Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 03.04.1970, Blaðsíða 30

Atuagagdliutit - 03.04.1970, Blaðsíða 30
tOKorainerssuarmik erKartuineK martsip 21-åne 1970-ime ukiut Kulit Kångiuput Sharpevillime toKO- rainerssuarmit, negerit tamarmik kinåussutsimut ugpernarsåumik agdlagartamik nagsataKartuarnigssånik inatsimut akerdliussut ar- dlalingnik tusintigdlit Afrikame kujatdlerme erKåuncKarmata. tai- mane inuit 69-it toKutåuput, tåuko ilait arfinen-pingasut arnauv- dlutik Kulitdlo mérauvdlutik, 180-itdlo ikiligåuput. toKorainen pi- ssutigalugo inuiaKatigit peuatigit generalforsamlingeKarneråne ta- manut nalunaerutiginenarpoK martsip 21-at inuit amikut Kalipaut pivdlugo avdlanit ajornerussumik pineuartarneranut akiuniarfig- tut inuiaxatigit tamalåt nagdliussissåsagåt. amikut Kalipaut pissu- tigalugo ingmikortitsissarnermik generalforsamlingeKarnerme ing- mikut suliauartitaussunut Afrikame kujatdlerme biskorpip Ambro- se Reevesip nalunaerutå najorKutaralugo una agdlagauvoK. Sharpevillime, Afrikame kujatdlermitume, martsip 21-åne 1960-ime pisimassut silarssuarme tamarme agsut aulagsautigineuarput inung- nitdlo sujuarsimassunit tamanit kångunartutut erKaimaneKartuardlu- tik. taimanikut uvdlångugå negerit 5000—7000 migssiliortut Sharpe- villime avKusinertigordlutik kommunip agdlagfianut ingerdlaorput. akerdliussutsimik takutitsinigssamut negerit sule uvdlaunerussukut kajumigsåmeKarsimassutut iput, amerdlatcissutdle kajumigsåmeKangi- kaluardlutik ingerdlaortunut ilångiitarput. gas KuvdliliornartOK andu- tatdlo atordlugit inuit akerdliussutsimik takutitsiniartut politinit sid- martineKarput. tamatuma nalåne inungnik ajoKusigaussoKdngilaK. erKåussineKarmat Sharpevilliml- ngilanga, erKåussivigdle erKålo nalungitdluarpåka. negerit tuluit ilagivinut nålagauvfingmut ata- ssunut ilaussortaussut OKalugfe- rujugssuåne tamånitume amer- dlaKissunik nålagiartitsisimavu- nga, ilagingnut ilaussortat ilar- pagssue ilisarisimassaralugit, tåu- kulo ilait uvdlorme tåssane alia- nartumik pissoKarnerane ilångut- dlutik ajutortineKarput. igdloKarfiup ilåne negerinit na- jugarineKartume uvdlo’KerKata sujornagut tusatsiagaK imåitoK siåmarneKarpoK: kinåussutsimik ugpernarsåumik agdlagartat piv- dlugit inatsimut tungassunik uv- dlup ilåne inuk angisumik ator- filik politéKarfiup erKåne nalu- naeruteKarumårtoK. tamåna pi- ssutigalugo inugpagssuit polité- Karfiup erKånut ingerdlåput na- lunaerutigssamik tusarnigssartik nikatdlujuitdlutik utarKivdlugo. inuit amerdliartuinarput. uvdiup tåussuma unungnerane Afrikame kujatdlerme inatsissar- tunut pisimassunik navsuiauteKa- rame politit nalunaerusiåt mini- sterit Kutdlersåta atuarpå. nalu- naerusiame taineKarsimavoK i- nuit katerssusimassut 20.000-nik amerdlåssuseKarsorineKartut. ta- måna ingassåussinerujugssungu- atsiarpoK. katerssuvfiussume å- ssilissat najorKutaralugit kater- ssusimassut 500-init amerdlane- rulersimångisåinarunarput. ka- terssutut åssigingitsunik pissute- Karput. kinåussutsimik ugpernar- såumik agdlagartat pivdlugit i- natsisit akerdliuvfigigigtik ilaisa takutiniarpåt. ilait alapernaisi- nardlutik aggersuput, avdlatdlo tusarsimavåt kinåussutsimik ug- pernarsåumik agdlagartat pivdlu- git aulajangersagkat nalunaeruti- gineKåsassut. aperssuigaluarama inup atau- slnauvdlunit tusartingilånga po- litimit atausinarmitdlunit påsini- arneKarsimanersoK suna pissuti- galugo inuit aggiasimanersut, å- ma inuit angerdlartiniardlugit politi atausinardlunit OKåtårisi- manersoK. taimailiortoKarsimå- ngilaK nauk negerit katerssune- rat politit årdleritsautigisimaga- luaråt. uvdlo’KerKata sujorna ku- lit migssåne tingmissartut ardla- rit atautsimortut pukitsuarar- ssuvdlutik inuit katerssusimassut Kulåupait — imaKa ersisårdlugit Kimåtiniaraluardlugit. politit OKautigåt katerssusima- ssut nivdliassut såkunigdlo niv- tarterissut. ministerit Kutdlersåt inatsissartune OKalugtuarpoK ne- gerit pikigtitsiniartutut pissuse- Kartut polititdlo ujarKanik mit- dlorait. tamåna takussutigssatigut ugpernarsarneKångilaK. kater- ssusimassut nipaitdlisångikaluar- put — erinarssortarput atautsi- kordlutigdlo suaortartardlutik, a- kerdliuniartututdle pissuseKångit- dlat. negerit politinut akiutigssa- mångitdlat, inatsimutdle erKar- torneKartumut akerdliunertik ka- terssunermikut erssersiniåinarpåt. inatsit pivdlugo nalunaeruteKar- tOKarnigsså utancivåt. uvdlakut åssilissane ersserKigsumik taku- neKarsinauvoK katerssusimassut politinut akiunigssamik erKar- sauteKångitsut. katerssusimassut såkoKånginångitdlat, ilarpagssui- le arnåuput mérauvdlutigdlo. po- litit såssuniardlugit atautsimig- dlunit OKåtårissoKångilaK. uvdlo’KerKata kinguningua a- tausingornera tikitdlugo atorfilik, igdloKarfiup ilånut negerinit na- jugarineKartumut akissugssau- ssok, katerssusimassut akornåne angalaorpoK. inugsiarnersårfiga- lugo negerit ilagsiorpåt; tåussu- malo katerssusimassut ilai OKalo- Katigai. Kamussuit Kamutiligdlit mardluk ingerdlatitsissue OKalug- tuarput politéKarfiup kaujaluisså- nut ingerdlagamik akornusersor- neKaratik. uvdiup ingerdlanerane politit ilaterneKarput. politéKarfingme autdlarKåumut politit arKaneK- mardluinaugaluarput — KaKortu- mik amigdlit arfinigdlit KaKor- tungitsumigdlo amigdlit arfinig- dlit. uvdlo’KerKatale migssåne po- litit 300-ngajangnik amerdlåssu- seKalerput tatdlimanik Kamussu- agdlit Kamutililingnik. negerit angerdlarKuvdlugit i- nungmit atautsimitdlunit sule ka- jumigsårneKångitdlat. politéKar- fiup kaujaluissåne politit anga- laorput Korortutik erssugdlugit. pujortaput ingmingnutdlo oKa- lutdlutik. tåssångåinaK pissoKartoK Afrikame kujatdlerme najuga- Karsimassup kiavdlunit påsisi- nauvå KanoK tåssångåinartigissu- mik pissoKarnera. negerit kater- ssusimassut amerdliartortitdlugit Afrikame kujatdlerme politit å- ma amerdliartuinarput. politit åssigingitsunik suliagdlit tamaisa negerit ersigissarait. negerit a- kerdlilériångitdluinardlutik nå- lagkiutigissamigtut iliornigssåt politit amerdlanerpåt ilimagissa- råt. katerssusimassut uvdlo’KerKata sujornagut politinit pinatik suju- lerssortigissamingnitdle mar- dlungnit mianerssorKuneKarput. tåuko katerssusimassut kajumig- sårpait politéKarfik kaujatdlag- dlugo ungaluliussausimassut ase- runginiåsangmata ingalagsimar- Kuvdlugit. såkutut nålagaunerat oberst Pienaar tamatuma kingunitsiå- ngua tåkupoK. pissutsit navianar- sisimasorigunaramigit katerssusi- massut Kimagutiniardlugit misili- ngilaK, sunalunit utarKineråt a- perKutigingilå. polititdle nålag- kersugkane perKuvai savssarKuv- dlugit. tamatuma kingunitsiångua perKussivoK Korortutik patroninik tatdlimanik imisagait. kingusing- nerussukut Pienaar nalunaerpoK isumaKaraluartune nålagkinermi- gut katerssusimassut ersilersisav- dlugit, nålagkersugkamilo påsisi- måsagåt erKåussissariaKalisagu- nik tatdlimat sivnernagit igisa- ssutik. tamatuma nalåne oberst Speng- lerip, ingmikut nåkutigdlissutita- nut Kutdlersaussup, negerit pi- ssortait pingasut tiguarpai. ki- ngoma tåuna OKarpoK parnaeru- ssisinausimavdlune inuit kater- ssusimassut perKarnisårniångine- rat pissutigalugo. tamatuma kingornagut Kanor- piaK pissoKarnersoK påsiuminait- sorujugssuvoK. katerssusimassut politéKarfiup kigdlinguanitut ilai- sa OKautigåt atausiardlune igito- KartOK tusardlugo. avdlat OKar- put politi igerKussivdlune nålag- kissoK tusardlugo. avdlat påsisi- mavåt politit katerssusimassunik erKåussissut. aperssorneKartutdle tamarmik OKarput KanoK pisso- Karnera påsineKarniariarmat ka- terssusimassut tamåkiussavig- dlutik Kimarratilersut. kingusing- nerussukut oberst Pienaar ug- pernarsaivoK erKåusserKussivdlu- ne perKussisimanane. åma OKar- poK taimanikutut pissoKarneratut itume erKåusserKussinaviångika- luardlune. nalunaerutigissaK a- tauseK maligdlugo politit KaKor- tunik amigdlit mardluk erKåu- ssentålersimåput. tamatuma ki- ngorna politit 50 migssiliortut 5- ma erKåussilerput. Korortuginait, politit igdluinarssutait sulisitdlu- tik atortagait igdluinarssutitdlo erKarasuartautit atorneKarput. toKussut 69, ikiligkat 180 minutine ajoKissunik pisimasso- Karfiussune KanorpiaK pissoKar- simanersoK ersserKigsumik oKau- tigineKarsinåungikaluartOK martsip 21-åne 1969-ime politit Sharpevillime KanoK iliuseKarne- risa kingunere sussut Kularutigi- neKarsinåungitdlat. inuit 69 to- Kutåuput — tåuko ilait arfineK- pingasut arnauvdlutik Kulitdlo mérauvdlutik. 180-it ikiligaussut ilait 31-t arnåuput mérKatdlo 19- iuvdlutik. nakorsat agdlagtugait ugper- narsautausinaussut maligdiugit inuit Kimarratilerérsut politinit erKåuneKartuarsimåput. toKussut ikiligaussutdlo 30-t sangmisitdlu- git autdlaineKarsiméput; aKer- dlutdle 155-it inungnik tununga- ssunik erKuissutausimåput. mi- nutip atausiungitsuvdlunit inger- dlanerane katitdlugit 705-eriar- dlune igitOKarsimavoK. toKorainerup aKaguane ikilig- kat Baragwanethip nåparsimavi- ane, Johannesburgip erKånitume, uningassut pulaoravkit takussa- ma ilagait inusugtut, arnat angu- titdlo utorKait endgsivitdliortitsi- sinaussutut OKautigineKarsinåu- ngitdluinartut. amerdlanerssait i- nuinåuput Sharpevillime polité- Karfingmukarsimassut KanoK pi- ssoKarneranik taimågdlåt påsi- niaivdlutik. ikiligkanik oKaloKa- teKarnivne påsivara tamarmik pi- simassut agsut ånilårutigisimagait sunalo pissutigalugo taima pisso- Karsimanera iluamik påsisimå- ngikåt. taima pissoKarsinaunera ilimagisiméngitdluinaraluarpåt. tamarmik OKarput politit taima perKarnitsigissumik akissinigsså- nut pissutausinaussumik kamag- sårinermut autdlancautaussumik iliortOKarsimångitsoK. OKautigåt- dle peKatigigfit akerdliussutsimik takutitsissoKarnigssånik kajumig- sårissut pissortaisa OKautigiuaråt perKarnisårtOKaranilo kamåussi- ssoKésångitsoK. parnaerussuinerit ikiligaussut ilait OKalugtuarput KanoK ilioriarsinaunatik nuname nalatitdlutik politinit mitautigi- neKartardlutik onartartunit ni- kueriardlutik KimaguterKuvdlu- git. avdlat ikiligkanik ikiuiniara- luartut kajumigsårneKartarput ingmingnuinaK isumagerKuvdlu- git. ikiligkanik toKulersunigdlo ikiuissoK autdlarKåumut atausi- nauvoK — palase negeriussoK Afrikame kujatdlerme ilagit Kal- vinap maligtigissaisa palasisa i- låt. Sharpevillime akerdliussutsi- mik takutitsinerup kingorna ne- gerit 77 parnaeruneKarput — par- naeruneKartut ilait sule nåparsi- mavingmititdlutik tigussarine- Karput. nåparsimavingme pulaor- nivne ersserKivigsumik påsivara ikiligaussut ilarpagssuisa ånilå- ngatigigåt nåparsimavingmérér- ^ Den gyldne, % j smidige OMA margarine \ j er lige velegnet til bordbrug ^ ^ og madlavning! — Sig navnet: OMA margarine! ^ ^ OMA margarine kultiussartalik akungnaitsordlo ^ ^ nerrivingme atugagssatut nerissagssiornermutdlo I \ åssigingmik piukunarpoKl OKautigluk ateK: / OM A margarine! Grønlands Kontor-Automation v/ Gosta Waller box 516 — telefon 1475 — telegramadresse: kont-automation 3900 Godthåb Reparation og rensning af alle arter kontormaskiner 3 måneders garanti LAD DERES MASKINE HOLDE FERIE HOS OS! 30

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.