Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 23.11.1967, Blaðsíða 33

Atuagagdliutit - 23.11.1967, Blaðsíða 33
(nangitaK) „inivtmut ilagigatdlartigut karsi- nigdlo nakorsautausivingnik ikiordlu- ta. ikiligkat måtusersornerine åma i- kiutdluarsinauvutit." slovakeK erKånguanlpoK oKausialo kingugdleK tusåvdlugo. ernlnaK pig- sigfigai OKardlunilo: „nålagaK, uva- nga pikorigsorujugssuvunga, nåmagi- nartumik. ikiligarpagssuit amerdla- Kaut amerdlaKaut måtusersortarpåka. nakorsatut ingmikut pikorigpunga." „ajungilaK, ilaginiartigut." slovakeK perrutsangårdlune KerKi- POK isumalipilorujugssuarmigdlo Abu laklak, doktore Kassiak, sivisumik nå- kutdlugo. kapitalit arKaneK-tatdlimåt imermiutarssuit masarsuåne aKaguane uvallkut nalunaencutaK sisamat Kångilårå Schwartzip umiar- ssuaisa tatdlimaussut kup igdlugtut siligseriarnerssua taserssuångorsima- ssok anguvåt. akianit akianut akuneK atauseK iputariauvoK. „tåssa tikiniagkavtmut pivugut!" Ibn es Sirr Schwartz Pfotenhauerilo umiarssup sujuanéKatigalugit OKar- POK. „sinå orninarsiuk tulagdlusilo. HuaKutåungilaK ingerdlåinåsavdlune, takuneKéinåsaugut. “ „sergente ilanilo tamåne tatsip er- Kånipat?" „någga. tatsip ungasingnersså ornl- nåsaguvtigo iterdlaussamut unlnga- ssumik imalingmut pulariå amitsoK avKutigisavarput. tåuna ilåtigut imar- torujugssussarpoK, aussåkut agdlåt, itinerssarasårtorujugssugame. ikåner- ssai ivigarssuaKarput ilåtigutdlo ivi- garssuarnik KeKertaorusimassoKartar- dlune pugtåinartunik anordlilerångat imermiutarssuitdlunit Kagssajorfigile- rångatik aitsåt nikitartunik. tasiu- ssarssuaK tauna imalunit kup tasf- ngortarssua tåssa Maijeh Husan el Bahr, imermiutarssuit masarsuat." „tasingortaK tåuna anguniarsinåu- ngilarput tåssanilo unigdluta?" „sergente masarsugssup encånut u- nigsimåsangatiparput. taimaeriarpat tasiliartoKartångitsornaviångilaK, uva- gutdlo nåmagtorneKaruvta takuneKå- ngitsorsinaunata. tamåname åma iv- dlit piumångikaluaKait?" „ajornångigpåme takutikusungnå- ngikaluaKaoK. ajungilaK, tauva kisar- Kuinåsavåka, onbasjienivdlo ersser- Kigsumik navsuiåutariaKåsavåtigut.“ onbasji tåssa korporal såkutut nåla- gåråt, Schwartzivdlo OKautigisså on- basji tåssa tåuna såkutut nålagåråt pikigtitsissunit KimånikoK nuehrnege- rinutdlo ilångutmarsimassoK. tåuna kungme akiunerme ajorssaramik er- numassorujugssuångorsimavoK nang- minerdlo KanoK pineKarnigssaminut ersinermik umiarssup samunga nar- Kata tungånut torKortersimavdlune. OKiliatdlautigissorujugssuvåle negerit PeKatigalugit såimåuneKardlune påsi- gamiuk. nålagkersuissut umiarssuåta nuna tikisertuåriardlugo kisarpoK. ardlait umiarssuårKat mardluk åma taimai- lioriputaoK. negerit umiarssuait Dia- kinimit pissut sukåinerugamik kingu- angåtsiarsimaKaut, ångukamigdlo av- dlat tåukua saninguånut kisarput. Schwartzip såkutut nålagåråt aisipå aperalugulo: „tåuna måssékut naju- garput nalungiliuk?" „naluvara, nålagaK." „kisiånime taseK imalunit masar- sugssuaic tikitagssarput nalungilat?" „tåunalunit naluvara, nålagaK." „påsingilara. isumaKarpunga tamå- ne kup sinå najorsimagit, masarsug- ssuardlo tamaunarpiaK påKarpoK." „sergente najoratdlaravko ardlåi- navtinigdlunit kup sinånut pissoKå- ngilaK. atortugssavut tamardluinaisa pigåvut masarsungme tatsimilo, iku- matitagssaKardluardlutalo, imeK auli- sagkatdlo, piumassavut sut tamavi- sa.“ „tasiussarssuarmut tåssunga ilagi- sagaluarungma sergentip ilivsilo tang- rnårsimavfigisimassarse nanisinåusa- soraiuk?" „KularnångivigpoK. masarsup unga- singnerssånipoK. takuneK ajomångi- vigpoK tårtumilunit." „orpigpagssuit masarsungmut atåi- narpat?" „åp.“ „orpit akulikipat, imalunit akuni- sioruminarpat? “ „orpigpagssuit nangmingneK atikit- sunguput. tåssånguamut anigortaria- Karput. orpigpagssuit ungatåt orpi- gåinauvoK. taumaungnautisavavkit? “ „isumaliutigisavara," Schwartz na- ngåkulugdlune OKarpoK. „nålagaK, sordluna tatigivatdlångi- kingma?" „åp, taimåipunga. taima OKartaria- Karpunga. ilatit OKautigiartorsimava- tit." „tåukume ångiortungmata pisisitsi- ssuvdlutigdlo!" „ivdlit pissoKatauvutit, tåukualo ta- tigigaluarpåtit!" „sujugdlermik piumångikaluarpu- nga. uvanga kisima nålagårartauvu- nga sergente ilaliutdlugo Kimatauv- dlunga. tåuna parnaerussauvoK uva- ngalo pårissagssaralugo. uvanga såku- tukalo halvtredsit pilerisårdluta pi- ngitsailivåtigut Niam-Niamime pat- dligtailissamik nutåmik tungaviléKati- giniardluta." „årit, tåunaKame! inugsiautigssarsi- orneK agdlilertuåinartariaKarame? i- livsilo angutit halvtredsinauvdluse! kujåmut ingerdlaniarpuse inugpag- ssuit pingitsailivdlugit nålagtigilerni- ardlugit. tåssuna takuvarput diåvulut ilaisa amerdlångitsut nagguveKatigit tamåkivigdlugit KanoK aserorsinaussa- rait! Kå, tauvame KanoK?" „avdlatut sapilerama malerutinar- punga neriorssormanga patdligtaili- ssamik pigingneKataulisassunga. kisiå- ne uvdloK sujugdlerdle takuterérpoK suna tamåt nangmineK pigissutut issi- gigå. taimåitumik Kimåpara." „tåssa akiniutigalugo, perKigsimi- nermik pinak." „påsinerdlusångilarma, nålagaK! pi- lerssårpunga Abu el Mot peKatipiluilo ilagerKingniångisåinåsavdlugit! Hasab Murat oKalusimavara, tåussumalo pat- dligtailissaminut ilagiumavånga tåssa- ne såkutunut nålagårKatut suliaKåsav- dlunga. tåssånga påsisinauvat kivfar- tukumagivkit." „misiligkaluésavara. tauvame nuna- mut piguvta ingerdlatikumavisigut?" sule OKalungniardlune malugilerpå KernertunguaK akimingnit tungiming- nut KanigdliartortoK. umiatsiåusanga- tilerdlugo Kingune aivå. pissutsit tai- måitut najortitdlugit sumigdlunit mia- nerssungitsorfiungilaK. sunauvfalume kukusimångilaK. Kingumik takuvå i- ssigissane umiatsiårångussoK atautsi- mik inugtalik. Schwartz erninardlui- naK umiatsiarKat ilånut pigsigpoK a- ngutinigdlo mardlungnik ilagssarsiv- dlune autdlaisinilo tiguvdlugit — ig- dluinarssune KiteKumioriuartarpå — umiatsiårardlo ornilerdlugo. umiatsiåraK tåuna aggersoK måna tatsip KerKanut sarfaKarneranut pi- vok. sarfaK majorarsimålårpå anigu- ssaujumanane. KularnarungnaerpoK taseK ikårniarssarigå, imaKalunit ma- sarsugssuarmut pulajartorniardlune. Schwartzip misigssorKigsårpå. nang- mineK umiatsiå kup imåta maningne- ranipoK ornitånitdlo sukanerujugssuv- dlune. nalunångilaK uma takornartap umiarssuit nunap kigdlinganitut sule takungikai. kisiéne Schwartzip umiat- siåta ornigkåne takulerpå. unigpoK KanoK-iliornigssane isumaliutigigunar- dlugo. tauva kaujatdlagpoK kujåmut- dlo Kimarraserdlune. suna pisimåsa- galuarnerå kisiåne isumå nalunångi- vigpoK. kisiåne sarfarsiortorujugssu- vok kuvdlo sinåta tungånut Schwart- zip avKutigissånut Kanigdligalugtui- nardlune. „abakanegerit ilåt," Niam-niamimio Schwartzip ipugtuisa ilåt OKaratarpoK. „nujainit ilisarisinauvara." taima Kanigtigileréramiko Schwart- zip suaorsinaulerpå. kisiåne tåuna Ka- noK pingilaK. igssukumångilå erKa- mingnitoKarunik tusardleKinagamigit åmame pissariaeruterérmat tåssångu- amut angussugssångoramiko. angujartuåginaleramiko Schwartzip suaorKigpå: „unigit, uningikuvit aut- dlåisavavkit!" negerip iputine KaKi'pai. ånilånga- vok KasorKavdlunilo. tåssalo Schwart- zip umiatsiåta tikipå, takusinauvåtdlo negereK tamaviårsimagaluarnermik a- nerteKissuinaK. umiatsiårå Schwartzip nusupå aperalugulo: „kinauvit?" „Hahli," negereK akivoK. „nagguveKatigit kikut?" „abakat." „sume nunaKarpit?" negereK akimut tikuarpoK arabia- miutupalårdlunilo OKardlune: „tåvane imap kigdlingane nunaKartunga." „kisimitdlutit?" „abakat narssarssuarme nunaKar- put." „sumungnarpit?" „Hahlip oKautigisångilå. saperpoK. OKarKuneKångilaK." „kimit?" „okautigineK saperpfi." „uvanga ilingnut tauva OKautigisa- vara. tåuna KaKortuvoK." „nalungiliuk?" „åp, araberit arfinigdlit tikipåse." negereK akingilaK uivssumissorujug- ssuvdlunile. Schwartzip erninaK på- sivå erKoriardluarsimagine. (nanglsaoK). kutterip glasfi- berip uma sut ajungeKutigai? Hvad er fordelene ved denne glasfiberkutter? kångusangnik KalerussersutekångilaK uvsigsarneKåsångilak itsinera tanitagssåinak aserfatdlagtailiornernut atugakinamerussoK sule angnerussumik atordluarnekarsmaussoK atautsimutdlunit okautigalugo iluanåmiutikuminamerussoK Skandinåviame umiarssualiorfingne nutåliaunerpaus- sume Norsø kutterit 20 ton-igdlit ilisimaneKardluartut timitait sananeKartarput. timitat initalersoriåinait poly- esterit glasfiberinik Kajangnaitdlisautigdlit atortora- lugit sananeKartarput, Belco Balsa-t atordlugit ikiarig- sitåmik tatitigkat Lloyd-ip umiarssuarnik nalunaers- sutaine 100 + Al-meklassimitungordlugit sananeKar- tarput. Ingen kobberforhudning Skal ikke slås i nejerne Kun bundsmøring Mindre vedligeholdelsesudgifter Større brugseffektivitet kort sagt, Bedre indtjeningsmuligheder På Skandinaviens mest moderne skibsværft bygges de kendte 20 ton Nordsø kutterskrog. De apteringsklare skrog udføres i glasfiber- forstærket polyester, opbygget i sandwich- konstruktion med Belco Balsa til Lloyds skibsregister klasse 100 + Al. limi tå Kajangnaitsiingmat inigs- saKarc/liiardltinilo pingårtumik iniånåriarlauligssaliit, umiars- suarnik pulassugssanik nåperi- utigssalul agdiagkanigdlo ags- sarlutigssatut kisaio entrepre- nørit angatdiatigssatul naler- KutdluartuvoK. Pci grund af dette skrogs store stabilitet og rummelighed er denne bild særlig velegnet som motor yacht, lodsbåd, postbåd og til entrepenørbrug. påsissutigssanik angatdlåmut tungassunik avdlanik piniarit. unga agdlagit: ROYAL SYSTEM YACHT YARD Finlandsgade 27-29 8200 Århus N • Danmark Telefon (06) 16 77 66 • Telex 4501 Få yderligere oplysninger om dette skib. Skriv til: ROYAL SYSTEM YACHT YARD Finlandsgade 27-29 8200 Århus N • Danmark Telefon (06) 16 77 66 ■ Telex 4501 ROYAL YACHT YARD 33

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.