Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 26.10.1967, Blaðsíða 25

Atuagagdliutit - 26.10.1967, Blaðsíða 25
Donau-ip erKane suleKatigingneK Europap kangiata matoricavia avKutigalugo nunat Donau-ip si- nånitut Kilerutait nukigtusiartuinarput Europame kulturerujugssuit pingasut Donau-ip atåssuteKartitarai, latfmerit, slavit germaneritdlo kulture. Europap ilåne tamåne Donau kangianut kitånut- dlo atåssutexartitsissuvortaoK åmalo niuvernermut agssartornermutdlo pingå- ruteKarnine pissutigalugo periarfigssaicartitsivoK nunat erKamimtut imalunit silatåtungiminitut atåssuteicarnigssånut. Det gamle Jerusalem med Omar-moskeen. kåtuvfeKångitsoK nunat Donau-ip erKånitut kitånit kangianut måkuput: Den tyske For- bundsrepublik, Østrig, Czekoslovakiet, Ungarn, Jugoslavien, Bulgarien, Ru- mænien ama Sovjetunionen, taimåi- tordle Den tyske Forbundsrepublik Sovjetunionilo Europap KerKatungå- nimiunut ingmikordlutik agtumåssu- teKarput, Kiterdliungmata Ungarn, Østrig åma Czekoslovakiet. ukiune kingugdleme nålagkersui- nermut tungassutigut suliniarnerit ki- ngornatigut nunat tåuko pingasut a- kornåne atåssuteKalersimavoK nuna- nit tåukuninga pingasunit mianerssor- tumik Kanigdliartorussårnermut ator- neKartunik nålagkersuissautsit mar- dluk akornåne pissukut. tamånale nalunångilaK kåtunermik kinguneicar- naviångikaluartoK, åmalo nalunångi- laK nunat tåuko pingasut nunanut av- dlanut pissuserissamik, ilåtigut Sov- j etunionimut Forbundsrepublikimut- dlo, atatinåsavdlugit ineriartortisav- dlugitdlo soKutigingnigtussut. Østrigip ilalersuinera Donau pivdlugo nålagkersuinermik ingerdlatsinermut Østrigip pissusia pingårtumik aulaj angerneKarsimavoK nunap tåussuma kikunitdlunit ataju- mångineranit pissugssåussutsinitdlo tåussuma nagsatarissainit. taimåitor- dle Wien-ime nålagkersuissut avdla- nut agtumåssuteKaratik aulajangi- ssarput, ukioK månalo januarime Bu- dapestime ilisimatut peKatigigfiåne OKalungnermine forbundskansler Jo- sef Klaus OKarpoK Østrig piumassoK Europap nunatainut kangigdliussunut kulturikut, ilisimatussutsikut inung- nutdlo tungassutigut atåssuteKarnine angnertusarumavdlugit. østrigimiutdlo isumaKarnarput forbundskanslerimik OKausé maligkait, tåssa ukiut tamaisa takornariatut BudapestimukåssaKiga- mik. Klausip OKauserissai maligteKar- put nunanut avdlanut tungassutigut ministerip Toncic-ip OKausinit, tåuna Wien-imit kajumigsårisimangmat tu- ngavigssat taineKarérsut tungavigalu- git nunat Donau-imitut suleKatiging- nigssånut. nålagkersuinermut tunga- ssutigut suleKatigingnigssaK pivdlugo Østrig tunuarsimålårsorinarpoK. åma- me Europame niuveKatigigssuarnut Kaningniarnera tamatumane pingåru- teKarsorinarpoK. Budapest ama Praha angertut ungarnimiut nunanut avdlanut tu- ngassutigut ministeriat Janos Peter erssersitsisimavortaoK nunat Donau- ip erKånitut suleKatigingnigssånut so- Kutigingningnerminik, Praha-milo sia- nigineKarpoK Europame kommunistit sulissartutdlo partivisa Karlovy-Vary- me atautsimérssuarnerata kingorna ei'KartorneKarsimassoK „Donauip inig- ssartå". nalunångilaK Budapestip Prahavdlo tungånit issigalugo Donau-ip erKane erKigsineK pivdlugo piviussumik nå- lagkersuinikut ingerdlatsineK kåmag- tutaujumårtoK isumangnaitsumik pi- ngårtumigdlo iluanårnartumik Euro- pap kitånut atåssuteKalernigssamut. nunane tåukunane aningaussarsior- nermut tungassutigut nutarteriniar- nigssamik pilerssårutit suliarineKar- simåput kukunernik Stalinip nalåne suliarineKarsimassunik nakorsaissug- ssat. pilerssårutit tåuko piviusgungor- tineKåsagpata piumåssutsip, pissaune- rup pikorissutgip iluagtitsineruvdlo saniatigut pissariaKarportaoK atauseK pingårtorujugssuaK, tåssalo kitåmiut aningaussautait isumangnaitsut. ungarnimiut akuerssorpiånginerat kisiåne Jugoslavien ama Rumænien Karlovy Vary-me atautsimérssuarner- me peKatausimångitdlat taimalo at- sioKatausimanatik agdlagkame Donau- ip inigssartåne suleKatigingnigssamut kajumigsårissume. Bukarestime cen- tralkomite-me Rumæniap sujunersu- mut KanoK isumaKarnera apencutigi- gavtigo OKartoKarpoK, „silarssuarme måne isumagssarsiarpagssuaKartoK" kisiånile aperKut OKauseKarfigineKa- rane. Bukarestip tungånit pingårneru- tineKånguatsiarpoK Balkanime suleKa- tigingnigssaK taimåitumigdlo Jugosla- viamut pissuserissaK pitsångorsarniar- neKardlune. taimåitordle Balkanime nålagkersuinermut tungassut akornu- serneKangåtsiarsimaKaut Grækenland- ime såkutut nålagkersuissungornera- tigut. kisiåne Rumænien Jugoslavialo pe- Katåuput taineKartartume „Kulingiluat klub-iat“, tåukununga ilauvdlutik Bulgarien, Belgien, Danmark, Fin- land, Sverige, Ungarn åma Østrig. østrigimiut ungarnimiutdlo påseKatigingnerat ilimanartorujugssuvoK Donau-ip er- Kåne suleKatigingnerme pingårner- ssaujumårtut Ungarn kangiatungåne kitåtungånilo Østrig. Ungarnime nå- lagkersuissut pissortåt Kanigtukut o- KauseKarpoK „Ungarnip Østrigivdlo akornåne pissutsit atautsimordlune suleKatigingniarnertigut pitsångorsar- neKarsinaussut pitsångorsartariaKar- dlutigdlo", kisalo kommunistit nålag- kersuissuisa ikingutingnerdlutik OKau- serissatik maligteKartisimavait suli- niarnernik piviussunik: Kaertartut nunap iluanut agssåussat Østrigip kig- dleKarfianitut Wienimilo kamautau- ssarsimaKissut måna piarneKalerput. Vietnamime eririgsinig- ssaK sule ungaseKissoK aniguisitsiniartut kigsautigigåt Vietnam avangnardleK kujat- dlerdlo atautsimut katiterKingneKåsassut avatånit akuliuvfigi- neuarane isumaKatigingniamertigut Vietnamime erKigsineKarnigssanut ilimanautit aitsåt taima angnikitsigilersi- maput, sdkututdlo atordlugit såkortunerussumik iliornigssamut aitsåt taima iluarsartussineKartigaoK. sapåtip akunerata atautsip ingerdlanerinåne sorssung- nerme pexataussut pingasut, Hanoi-me nålagkersuissut, Vietnamip kujatåne aniguisitsiniardlutik sorssugtut åmalo Washingtonime nålagkersuissut tamanut nalunaeruteKartarsimåput Vietnamime pisimassunut såkortunerussumik iliu- seKarnigssamingnik. amerikamiut inatsissartuine såku- tunut tungassutigut upalungaersima- nermut komite-me „kigssavit“ „tui- nut“ ajugaunerat vietnamimiunut a- vangnardlernut uivssumissutausimå- ngilaK Hanoi-milo isumaKatigineKar- dlune nålagkersuissut Johnsonikut sorssungnermik såkortusisitsiniardlu- tik aulajangersimanerånut ugpernar- sautitut. sapåtip akunerine kingugdleme Vi- etnamime avangnardlerme nålagker- suissut avisisa Johnson oKautigissar- simavåt „angutitut uteritsutut Kasuv- karumångitsututdlo, sumik pisimasso- Karneranik sule påsingnigsimångitsu- tut“, taimåitumigdlo sorssungnerup angnertusinigssånut piarérsimassutut. aniguisitsiniartut pilerssarutåt Vietnamime avangnardlerme kom- munistit partiata avisia uvdlut tamai- sa sarKumersartoK „Nnan Dan“ ima- tut agdlagpoK: „Amerikame inatsi- ssartunut ilaussortat atausiåkåt ilu- mortunik påsingnigsimassut tåisångi- kåine Amerikame nålagkersuissune Vietnam pivdlugo OKauserissat avdlat sarKumiuneKarsimåput inungnit påt- sivérusimassunit avKutigssausinau- ssunigdlo takungnigsinaujungnaersi- massunit. Johnsonip isumaKataisa sorssungneK såkortusarniarpåt, sorssungnerdlo så- kortunerulerpat toKutaussut amerdli- artusåput". tamatumunga Vietnamime avang- nardlermiut OKarput isumartik avdlå- ngortisimanago, uvdlutdlo ingerdlane- risa ugpernarsaråt erKortumik ilior- dlutik. Vietnam avangnardlerme ministerit Kutdlersåta, Pham Van Dong-ip Ka- nigtukut OKalungnerata erssersipå Vietnamime avangnardlermiut måna tikitdlugo aulajåissuertik avdlångor- tisimångikåt. ministerit Kutdlersåt o- KalugpoK Vietnamip nangminerssuler- nera pivdlugo uvdlorsiornerme, tusar- nårtutdlo tåssåuput nålagkersuissut sivnissorissartagait, avisiliortut Viet- nam avangnardlermilo inuit nuima- nerit, ilåtigut præsident Ho Chi Minh, tåunalo OKalungneranut ingmikut så- kortoKutauvoK. sorssugfingme såkortunerussumik i- ngerdlatsilernigssamut sujuleKutau- ssunik pissoKarérpoK. „amerikamiut nunasiaKarniat isu- maKataitdlo sorKusaitsuput nåkigtait- dlutigdlo, Johnson isumaKatailo sia- nitstivdlutigdlo sorssugkumatuput nå- kigtaitsut“, taima agdlagpoK avise „Nnan Dan“. „sékutuvta inugtavtalo akissutåt unåusaoK: sorssungnigssaK, sorssungnerup nanginarnigsså, såssu- ssinigssaK amerikamiut ajugauvfigi- neKarserdlugit såssussiniarnermingni- lo anguniagai sujungnaersitdlugit". Vietnamime kujatdlerme aniguisit- siniartut (Vietcongit nålagkersuiner- mut tungassutigut kåtuvfiat) Kanig- tukut pilerssårumik tamanut sarKu- miussisimavoK, nålagkersuinermut tu- ngassutigut alapernaerssuissartut su- junertaKarsorissånik inuit atausiåkåt kåtuvfitdlo sule ingmingnut ilångusi- mångitsut ilånguterKUvdlugit. aniguisitsiniat nålagkersuinermut tungassutigut pilerssårutåta sujuner- taringuatsiarpå kikut tamaisa — Sai- gon-ime nålagkersuissunut amerika- miunit såkortumik tapersersorneKar- tunut ilaussortaussut kisisa pinagit — periarfigssiniardlugit ingmingnut ilå- nguterKuvdlugit. pilerssårusiap ing- mikortiterdluarsimassup ingmikortua takisorujugssuaK sujunertaKarpoK Vi- etnam kujatdlermiunut ilaussortat „pi- gigsårnerussut" påsisiniardlugit ajor- ssalernaviångitsut kommunistit pi- ssauneK tigussarigpåssuk. sordlo åssersutigalugo pilerssårut erKartugaKångilaK „nunalerinerup nu- tarterneKarnigssånik" kisiåne „nuna- lerineK pivdlugo ingerdlatsinermik“, ilångutdlugulo OKautigalugo „inugtau- ssut niorKutigssiornermut atortunik pigissaKartugssautitaunerat avdlatdlo naleKardluartut igdlersorneKarumår- tut nålagauvfiup inatsisai nåpertor- dlugit“. pisinautitaunerit tåuko pi- ngåruteKånginga jagput imalunit pi- ngåruteKångitdlat „nålagauvfiup inat- sisaisa" aulaj angersarneKarnigssaisa tungånut. atautsimut kåtuneK naggatatigut atautsimut issigalugo aniguisitsini- at nålagkersuinermut tungassutigut pilerssårusiåta ersserKigsumik ma- lungnartisimavå Vietnamime nunat tåuko mardluk atautsimut kåtunig- ssåt pivdlugo sujulerssuissut KanoK 1- sumaliortut. sujugdlermik aniguisitsiniat Viet- namime kujatdlermiut inuit tamalåt iligssarsiariniarssariniarpait amerika- miut „nungutiniardlugit". tamatuma kingorna aniguisitsiniat „Vietnamime kujatdlermiut inuiaKatigit" piorsarni- arpait ingmikortut måko tungavigalu- git: nangminerssortuneK, demokrati, erKigsineK, kikunutdlunit akuleruna- vérsårneK ama sujumukarneK. aitsåt taimaisigpat atautsimut kå- tuneK pisaoK. pilerssårut maligdlugo tamåna pissugssauvoK ikiutigssat er- Kigsinartut tungavigalugit Vietnam a- vangnardliup kujatdliuvdlo isumaKa- tigingniarneratigut avatånit akuliuto- Karane. aitsåt sujugdlerpåmik oKauseK „i- sumaKatigingniarneK" atorneKarsima- vok. aniguisitsiniat taimåtaoK Vietnam avangnardlerme sujulerssuissut Viet- namime kujatdlerme præsidentimut Kanigtukut KinersineK „perKUsersior- nertut“ isumaKarfigåt pingåruteKarti- ngivigdlugulo. „Nnan Dan“-ip isuma tamåna er- sserKigsarsimavå OKauserissanilo imai- livdlugit: „nunasiaKarniat kivfait Saigon-imi- lo ikigtuarKanik tunuleKardlutik nå- lagkersuissut sujungnaersineKarumår- put“. aniguisitsiniat taimatut OKarpu- taoK, kisiåne kussanarnerulårtumik, tåssa piumassarigamikit nunasiaKar- niat nålagkersuissue sujungnåisassut, nålagkersuissut ikigtuinarnik tunule- Kutagdlit upitineKåsassut, nålagker- suissut ikigtuinarnik tunuleKutagdlit inatsissartorissait akueriumanagit nå- lagkersuinermigdlo ingerdlatsineK tai- maiterKuvdlugo. Køb hos specialisten - direkte fra fabrik: PAPIR POSER PAP Ingen ordre er for lille. Rekvirer vore specielle ordre- kort og indsend Deres bestillin- ger på disst Vi betaler portoen. Altid et velassorteret lager til konkurrencedygtige priser. A/S DANSK PAPIRVAREFABRIK Ranfzausgade 62—64 København N Repræsenteret ved: B. Ingerslev Petersen. Retnersgade 11, København K. jj| -mild og sod i piben dagen lang! everton ila tiMitioK pikunath, pitsak Katsundnge! 25

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.