Atuagagdliutit - 04.01.1893, Blaðsíða 8
127.
128.
simassånguåka kislsa ilångutagssiaråka, måssa i-
låinåuput tamåkerneK saperavkit. IsumaKanglka-
luarama taima inrlsugtigalunga pissarnika tusa-
gagssiarisavdlugit; atuartugssanutdlo Kasunåsang-
mata åssigiginangajagdlutik. Ukua autdlartikaluar-
påka Jånuårime Kauutigut tigussaravldt, agdla-
katalersimavdlunga piutdluarungnaerpatdlåKingmata,
Marsip uvdluata åipåne (tåssa Marse 2, 1891) nå-
glnarpåka, neriugkama sapmgisdka kingornåtaoK
agdlagkumårlka, tusaruminåsassutdle sapivigsa-
nerdlugit. EanortOK kingornåtaoic kajumigsivdlu-
nga agdlariuugnaunga; uvaguvtinik ilisaringniler-
sut allkusersorKUvdlugit nuånarissagssånik. Alia-
nardle ainerdlasUt mitagdlersorssuångortarmata ag-
ssuardlordlutik sagdlnneraussardlutigdlo. Tåssale
ukua ilungersordlunga puigungisåka tusagagssiarå-
ka ilumQrdlulnartut. Uvangåtaos Kutsavigingårpå-
ka Atuagagdliutinut ilångutagssiamingnik agdlag-
tartut, pingårtumik naKiterissut atuaruminarsar-
tarmatigik pasinarsardlugit.
Atuartugssaussuse tamavse måssa kinaussuse
nalngaluardluse inurdluarnuvavse. lngminik oaa-
lugtuarigama nersoKusautigalugit pingilanga, usor-
ssitsautigalugitdlunTt plnginiunga, asimiuvtinile tu-
såmangnigtut pivdlugit, tåssa ilångue nangmineK
ilångupåka; aperssiltigissåin armassuk kingorna a-
perssoraunanga tamåkunlnga.
Tamardlisit.
Ætna-p ingnermik anitsinera.
Aussaa Junip KerKata ernåne, piijorssuan a-
nitsivigssuarmit tigssalugtorssdvoK anglssusia taku-
nea ajornardlune, ujararujugssuitdlo pigsikauvdlu-
tik. Arssarssuitdlo igdloKarfiup tungånut kilgput
aserueKalutik. Karrungmago anitsinerssuaK per-
KarnerulersimavoK; nunavdlo iluane Kångulungner-
ssuit migdlisimavdlutik. Ujaragssuitdle aumårtut
pigsikåuput,, pujornerssualo kåkairalune. Arssar-
ssuit kfingnerinit igdloKarfingme igdlut navsit ase-
rugåuput orpigpagssuitdlo Inardliugårdlugit. Ikiui-
niartugssatdlo katerssuput, nagdliutut ikiorniar-
dlugit.
Ingnermik anitsinerssuaK Kiniartåp
k a n g i 11 n e.
NalunaerasuautigineKarpon Celebes-ip Minda-
nao-vdlo akornåne ueKertaK Sanguir-e ingnerup
anitsinerssuata aserorågrk, inuilo 12,000 tamar-
mik ajunarsimassungdK. ÅnilårnartOK tamåna Tu-
luit umiarssuautåta sarpigdlip paortartussup Kina-
mit Sidney-liardlune Timor-imut nunallkame ka-
lerriussautlpå. Måssale sule tusardluarnenångika-
luartOK, taimåitOK ugpernarpoic tåussuma ernåne
ingnermik anitsinerssuaKarsimassOK. Umiarssuifc
sarpigdlit tåussuma eraagut ingerdlassut nålagåta
OKautigågoK, umiarssuarae imarssuarme mllitut
aavsltut sivisutigissoK åugarpagssuarnik Kagdlersi-
masson avKutigisimagå.
Angut nakuarssuaK.
Nizza-me (Itåliap sineriåta ilåne) angutip
Sandow-imik atigdlip pinerdliutsailisitsissut tupi-
gusugtingårpai nakussuserssuane takutikamiuk.
Sandow-e Nizza-mit autdlåsagarae, peKutine nag-
siupai pivfigssaminnt. JS'alunaerfigineKarpordle ig-
dlerflt nagsiutai ujaråinarnik Imersimassut nagsa-
tagssaralue plnagit, tamånale tusariaramiuk uter-
dlune Nizza-raut autdlarpoK, inuit mardluk mitag-
kåne ilisimaleramiuk. Uvdlut Kavsinguit nångiung-
mata takulerpåt nakuarssdp tåussuma tigdligtut
mardluk pinerdliutsailisitsissut tigussamingnik er-
Kussissarfiånuliåukai, igdlugtut taline isivitdlugit
pukusuisigut tigumiardlugit, ikiortigssaraluisalo nar-
rugissaisa pinerdliutsailisitsissut kingorngatigut ma-
ligpåt.