Atuagagdliutit - 14.05.1970, Qupperneq 11
Det transportable el-værk
Ingnatdla-
gialiorfik
angatdlåta
gaK
SarfagssaileKivit-
HONDAgssaileKivit
Er De i strømnød -
er De i HOlMDAnød.
Generalagent:
Tingleff & Mathiassen A/s
STRANDGADE 44 . 1401 KØBENHAVN K . TELEFON (01 27) ASTA 765
Autoriseret lagerførende forhandler af HONDA el-værker, stationære motorer og påhængsmotorer.
TAGE SCHJØTT - RÆKKEHUSET 5 ■ NARSSAK
NOTA-BENE ■ GODTHÅB.
- også til hverdag GOMAU Kaffe kavfit pitsagssuit. GOMAU Kaffe sikrer Dem hejeste kvalitet.
KAFFE DANSK-HOLLANDSK KAFFE-CO. A/S Grundlagt 1883
malungnauteKarmata Kavdlunåt
OKausinik nalussutsimingnik år-
dlericutigineKarsmauvoK OKartug-
ssautitanut torKorsimajumårtut.
ukiune tugdlerne sulivfigssaerti-
tut tamanut tusardliuneKartut
imaKa amerdlinaviarsimångitdlat,
kisiåne KularnångilaK amerdliu-
mårtut — åmåtaoK ukiup ilaine
silap pissusé nåpertordlugit suliv-
figssaKångivfiussartut avatåine.
KularnauteKångilaK Afrikame
imalunit Indiame inusugtut Ka-
Kugulunit sulivfigssaerunermut
tungassutigut ajornartorsiutit Kå-
ngerneKarumårtut. ajornartorsiu-
tait atukatdlartuinåuput, KaKu-
gulunit nunåt tåssaulerumårpoK
sulivfigssualersugaK moderneu-
ssok tuniniaissarfingne sulivfig-
ssaerutunik tamanik atorfigssa-
KalersitsissoK. inusugtut pissutig-
ssaKardluardlutik erinitsagtut u-
tarKisipatdlåråine nangmingneK
isumagiumårpåt mumisitsinerup
pissariaKartut iluarsisagai.
kisiåne Kalåtdlit-nunåne mu-
misitsineK iluaKutaunaviångilaK.
måne amigautåungitdlat pigissa-
Karnermik årKigssussinerit piso-
Kalissut imalunit sulivfigssup mo-
derneussup aningaussalersorne-
Karnigssånut aningaussat amigau-
taussut Afrikame, Latinamerika-
me imalunit Indiame kigdlilissu-
ssut. måne kigdlilissoK tåssauvoK
silap pissusia, tåunalo mumisitsi-
nerup kivdlingnaviångilå. ajor-
nartorsiut piviussoK tåssauvoK
imat issigtumitut aulisagkanik
najutuartartunik pisangnerulersi-
manersut tunissagssiordlune su-
livfigssuarmik åtåssisinauvdlutik
åmalo nuna angnertuvatdlårner-
sok Kalåtdlit-nunåne igdloKarfit
akornine aningaussarsiornikut su-
leKatigingneK pilersisavdlugo. a-
perKutinut tåukununga mardlung-
nut akissutigssaK ilumåmerarne-
Kåsagpat sujunigssame nikinga-
neicartuåsaoK iliniartitauvdluar-
nerup sujunigssame avKutigssa-
nik tamanik angmaissup åma ig-
dloKarfingne mikissune agdlag-
fingme, arnanut nujalerivfingme
imalunit aulisagkanik sulivfig-
ssuarme atorfeKarsinautitaussu-
tuat akornåne — tauvalo najug-
kane avdlane pinane. inusugtut
neriutitårtineKartardlutigdlo ta-
kordlugagssaKartineKartarput er-
KutineKångisåinartunik, taimåi-
pordlo folketingip imalunit nuna-
ne avdlane uliasiortitseKatigit
augtitagssarsiortitseKatigitdlo mil-
lionit Kanordlunit amerdlatigissut
aningaussalissutigigaluarångati-
gik.
inussutigssarsiornermut tunga-
vigssaK pilersineKarsinauva? uv-
dluvtine Kalåtdlit-nunåne aper-
Kut tåuna tåssa pingårnerpåK.
NIELS HØJLUNDIP OK’AUSERISSAI
inusugtut sulivfigssailatsinerat
— nalunaerutit Kuarsårnartut,
taima oKarput landsrådimut ilau-
ssortat sulinermut ikiuissarner-
mutdlo direktør Alfred Dam-ip
landsrådip atautsimlnerane iner-
Kåmersume piviussut artornartut
imåitut sarKumiungmagit, ukioK
måna inusugtut 1000 sivnigdlit
Kalåtdlit-nunåne atuarfingne
inertugssaussut, åmalo ukiune
tugdlerne Kuline kisitsisit tåuko
amerdliartortugssaussut 1970-ikut
nålerneråne amerdlåssuseKarne-
rat åssigingnerulertugssauvdlune
ukiumut inusugtut 17—1800 mig-
ssiliordlugit. pissutsit tåuko Ka-
ngarssuardle sujumut takuneKar-
sinausimagaluarput — kisiåne av-
dlarpagssuarnik suliagssaKarsi-
mavoKl avdlauvoK piviussut, av-
dlauvordlo piviussunik påsing-
ningnerput. tåuko mardluk amer-
dlanertigut ingerdlaKatigingneK
ajorput.
pissutsit Kalåtdlit-nunåninaK
taimåingitdlat. Kanigtukut avisi-
ne atuarneKarsinauvoK Indiame
sujuarsagagssame ingeniørit
40.000 migssait sulivfigssaerusi-
massut, nalunaerumilo Afrikamit
pissume måko atuarneicarsmåu-
put: „inusugtutdlo soraerumérsi-
manermingnut ugpernarsåumik
perérångamik pisiniarfigssuit ku-
ssanartut silatåine tomatinik tu-
niniailersarput taimalo imaKa uv-
dlormut shillingit mardluk pinga-
sutdlunit akigssarsiarisinaussar-
dlugit. ukiut ikigtut ingerdlane-
råne soraerumérsimanermik ug-
pernarsautinik pigingnigtut tåuko
pakatsisimassut nålagkersuiner-
mut tungassutigut nalorninartor-
siornerme angnerujartuinartume
sulinermut pingårnerssaulersi-
nåuput" (nalunaerut 1969/44).
OKartoKartaraluarpoK aningaussa-
lineK pigssarsissutautinane sivi-
sunerussartOK tåssaussoK ani-
ngaussalineK inungne, atuarfing-
ne, iliniartitaunerme. taimåitor-
dle påsissat takutipåt ima inger-
dlaratarsinaussoK inuiaKatigit ili-
niartitsisimavdlutik sulissugssa-
nik sule atorfigssaKartitaringisa-
mingnik. Indiame Afrikamilo nå-
lagauvfiup tapissutaisigut nunat-
dlo avdlat ikiuinerisigut inusug-
torpålugssuit atuarfigssaKartine-
Kalersinausimåput, tauvale atua-
rérångata sulivfigssarsiornerat a-
jornarnerujugssuvoK, tamatuma-
ne pigineKarKårtariaKarmata tu-
nissagssiornermut atortut tåuku-
ntinga atassunik pissortaKarfig-
dlit. sujugdleK KångerneKarsima-
vok ukiune Kuline, tugdlianile
ikingnerpåmik ukiut inup inuvfi-
gissartagai pissariaKarput nunap
sulivfigssualersugauneranut pe-
riautsit såkortunerujugssuit ator-
neKåsångigpata, sordlo Sovjet-
unionip Kinavdlo atorsimassait.
tamatuma kingunerisinauvdluar-
på ukiut nalerKutingitdluinartut
inusugtut inuiaKatigingnut ineri-
simavdluartunut piarérsamiar-
dlugit iliniartitaunerata åmalo
inuiaKatigingne inusugtunut tåu-
kununga sulivfigssausinaussunik
pilersitaKarsinaunerata akornåne
nikingassorutinut inusugtunut a-
tuarfingmik Kimatsiniariarpata.
tamatuma kingunerå afrikamiut
inusugtut realskolime soraeru-
mérsimassut pisiniarfigssuit sila-
tåine tomatinik tuniniaissartut,
imalunit Kalåtdlit-nunåne inu-
sugtut 10. klassime soraerumérsi-
massut igdloKarfiup „tuniniai-
ssarfiane" kausimårtut, tåssani-
me sårugdlit mardlugsuit imalu-
nit tingmiaK atauseK tunineKar-
sinaussarmata.
pissutsit taima itut atorneKarsi-
nåungitdlat. „nalunaerume“ ala-
pernaisersup erKartorsimavå nu-
nane Afrikap kangiatungånitune
nålagkersuinermut tungassutigut
nalominartorsiornerup agdliga-
lugtuinarnigssånut navianartor-
siorneK, kialo ilisimavå Kalåtdlit-
nunåne kaussarfit iluine agssait
KanoK amerdlatigissut peKine-
Kartaraluartut sulissartut nunali-
sitat uvdlup Kentanut neriartor-
dlutik bilinut ilauvdlutik kanti-
nemut ingerdlaulerångata? tau-
vame sulissartut aggerfiånut
angerdlartiniardlit, taima akisso-
KarsinauvoK. taima ajornångitsi-
gigaluarpat tamarmik pilertortu-
mik isumaKatigigsinaugaluarput.
agdlåme taména aningaussarsior-
nikut iluaKutaussorujugssusaga-
luarpoK, tåssame danskit sulivfig-
ssuine sulissartut nutåt amerdla-
sut atorfigssaKartineKarmata, ta-
månalo sulissartunik nunanit av-
dlanit pissunik sulissugssaKartar-
nerup takutipå. imale pissoKar-
dluarsinauvoK sulivfigssaerutut
inusugtut tåmardluinartutut itar-
dlutik igdluliorfingnut GTO ang-
måussigångat sulissugssarsiordlu-
ne. mesterit ilåt nalungilara ukiu-
ne pingasune kalåtdlimik lær-
lingimik navssårsinausiméngitsoK
nauk taimåitumik pigssarsinigssa-
ne kigsautigingåraluardlugo. ta-
matumane una pissutausimagu-
narpoK procentit ikigtut ima ili-
niagaKartigisimassut, atuartitau-
nermik ilaKartumik iliniagaKar-
sinaulersimassut avdlatut itumik
sulivfigssaKalerérsimangmata. av-
dlatigutdle ilimagineKarsinauvoK
inusugtut tunuarsimårsimassut
sulinerme sukåssuseKarnigssap
sapernigsså årdlerKutigalugo å-
malo suliagssat nalunartorujug-
ssuit igdluliorfingme moderneu-
ssume sulissartup pisinaussaria-
Kagaisa sapernigssåt årdlerKuti-
galugo, imalunit pissutausinau-
vok OKautsinut tungassutigut ima
amigauteKartigalutik misigisima-
ssut sulivfigssaK sapingisamik ni-
gorterniartardlugo Kavdlunåt o-
Kausé atorneKartariaKarångata
pentussutip påsineKarnigssånut
suleKatimutdlo OKapatdlagsinau-
nigssamut. tåukuko pissutsit Mo-
gens Boserupip uparuarai agdlag-
kame kalåleK Kavdlunåt OKausi-
nik iluamik iliniartariaKartoK ka-
låtdlisut nangmineK igdlumine
itusinångusagune. Kavdlunåt o-
Kausé matuersautåuput realskoli-
me soraerumérnigssamut pinara-
tik, taimåtaoK lærlingit iliniarti-
tauneråne åma sulissartut ingmi-
kut iliniagagdlit atuarfine. OKau-
tigineKartartut maligdlugit inu-
sugtut 600-t aussamut iliniarti-
tausinaunatik avKusininarmitut
BAR
tamarmik Holly Bar
iluitsunik KéKorta-
rialik nuånaråt
Type ED 250 Jævnstrøm E 300 E 800 Veksel-jævnstrøm ED 1000 Jævnstrøm EG 1500 E Vekselstrøm E 2500 E 4000 Vekselstrøm - Jævnstrøm
Spænding 6 V 12 V 24 V 220 V 12 V 220 V 12 V 12 V 24 V 220 V 220 V 220 V
12V 24V 12V 24V
Ydelse 9 AMP 14,5 AMP 9 AMP 300 W 8 AMP 800 W 8 AMP 40 AMP 1500 W 2500 W 4000 W
4,2 AMP 8,3 AMP
Frequenz 50 Hz ± 1,5 % 50 Hz ±1,5% 50 Hz ±1,5% 50 Hz ±1,5% 50 Hz ±1,5%
Tankindhold 2 Itr. 2 Itr. 2 Itr. 3 Itr. 3 Itr. 9 Itr. 13 Itr.
Benzinforbrug 0,4 Itr./time 0,4 Itr./time 0,6 Itr./time 1,2 Itr./time 1,2 Itr./tme 1,8 Itr./time Dieselolie ca. 2 Itr. pr. time
Vægt 18,5 kg 18,5 kg 35 kg 45 kg 40 kg 79 kg 187 kg
11