Atuagagdliutit - 03.04.1970, Blaðsíða 30
tOKorainerssuarmik erKartuineK
martsip 21-åne 1970-ime ukiut Kulit Kångiuput Sharpevillime toKO-
rainerssuarmit, negerit tamarmik kinåussutsimut ugpernarsåumik
agdlagartamik nagsataKartuarnigssånik inatsimut akerdliussut ar-
dlalingnik tusintigdlit Afrikame kujatdlerme erKåuncKarmata. tai-
mane inuit 69-it toKutåuput, tåuko ilait arfinen-pingasut arnauv-
dlutik Kulitdlo mérauvdlutik, 180-itdlo ikiligåuput. toKorainen pi-
ssutigalugo inuiaKatigit peuatigit generalforsamlingeKarneråne ta-
manut nalunaerutiginenarpoK martsip 21-at inuit amikut Kalipaut
pivdlugo avdlanit ajornerussumik pineuartarneranut akiuniarfig-
tut inuiaxatigit tamalåt nagdliussissåsagåt. amikut Kalipaut pissu-
tigalugo ingmikortitsissarnermik generalforsamlingeKarnerme ing-
mikut suliauartitaussunut Afrikame kujatdlerme biskorpip Ambro-
se Reevesip nalunaerutå najorKutaralugo una agdlagauvoK.
Sharpevillime, Afrikame kujatdlermitume, martsip 21-åne 1960-ime
pisimassut silarssuarme tamarme agsut aulagsautigineuarput inung-
nitdlo sujuarsimassunit tamanit kångunartutut erKaimaneKartuardlu-
tik. taimanikut uvdlångugå negerit 5000—7000 migssiliortut Sharpe-
villime avKusinertigordlutik kommunip agdlagfianut ingerdlaorput.
akerdliussutsimik takutitsinigssamut negerit sule uvdlaunerussukut
kajumigsåmeKarsimassutut iput, amerdlatcissutdle kajumigsåmeKangi-
kaluardlutik ingerdlaortunut ilångiitarput. gas KuvdliliornartOK andu-
tatdlo atordlugit inuit akerdliussutsimik takutitsiniartut politinit sid-
martineKarput. tamatuma nalåne inungnik ajoKusigaussoKdngilaK.
erKåussineKarmat Sharpevilliml-
ngilanga, erKåussivigdle erKålo
nalungitdluarpåka. negerit tuluit
ilagivinut nålagauvfingmut ata-
ssunut ilaussortaussut OKalugfe-
rujugssuåne tamånitume amer-
dlaKissunik nålagiartitsisimavu-
nga, ilagingnut ilaussortat ilar-
pagssue ilisarisimassaralugit, tåu-
kulo ilait uvdlorme tåssane alia-
nartumik pissoKarnerane ilångut-
dlutik ajutortineKarput.
igdloKarfiup ilåne negerinit na-
jugarineKartume uvdlo’KerKata
sujornagut tusatsiagaK imåitoK
siåmarneKarpoK: kinåussutsimik
ugpernarsåumik agdlagartat piv-
dlugit inatsimut tungassunik uv-
dlup ilåne inuk angisumik ator-
filik politéKarfiup erKåne nalu-
naeruteKarumårtoK. tamåna pi-
ssutigalugo inugpagssuit polité-
Karfiup erKånut ingerdlåput na-
lunaerutigssamik tusarnigssartik
nikatdlujuitdlutik utarKivdlugo.
inuit amerdliartuinarput.
uvdiup tåussuma unungnerane
Afrikame kujatdlerme inatsissar-
tunut pisimassunik navsuiauteKa-
rame politit nalunaerusiåt mini-
sterit Kutdlersåta atuarpå. nalu-
naerusiame taineKarsimavoK i-
nuit katerssusimassut 20.000-nik
amerdlåssuseKarsorineKartut. ta-
måna ingassåussinerujugssungu-
atsiarpoK. katerssuvfiussume å-
ssilissat najorKutaralugit kater-
ssusimassut 500-init amerdlane-
rulersimångisåinarunarput. ka-
terssutut åssigingitsunik pissute-
Karput. kinåussutsimik ugpernar-
såumik agdlagartat pivdlugit i-
natsisit akerdliuvfigigigtik ilaisa
takutiniarpåt. ilait alapernaisi-
nardlutik aggersuput, avdlatdlo
tusarsimavåt kinåussutsimik ug-
pernarsåumik agdlagartat pivdlu-
git aulajangersagkat nalunaeruti-
gineKåsassut.
aperssuigaluarama inup atau-
slnauvdlunit tusartingilånga po-
litimit atausinarmitdlunit påsini-
arneKarsimanersoK suna pissuti-
galugo inuit aggiasimanersut, å-
ma inuit angerdlartiniardlugit
politi atausinardlunit OKåtårisi-
manersoK. taimailiortoKarsimå-
ngilaK nauk negerit katerssune-
rat politit årdleritsautigisimaga-
luaråt. uvdlo’KerKata sujorna ku-
lit migssåne tingmissartut ardla-
rit atautsimortut pukitsuarar-
ssuvdlutik inuit katerssusimassut
Kulåupait — imaKa ersisårdlugit
Kimåtiniaraluardlugit.
politit OKautigåt katerssusima-
ssut nivdliassut såkunigdlo niv-
tarterissut. ministerit Kutdlersåt
inatsissartune OKalugtuarpoK ne-
gerit pikigtitsiniartutut pissuse-
Kartut polititdlo ujarKanik mit-
dlorait. tamåna takussutigssatigut
ugpernarsarneKångilaK. kater-
ssusimassut nipaitdlisångikaluar-
put — erinarssortarput atautsi-
kordlutigdlo suaortartardlutik, a-
kerdliuniartututdle pissuseKångit-
dlat. negerit politinut akiutigssa-
mångitdlat, inatsimutdle erKar-
torneKartumut akerdliunertik ka-
terssunermikut erssersiniåinarpåt.
inatsit pivdlugo nalunaeruteKar-
tOKarnigsså utancivåt. uvdlakut
åssilissane ersserKigsumik taku-
neKarsinauvoK katerssusimassut
politinut akiunigssamik erKar-
sauteKångitsut. katerssusimassut
såkoKånginångitdlat, ilarpagssui-
le arnåuput mérauvdlutigdlo. po-
litit såssuniardlugit atautsimig-
dlunit OKåtårissoKångilaK.
uvdlo’KerKata kinguningua a-
tausingornera tikitdlugo atorfilik,
igdloKarfiup ilånut negerinit na-
jugarineKartumut akissugssau-
ssok, katerssusimassut akornåne
angalaorpoK. inugsiarnersårfiga-
lugo negerit ilagsiorpåt; tåussu-
malo katerssusimassut ilai OKalo-
Katigai. Kamussuit Kamutiligdlit
mardluk ingerdlatitsissue OKalug-
tuarput politéKarfiup kaujaluisså-
nut ingerdlagamik akornusersor-
neKaratik.
uvdiup ingerdlanerane politit
ilaterneKarput. politéKarfingme
autdlarKåumut politit arKaneK-
mardluinaugaluarput — KaKortu-
mik amigdlit arfinigdlit KaKor-
tungitsumigdlo amigdlit arfinig-
dlit. uvdlo’KerKatale migssåne po-
litit 300-ngajangnik amerdlåssu-
seKalerput tatdlimanik Kamussu-
agdlit Kamutililingnik.
negerit angerdlarKuvdlugit i-
nungmit atautsimitdlunit sule ka-
jumigsårneKångitdlat. politéKar-
fiup kaujaluissåne politit anga-
laorput Korortutik erssugdlugit.
pujortaput ingmingnutdlo oKa-
lutdlutik.
tåssångåinaK pissoKartoK
Afrikame kujatdlerme najuga-
Karsimassup kiavdlunit påsisi-
nauvå KanoK tåssångåinartigissu-
mik pissoKarnera. negerit kater-
ssusimassut amerdliartortitdlugit
Afrikame kujatdlerme politit å-
ma amerdliartuinarput. politit
åssigingitsunik suliagdlit tamaisa
negerit ersigissarait. negerit a-
kerdlilériångitdluinardlutik nå-
lagkiutigissamigtut iliornigssåt
politit amerdlanerpåt ilimagissa-
råt.
katerssusimassut uvdlo’KerKata
sujornagut politinit pinatik suju-
lerssortigissamingnitdle mar-
dlungnit mianerssorKuneKarput.
tåuko katerssusimassut kajumig-
sårpait politéKarfik kaujatdlag-
dlugo ungaluliussausimassut ase-
runginiåsangmata ingalagsimar-
Kuvdlugit.
såkutut nålagaunerat oberst
Pienaar tamatuma kingunitsiå-
ngua tåkupoK. pissutsit navianar-
sisimasorigunaramigit katerssusi-
massut Kimagutiniardlugit misili-
ngilaK, sunalunit utarKineråt a-
perKutigingilå. polititdle nålag-
kersugkane perKuvai savssarKuv-
dlugit. tamatuma kingunitsiångua
perKussivoK Korortutik patroninik
tatdlimanik imisagait. kingusing-
nerussukut Pienaar nalunaerpoK
isumaKaraluartune nålagkinermi-
gut katerssusimassut ersilersisav-
dlugit, nålagkersugkamilo påsisi-
måsagåt erKåussissariaKalisagu-
nik tatdlimat sivnernagit igisa-
ssutik.
tamatuma nalåne oberst Speng-
lerip, ingmikut nåkutigdlissutita-
nut Kutdlersaussup, negerit pi-
ssortait pingasut tiguarpai. ki-
ngoma tåuna OKarpoK parnaeru-
ssisinausimavdlune inuit kater-
ssusimassut perKarnisårniångine-
rat pissutigalugo.
tamatuma kingornagut Kanor-
piaK pissoKarnersoK påsiuminait-
sorujugssuvoK. katerssusimassut
politéKarfiup kigdlinguanitut ilai-
sa OKautigåt atausiardlune igito-
KartOK tusardlugo. avdlat OKar-
put politi igerKussivdlune nålag-
kissoK tusardlugo. avdlat påsisi-
mavåt politit katerssusimassunik
erKåussissut. aperssorneKartutdle
tamarmik OKarput KanoK pisso-
Karnera påsineKarniariarmat ka-
terssusimassut tamåkiussavig-
dlutik Kimarratilersut. kingusing-
nerussukut oberst Pienaar ug-
pernarsaivoK erKåusserKussivdlu-
ne perKussisimanane. åma OKar-
poK taimanikutut pissoKarneratut
itume erKåusserKussinaviångika-
luardlune. nalunaerutigissaK a-
tauseK maligdlugo politit KaKor-
tunik amigdlit mardluk erKåu-
ssentålersimåput. tamatuma ki-
ngorna politit 50 migssiliortut 5-
ma erKåussilerput. Korortuginait,
politit igdluinarssutait sulisitdlu-
tik atortagait igdluinarssutitdlo
erKarasuartautit atorneKarput.
toKussut 69, ikiligkat 180
minutine ajoKissunik pisimasso-
Karfiussune KanorpiaK pissoKar-
simanersoK ersserKigsumik oKau-
tigineKarsinåungikaluartOK
martsip 21-åne 1969-ime politit
Sharpevillime KanoK iliuseKarne-
risa kingunere sussut Kularutigi-
neKarsinåungitdlat. inuit 69 to-
Kutåuput — tåuko ilait arfineK-
pingasut arnauvdlutik Kulitdlo
mérauvdlutik. 180-it ikiligaussut
ilait 31-t arnåuput mérKatdlo 19-
iuvdlutik.
nakorsat agdlagtugait ugper-
narsautausinaussut maligdiugit
inuit Kimarratilerérsut politinit
erKåuneKartuarsimåput. toKussut
ikiligaussutdlo 30-t sangmisitdlu-
git autdlaineKarsiméput; aKer-
dlutdle 155-it inungnik tununga-
ssunik erKuissutausimåput. mi-
nutip atausiungitsuvdlunit inger-
dlanerane katitdlugit 705-eriar-
dlune igitOKarsimavoK.
toKorainerup aKaguane ikilig-
kat Baragwanethip nåparsimavi-
ane, Johannesburgip erKånitume,
uningassut pulaoravkit takussa-
ma ilagait inusugtut, arnat angu-
titdlo utorKait endgsivitdliortitsi-
sinaussutut OKautigineKarsinåu-
ngitdluinartut. amerdlanerssait i-
nuinåuput Sharpevillime polité-
Karfingmukarsimassut KanoK pi-
ssoKarneranik taimågdlåt påsi-
niaivdlutik. ikiligkanik oKaloKa-
teKarnivne påsivara tamarmik pi-
simassut agsut ånilårutigisimagait
sunalo pissutigalugo taima pisso-
Karsimanera iluamik påsisimå-
ngikåt. taima pissoKarsinaunera
ilimagisiméngitdluinaraluarpåt.
tamarmik OKarput politit taima
perKarnitsigissumik akissinigsså-
nut pissutausinaussumik kamag-
sårinermut autdlancautaussumik
iliortOKarsimångitsoK. OKautigåt-
dle peKatigigfit akerdliussutsimik
takutitsissoKarnigssånik kajumig-
sårissut pissortaisa OKautigiuaråt
perKarnisårtOKaranilo kamåussi-
ssoKésångitsoK.
parnaerussuinerit
ikiligaussut ilait OKalugtuarput
KanoK ilioriarsinaunatik nuname
nalatitdlutik politinit mitautigi-
neKartardlutik onartartunit ni-
kueriardlutik KimaguterKuvdlu-
git. avdlat ikiligkanik ikiuiniara-
luartut kajumigsårneKartarput
ingmingnuinaK isumagerKuvdlu-
git. ikiligkanik toKulersunigdlo
ikiuissoK autdlarKåumut atausi-
nauvoK — palase negeriussoK
Afrikame kujatdlerme ilagit Kal-
vinap maligtigissaisa palasisa i-
låt.
Sharpevillime akerdliussutsi-
mik takutitsinerup kingorna ne-
gerit 77 parnaeruneKarput — par-
naeruneKartut ilait sule nåparsi-
mavingmititdlutik tigussarine-
Karput. nåparsimavingme pulaor-
nivne ersserKivigsumik påsivara
ikiligaussut ilarpagssuisa ånilå-
ngatigigåt nåparsimavingmérér-
^ Den gyldne, %
j smidige OMA margarine \
j er lige velegnet til bordbrug ^
^ og madlavning! — Sig navnet: OMA margarine! ^
^ OMA margarine kultiussartalik akungnaitsordlo ^
^ nerrivingme atugagssatut nerissagssiornermutdlo I
\ åssigingmik piukunarpoKl OKautigluk ateK: /
OM A margarine!
Grønlands Kontor-Automation
v/ Gosta Waller
box 516 — telefon 1475 — telegramadresse: kont-automation
3900 Godthåb
Reparation og rensning af alle arter kontormaskiner
3 måneders garanti
LAD DERES MASKINE HOLDE FERIE HOS OS!
30