Atuagagdliutit - 08.11.1895, Blaðsíða 8
47.
48.
Atermat aklssutånigdlo palase OKarBgingma-
ne, OKarpoK: ȁjungilaR ilisimavungale uanoK pi-
sassunga; majuartarflt atane sérKumiåsaunga ni-
pitumigdlo inimit tusarssaussumik Kinusaunga.
Kanortoa Nålagkap tiguliuk, inortuisinago«.
Briton-ip atorfeisataisa ilåta, OKausia tamåna
tusaramiuk avoraarå »KanilårpatdIåKingmångéK, su-
liagssanilo taimaititdlugo«, nangminerdlo isuma-
Kardlune iseriartorumavdlune OKausigssaK tåuna
OKautigiumavdlugo, kingunigsså Kanoa isagaluar-
pat.
Sanderson-ip nulé pemusserKigfigå palasi-
migdlunlt taimaeKatånigdltinlt ugpernerup pinik
siunersissumik iniminut isertitsersunago. Uvime
isumå nalungilå, palasivdlo åipå, tåuna tikiungmat
erngmaa perKuneKarnerminik OKarfigå:
»Taimåikaluarporme, OKarpoK, aggerpungale
takujumavdlugo; onåsångilatitdlo tamånitunga, er-
nginaa majuåsaunga pissutitagssåussuserdlo tamåt
uvanga pigiumårpara«.
Iluanårdlune Sanderson-ip OKaloKatiginerat tu-
sarpå nipitérssuarmigdlo Kulånit OKarpon: »Sapi-
sersoKarpat palasimik iniga tunginarumavdlugo
niaaua seKumisavara Kadlerumik«. OKautsit tåu-
ko atuartumut påsissutåusåput angutip pissusianik
Kåsugtumik, tårtnmik uteriartitagssåungitsumigdlo.
Klsalo nulé inåpå pinerdlugtailiuisitsissut åseruuv-
dlugit, ernginardlo Kaeruunenarnatik pulårniartut
matup silatånut anisenmvdlugit, tamåna natångu-
tivta ajungitsup påsissutigå, isumatårligsiortut pa-
lasiata Briton-ip saimagajungneranik atungitsaria-
Kångitsumik uterasuautigalugulo.
Sanderson-ip inuit oaauteinik kivdligssaunatik
pisimassunik kivdligtinerussartut ilagai. Atuagka-
nut nalinginarnut ilisimåssusenarpoK, taimåitutdlo
atuamigsårtarpai patsisenarunilo sumik piarérsima-
vok. Kunap nålagkersorneKarneranik misigssui-
ssartune Kadikal-imik taissanut ilauvon, niaKualo
ulivkårpoK kungltsut isumainik, atuagautailo ka-
terssai angumut isumawatånut (angeKaut) amerdla-
Kaut. Osalugtuanik ilisioiassaKaKaoK aulajangiu-
pålo ilaglgsuniat ingmikut ajoKutigissait pissute-
nartut (tungaveKartut) kungitdlunlt palasitdltlnlt
pissåussusiånik, agdlagkatdlo tamatunringa kular-
naitsungortitsiniutaussut atuangnågarissarpai. Ta-
måko tamaisa Sanderson-imik nalujungnaerutigi'
gavkit, aperssåteKåsaoK: Kanon ilivdlugo Gfitip
nålagauvfianut pisineKarsinauva? ÅutdlainiartoK
misigssordlune ivnamut KadssarpoK savaussarnaK
nujuartoK autdlainiarångamiuk, Kajagssuangårdlune
misigssortarpoK piniagkane piumavdlugo. Tune-
rutsip (Indianer-up) nujuartup Buvfalén narssar'
ssuarne ivigtfine piniarångamiuk aulagsangnavér-
sårdlune orpiup Igarsimavfingme tungaviane uni-
ngassaraOK autdlåine tunuminut toraordlugo, pi'
niagkane pasitsagtailiumavdlugo. Taimatut mia-
nerssortariaKånginerdlune piniagaK pissariauangår-
nerussoK akisungårnerussordlo piniaråine? Taima
pissariaKånginerdlune taimåitutut siunertarissaK a*
nguniåsagåine?
(nangikumårput)
Tamardlisit.
DtorKarujugssuan. Kusit nunåne 1893*
ukiåkut Kharkoff-ime angut utortsarssuaK toKUVOK
150-nik ukioKardlune; tosunine tikitdlugo sianit-
dlingitdluinarpoK. U.torKåussusiata ilumérssusia ag'
dlagatoruat aavslt ugpernarsarpaugoK.
Egivten-ime navssåt. IlivenarfitoKar-
ssuas agssagdlugo navssårait dssuit inussiat såku-
tåtåssinge, isigak sivnitsiardlugo portutigissut, p5'
sinåtauvdluarputdlugoK Pharao-Karatdlarmat såkutM
såkuisa KanoK issuslnut. Tåukuniuga påsivåt, ll'
sarujugssuaa ukiut mardlungnik pingasunigdlO0**'
tusintigdlit Kristusip inungornerata siornagut,
givten-ime såkutåt Kernertut, måssåkut Egivten-*'
me såkutåssut Kernertut såkuisa åsserdluinain^
såkonarsimassut. Kalugiau pingårtumik såkugig^’
måssåkut Sudan-ime såkutåt Kalugiaisa åssiglV'
dluinarait.