AvangnâmioK - 01.08.1957, Blaðsíða 2
170
AVANGNÅMIOK’
nr. 1
perKumausivik inuit inunerdnik
uvdlut tamaisa anaussissoK.
(danskit avisinit tigussaK)
taimåikaluartordle Danmarkip aungmik perKu-
mausivé aungmingnik tunississugssanik amigkisår-
tarpoK.
uvdlut tamaisa literip agfai 20-it aulersutigine-
Kardiutik atortarput.
pilagtuissarfingme nalavoK inuk Kimugserdlune
avKunarsimassorujugssuaK. nåparsi'mavigssup aug-
ssamausivianit Kangarssuardle augssamik aigdlerér-
simåput, angut toKUSsariaKångilaK, pencigsissaria-
KarpoK, KujanaKaorme aulersuissoKartarame. nåparsi-
massunik pårssissup puiaussarssuaK augssamåumik
imalik inimut pilagtuissarfingmut tuaviutdlugo inger-
dlangniarå inuk avdla aungmik perKumausissarfiup
ininguane alianaitsume natdlartarfingme nalarérpoK
aungminigdlo tunissivdlune. nautsorssutime amigau-
teKåsånginiåsangmata.
kisiånime auk suva?
tamåna umatitut, tartutut, Karatsatut puagtutdlu-
nit ilivdlune åma pingårtumik suliaKarpoK, atorfe-
Karfigissarpiåle tåssa agssartorneK. aup agsartortar-
på ilt åma nerissat ivserat timimut tamarmut siaruar-
tugssat, taimailiortitdlunilo åma perdlukut atorfig-
ssaerutut kulsyrelo (silåinaK iltéruniko) plartar-
dlugit. aungme iput aup nangmineK pingortitai —
aup ingerdlassup najumai (celler), aup imerpalassor-
tå tåssa imeK måniuvdlo KaKortortåtut l'tut akulerit.
angutip arnavdlo aue åssiglngissuteKangångitdlat.
taimågdlåt angutip aua arnap auanit legemeKarneru-
vok (mikisuaraKarneruvoK.)
aungmingnik tunississut imiartortarput.
5-6 literisut agtigissumik aoKartuarpugut. uni-
ngatitdluta umatip agfåta avguaKatiglgsitdlugo literit
sisamat minutimut timikut ingerdlatitarpå umativ-
dlo igdluatungåta åma taimatut agtigissoK ingerdla-
titardlugo, oKimaitsumigdle sulisitdluta minutimut
40 literisut agtigissoK auk umatip ingerdlatitarpå.
åma itsardle aulersuiniartarneK OKåtårneKartarsi-
mavoK, auvdle ingmikortue nalugatdlaramikik ajor-
tortåinarsimavdlutik. aut åssigingitsut akulerigkånga-
mik mikissuarait ingmingnut nipussordlutik igssortar-
put, tamånalo infinermut ulorianarpoK. KujanaKaordle
aup åssiglngissutai påsineKarmata. kingunerilermat
åssiglngissutit amerdlasorpagssuit ilaitdlo ingmiku-
kajåkissut påsiortorneKarput, Kularnångilardlo ukiu-
ne kingugdligssane sule amerdlanerussut påsineKarta-
rumårtut.
aungmik tunissinikut timip ervngata ilå pértar-
poK kingoråssertariaKåsavdlunilo, taimåitumik aung-
minik tunississoK imiartortarpoK litere avigdlugo
aungminik tunisserérångame, ångigissariaKångilardle
imeK åma imiatut atortugssautigingmat.
igdlorpagssuaKarfiup Københavnip aungmik
perKumausivlsa ilåt Gentofterne nåparsimavingmlpoK.
aungmingnigdle tunissiniartut tåssunga nalunaeriar-
tortarput. ajoraluaKaordle aungmingnik tunissiniartut
amigautaussarmata, amerdlasorssuit aup taKarssuati-
gut kapitinigssamininguartik ånilångagissarmåssuk
pissutiglnardlugo. taimåitordle tåssa aungmik perKU-
mausivlt inflp inflneranik kinguneKartuput.
aungminik tunissiniartoK ininguit ilånut islnar-
tarpoK natdlartarfingmutdlo natdlardlune, nakorsav-
dlo kaputinguaK aup taKarssuanut ikusiup atingua-
nitumut kåputarpå. kåpunera malungnångingajagpoK.
auk puiaussarssuarnut inussutigssamik KeKumigdlo
citronip sérnartuanik pilingmut imitlneKartarpoK
igssorKunago. minutit mardlugsuinait migssingåne
auk literip agfåtut agtigissoK puiaussarssuarmut tå-
ssunga uvåssumut imiuneKartarpoK, piarérpatdlo
auk tåuna ilissivingmut nigdlatårtumut inailingne-
KartarpoK. aKaguanile uvdlup KerKata sujornatigut
aup sussusia misilerKigsårneKartarpoK.
auk uvdlunik 14-ninarnik pissoKdussusilik.
avguaKatigigsikåine Gentoftep nåparsimavigssua-
nitut pemumautit 100-uput, 20-itdlo migsiliordlugit
uvdlut tamaisa atorneKartarput. ilissivik nigdlusaivik
2-4 gradenik kiåssuseKarpoK, aungme Kerisagaluar-
pat aup mikissuarai aserusagaluarmata. auk sapåtip
akunere mardluk sivnerdlugit uningasimassoK ka-
sérneKartarpoK. imåikaluarpoK sivisunerussumik ata-
sinaussoK, kisiåne navialerusungineK patsisau-
VOK.
aungmik tunioraissugssanik katerssuiniarneK
suliarujugssuvoK, nåparsimavigssuarmile arnaKarpoK
tamåna pivdlugo inungnik OKaloKatigingnigtuartu-
mik.
inungmik aungminik tunississarumavdlune nalu-
naertoKarpat soruname KanoK ilinerit tamaisa aua-
nik piaivfigineKarneK ajorpoK. ukiumut mardloriåi-
nardlune litere agfåkfltårtumik tigusivfigineKartarpoK,
inugtåtale sapigaringigpago nåparsimaviup Kåumatit
pingasukfltårdlugit tigutsivigiumassarpå. åma inuit
ingmikukajårdluinarmik pissusilingmik aoKartut oKa-