneK, sagdlo-
KitaineK taimaerKataitdlo pivdlugit inuit parnaeru-
neKarsimassut pikigtitsinerdlo pivdlugo oktoberip 23-
åne aniguisimassut mingnerpåmik pitdlagauvfigssa-
mik 2/2-a angusimångikuniko politéKarfingmut tug-
dlermut nalunaerKuneKarput.“
pissutsit taimåitut nalåne Ungarnimiut uvdlui-
narne inussausiat avdlångortineKardluinarpoK. oKau-
sei< „kammerat" inerterKutauvdluinalerpoK OKausipi-
lussinermilo tamanut tusarssaussume aitsåt atorneKar-
talerdlune. oktoberip uvdluisa 23-at inuiaKatiglssu-
seK pivdlugo nagdliutorsiortagagssångordlune aula-
jangiuneKarpoK, Kossuthivdlo erKornavérKutåta åssi-
nga Ungarnip naKitsissåta agdlangniliupå. atuar-
fingnilo rusitut iliniarneK atornérupoK.
pingårnerpaussordle tåssa nålagkersuinikut pe-
Katigit kingumut sulilerKingmata. „måna nangmineK
sujulerssuissugssagut Kinersinaulerpagut," inuit tug-
dlusimårdlutik ingmingnut oKarfigeKåtåUtualerput. tu-
pingnarpordlo taima sivikitsigissume Ungarnimiut nu-
nane demokratiskiussune pissutsit atuatdlalertormati-
git avisit, nålagkersuinikut peKatigit Kinersissarnig-
ssardlo ingerdlatilerérdlugit.
nuname tamarme sujumut neriugdluarneK angi-
ngårmat atautsimigiat kinguleriginardlutik tåkussuler-
putUngarnime nutåme demokratiskiussume sujuner-
sutigssatik OKatdlisigiartordlugit. Ungarn nutåK imåi-
niarpoK nunautiligssuartaKångitsoK, pisorujugssuarnik
aningaussautiligssuartaKångitsoK, sulivfigssuarnik a-
ngisunik atausiåkånik pigingnigtoKångitsoK nuna
kommunistitungajak ingerdlataK diktatoreKångitsordle.