Atuagagdliutit

Ukioqatigiit

Atuagagdliutit - 14.05.1970, Qupperneq 11

Atuagagdliutit - 14.05.1970, Qupperneq 11
Det transportable el-værk Ingnatdla- gialiorfik angatdlåta gaK SarfagssaileKivit- HONDAgssaileKivit Er De i strømnød - er De i HOlMDAnød. Generalagent: Tingleff & Mathiassen A/s STRANDGADE 44 . 1401 KØBENHAVN K . TELEFON (01 27) ASTA 765 Autoriseret lagerførende forhandler af HONDA el-værker, stationære motorer og påhængsmotorer. TAGE SCHJØTT - RÆKKEHUSET 5 ■ NARSSAK NOTA-BENE ■ GODTHÅB. - også til hverdag GOMAU Kaffe kavfit pitsagssuit. GOMAU Kaffe sikrer Dem hejeste kvalitet. KAFFE DANSK-HOLLANDSK KAFFE-CO. A/S Grundlagt 1883 malungnauteKarmata Kavdlunåt OKausinik nalussutsimingnik år- dlericutigineKarsmauvoK OKartug- ssautitanut torKorsimajumårtut. ukiune tugdlerne sulivfigssaerti- tut tamanut tusardliuneKartut imaKa amerdlinaviarsimångitdlat, kisiåne KularnångilaK amerdliu- mårtut — åmåtaoK ukiup ilaine silap pissusé nåpertordlugit suliv- figssaKångivfiussartut avatåine. KularnauteKångilaK Afrikame imalunit Indiame inusugtut Ka- Kugulunit sulivfigssaerunermut tungassutigut ajornartorsiutit Kå- ngerneKarumårtut. ajornartorsiu- tait atukatdlartuinåuput, KaKu- gulunit nunåt tåssaulerumårpoK sulivfigssualersugaK moderneu- ssok tuniniaissarfingne sulivfig- ssaerutunik tamanik atorfigssa- KalersitsissoK. inusugtut pissutig- ssaKardluardlutik erinitsagtut u- tarKisipatdlåråine nangmingneK isumagiumårpåt mumisitsinerup pissariaKartut iluarsisagai. kisiåne Kalåtdlit-nunåne mu- misitsineK iluaKutaunaviångilaK. måne amigautåungitdlat pigissa- Karnermik årKigssussinerit piso- Kalissut imalunit sulivfigssup mo- derneussup aningaussalersorne- Karnigssånut aningaussat amigau- taussut Afrikame, Latinamerika- me imalunit Indiame kigdlilissu- ssut. måne kigdlilissoK tåssauvoK silap pissusia, tåunalo mumisitsi- nerup kivdlingnaviångilå. ajor- nartorsiut piviussoK tåssauvoK imat issigtumitut aulisagkanik najutuartartunik pisangnerulersi- manersut tunissagssiordlune su- livfigssuarmik åtåssisinauvdlutik åmalo nuna angnertuvatdlårner- sok Kalåtdlit-nunåne igdloKarfit akornine aningaussarsiornikut su- leKatigingneK pilersisavdlugo. a- perKutinut tåukununga mardlung- nut akissutigssaK ilumåmerarne- Kåsagpat sujunigssame nikinga- neicartuåsaoK iliniartitauvdluar- nerup sujunigssame avKutigssa- nik tamanik angmaissup åma ig- dloKarfingne mikissune agdlag- fingme, arnanut nujalerivfingme imalunit aulisagkanik sulivfig- ssuarme atorfeKarsinautitaussu- tuat akornåne — tauvalo najug- kane avdlane pinane. inusugtut neriutitårtineKartardlutigdlo ta- kordlugagssaKartineKartarput er- KutineKångisåinartunik, taimåi- pordlo folketingip imalunit nuna- ne avdlane uliasiortitseKatigit augtitagssarsiortitseKatigitdlo mil- lionit Kanordlunit amerdlatigissut aningaussalissutigigaluarångati- gik. inussutigssarsiornermut tunga- vigssaK pilersineKarsinauva? uv- dluvtine Kalåtdlit-nunåne aper- Kut tåuna tåssa pingårnerpåK. NIELS HØJLUNDIP OK’AUSERISSAI inusugtut sulivfigssailatsinerat — nalunaerutit Kuarsårnartut, taima oKarput landsrådimut ilau- ssortat sulinermut ikiuissarner- mutdlo direktør Alfred Dam-ip landsrådip atautsimlnerane iner- Kåmersume piviussut artornartut imåitut sarKumiungmagit, ukioK måna inusugtut 1000 sivnigdlit Kalåtdlit-nunåne atuarfingne inertugssaussut, åmalo ukiune tugdlerne Kuline kisitsisit tåuko amerdliartortugssaussut 1970-ikut nålerneråne amerdlåssuseKarne- rat åssigingnerulertugssauvdlune ukiumut inusugtut 17—1800 mig- ssiliordlugit. pissutsit tåuko Ka- ngarssuardle sujumut takuneKar- sinausimagaluarput — kisiåne av- dlarpagssuarnik suliagssaKarsi- mavoKl avdlauvoK piviussut, av- dlauvordlo piviussunik påsing- ningnerput. tåuko mardluk amer- dlanertigut ingerdlaKatigingneK ajorput. pissutsit Kalåtdlit-nunåninaK taimåingitdlat. Kanigtukut avisi- ne atuarneKarsinauvoK Indiame sujuarsagagssame ingeniørit 40.000 migssait sulivfigssaerusi- massut, nalunaerumilo Afrikamit pissume måko atuarneicarsmåu- put: „inusugtutdlo soraerumérsi- manermingnut ugpernarsåumik perérångamik pisiniarfigssuit ku- ssanartut silatåine tomatinik tu- niniailersarput taimalo imaKa uv- dlormut shillingit mardluk pinga- sutdlunit akigssarsiarisinaussar- dlugit. ukiut ikigtut ingerdlane- råne soraerumérsimanermik ug- pernarsautinik pigingnigtut tåuko pakatsisimassut nålagkersuiner- mut tungassutigut nalorninartor- siornerme angnerujartuinartume sulinermut pingårnerssaulersi- nåuput" (nalunaerut 1969/44). OKartoKartaraluarpoK aningaussa- lineK pigssarsissutautinane sivi- sunerussartOK tåssaussoK ani- ngaussalineK inungne, atuarfing- ne, iliniartitaunerme. taimåitor- dle påsissat takutipåt ima inger- dlaratarsinaussoK inuiaKatigit ili- niartitsisimavdlutik sulissugssa- nik sule atorfigssaKartitaringisa- mingnik. Indiame Afrikamilo nå- lagauvfiup tapissutaisigut nunat- dlo avdlat ikiuinerisigut inusug- torpålugssuit atuarfigssaKartine- Kalersinausimåput, tauvale atua- rérångata sulivfigssarsiornerat a- jornarnerujugssuvoK, tamatuma- ne pigineKarKårtariaKarmata tu- nissagssiornermut atortut tåuku- ntinga atassunik pissortaKarfig- dlit. sujugdleK KångerneKarsima- vok ukiune Kuline, tugdlianile ikingnerpåmik ukiut inup inuvfi- gissartagai pissariaKarput nunap sulivfigssualersugauneranut pe- riautsit såkortunerujugssuit ator- neKåsångigpata, sordlo Sovjet- unionip Kinavdlo atorsimassait. tamatuma kingunerisinauvdluar- på ukiut nalerKutingitdluinartut inusugtut inuiaKatigingnut ineri- simavdluartunut piarérsamiar- dlugit iliniartitaunerata åmalo inuiaKatigingne inusugtunut tåu- kununga sulivfigssausinaussunik pilersitaKarsinaunerata akornåne nikingassorutinut inusugtunut a- tuarfingmik Kimatsiniariarpata. tamatuma kingunerå afrikamiut inusugtut realskolime soraeru- mérsimassut pisiniarfigssuit sila- tåine tomatinik tuniniaissartut, imalunit Kalåtdlit-nunåne inu- sugtut 10. klassime soraerumérsi- massut igdloKarfiup „tuniniai- ssarfiane" kausimårtut, tåssani- me sårugdlit mardlugsuit imalu- nit tingmiaK atauseK tunineKar- sinaussarmata. pissutsit taima itut atorneKarsi- nåungitdlat. „nalunaerume“ ala- pernaisersup erKartorsimavå nu- nane Afrikap kangiatungånitune nålagkersuinermut tungassutigut nalominartorsiornerup agdliga- lugtuinarnigssånut navianartor- siorneK, kialo ilisimavå Kalåtdlit- nunåne kaussarfit iluine agssait KanoK amerdlatigissut peKine- Kartaraluartut sulissartut nunali- sitat uvdlup Kentanut neriartor- dlutik bilinut ilauvdlutik kanti- nemut ingerdlaulerångata? tau- vame sulissartut aggerfiånut angerdlartiniardlit, taima akisso- KarsinauvoK. taima ajornångitsi- gigaluarpat tamarmik pilertortu- mik isumaKatigigsinaugaluarput. agdlåme taména aningaussarsior- nikut iluaKutaussorujugssusaga- luarpoK, tåssame danskit sulivfig- ssuine sulissartut nutåt amerdla- sut atorfigssaKartineKarmata, ta- månalo sulissartunik nunanit av- dlanit pissunik sulissugssaKartar- nerup takutipå. imale pissoKar- dluarsinauvoK sulivfigssaerutut inusugtut tåmardluinartutut itar- dlutik igdluliorfingnut GTO ang- måussigångat sulissugssarsiordlu- ne. mesterit ilåt nalungilara ukiu- ne pingasune kalåtdlimik lær- lingimik navssårsinausiméngitsoK nauk taimåitumik pigssarsinigssa- ne kigsautigingåraluardlugo. ta- matumane una pissutausimagu- narpoK procentit ikigtut ima ili- niagaKartigisimassut, atuartitau- nermik ilaKartumik iliniagaKar- sinaulersimassut avdlatut itumik sulivfigssaKalerérsimangmata. av- dlatigutdle ilimagineKarsinauvoK inusugtut tunuarsimårsimassut sulinerme sukåssuseKarnigssap sapernigsså årdlerKutigalugo å- malo suliagssat nalunartorujug- ssuit igdluliorfingme moderneu- ssume sulissartup pisinaussaria- Kagaisa sapernigssåt årdlerKuti- galugo, imalunit pissutausinau- vok OKautsinut tungassutigut ima amigauteKartigalutik misigisima- ssut sulivfigssaK sapingisamik ni- gorterniartardlugo Kavdlunåt o- Kausé atorneKartariaKarångata pentussutip påsineKarnigssånut suleKatimutdlo OKapatdlagsinau- nigssamut. tåukuko pissutsit Mo- gens Boserupip uparuarai agdlag- kame kalåleK Kavdlunåt OKausi- nik iluamik iliniartariaKartoK ka- låtdlisut nangmineK igdlumine itusinångusagune. Kavdlunåt o- Kausé matuersautåuput realskoli- me soraerumérnigssamut pinara- tik, taimåtaoK lærlingit iliniarti- tauneråne åma sulissartut ingmi- kut iliniagagdlit atuarfine. OKau- tigineKartartut maligdlugit inu- sugtut 600-t aussamut iliniarti- tausinaunatik avKusininarmitut BAR tamarmik Holly Bar iluitsunik KéKorta- rialik nuånaråt Type ED 250 Jævnstrøm E 300 E 800 Veksel-jævnstrøm ED 1000 Jævnstrøm EG 1500 E Vekselstrøm E 2500 E 4000 Vekselstrøm - Jævnstrøm Spænding 6 V 12 V 24 V 220 V 12 V 220 V 12 V 12 V 24 V 220 V 220 V 220 V 12V 24V 12V 24V Ydelse 9 AMP 14,5 AMP 9 AMP 300 W 8 AMP 800 W 8 AMP 40 AMP 1500 W 2500 W 4000 W 4,2 AMP 8,3 AMP Frequenz 50 Hz ± 1,5 % 50 Hz ±1,5% 50 Hz ±1,5% 50 Hz ±1,5% 50 Hz ±1,5% Tankindhold 2 Itr. 2 Itr. 2 Itr. 3 Itr. 3 Itr. 9 Itr. 13 Itr. Benzinforbrug 0,4 Itr./time 0,4 Itr./time 0,6 Itr./time 1,2 Itr./time 1,2 Itr./tme 1,8 Itr./time Dieselolie ca. 2 Itr. pr. time Vægt 18,5 kg 18,5 kg 35 kg 45 kg 40 kg 79 kg 187 kg 11

x

Atuagagdliutit

Direct Links

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.