Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 15.12.1970, Blaðsíða 35

Atuagagdliutit - 15.12.1970, Blaðsíða 35
supaliap narKane Kavdlunåt tugpatdlersausersortut pualavatdlårneK silarssuarme kitdlerme nåpautaugajungner- paussoK, taima nakorsat uparuaissut agdl.: Jens Jørgen Kjærgaard København (RB-special) nunane pisune nerivatdlårnermit toKUssalerput. nunane sujuarsagag- ssane kångnermit tOKUssarput. tdssa nunarssuarme inunen pivdlugo ilumortoK tungaviusson ilung er sornartordlo, taima uparudiput nakor- sau Mogens Iversen åma tarnip pissusisigut ilisimatoK Mogens Jacob- sen atuagkame „nerissagssat, Kanen åma inuk“, Gyldendal-ip naniter- terndmigane. pualavatdlårneK silarssup kitåtungåne ndpautaugajung- neruvoK, atorneKarneruvdlunilo USA-me, Hollandime Danmarkimilo, nunane tdukunane inuit 30—39-nik ukiondinalerångamik okimaissu- sigssaraluartik 10 procentimik sivnerérsarmdssuk. OKalugtautsime amilårnakujugtu- me ilåtigut ilumorpoK OKartoKar- tarmat ilivigssaK sujuanit ag- ssangneKartartOK, nakorsat tåu- ko mardluk taima OKarput. OKi- måissusigssaK 10 procentimik Kå- ngerneKarpat angutit toKugaju- ssusiat 13 procentimik agdlisaoK, angutitdlo 30 procentimik OKimåi- patdlårtut toKUgajussusiat 40 pro- centiussarpoK. kisitsisit taimai- ngajagtut arnanut atortut angni- kinerulårput. sanigorsarneK i- ngerdlåneuarpat „pitsaunerussu- mik inuneKalernartarpoK". inuit ilaisa 25 procentimik OKimåipat- dlårtut sanigorsarnerup kingorna- tigut toKUgajussusiat migdlissar- Pok 30 procentimit 9 procentimut, sanigdliutdlugo inungnut OKimåi- patdlårnermingnik åtåssinartu- nut. inuneK inuvdluar- figineKåsaoK Iversenip Jacobsenivdlo ersser- Kigsarpåt pingernavérsårnigssa- mut kivdliniartugssatut inugtao- Katitik pualavatdlårtut agssuar- dliuteKarfigissutut misiginatik. i- nuvdluarniarneK akerdliuvfigssa- Kartingikaluarpåt, kisiéne aker- dliuvfigåt inuvdluarneK perKing- nermik navianartorsiortitsissoK tamatumunalo inunerup nuånå- rutiginigsså ajornakusulerdlune. sivikitsumik artornartumigdlo inorusugtOKarnersoK aperautau- vok inungnut atausiåkånut tunga- ssok, inuneK ingerdlåneKarsi- naugpat avdlanut akornutauna- ne, taima nakorsat OKarput. inuit nangmingneK kigsautigiguniko neriuånguardlutik toKuinartarsi- nåuput imalunit ikiarornartutor- dlune toKujårnigssaK Kinersinau- våt. kisiåne nangmingnérdluinar- dlutik Kinersisåput tagpitdliora- tik, inuiaKativtinilo pualavatdlå- lerneK avdlångortitagssåunginga- jagtumik nalunangajagtumigdlo nagdliukiartortarpoK, Kavdlunåt- dlo pualavatdlåt amerdlanerssai- sa OKimåipatdlårutitik agsut ka- tåkusugtaraluarpait. ingminut sagdloidtarsmauneK umassut najugarissåne inup na- lerKutungorsarsinåussusia ilua- tingnardluartut ilagåt, kisiåne å- ma ajoraluartumik tamatuma nagsatarissarpå avdlångutit mi- kissut årdlerinautigdlitdlo iluarl- narKajåvatdlåKigavtigik. uvdlut ingerdlanerine 15 kilumik oKi- maitdlissaruvta issikorput ima a- milåritigalugulo nikatdlutigisa- varput åmalo arrlnerssuarput a- nertikarnerputdlo, tåukuinaitdlu- nit sanigorsarnigssamut kajumig- sisisinauvdluta. kisiåne ukiut 5—6 ingerdlanerine OKimaitdliartuina- ruvta ingmivtinut sagdloKitåsau- gut. torKigsissutut inåsaugut ing- mivtinutdlo sagdloKitarnigssarput iliniardlugo. erKarsardluaråine sujumut på- sineK ajornångeréraluarpoK neri- vatdlårnerssuaK inuianatigingne moderniussune atugarigsårtunilo ajornartorsiutaujumårtoK. nå- magtumik eKaitdlisartångilagut, ussernartorpagssuaKartarpordlo orssortaKarpatdlårtunik sualug- patdlåmik nerinigssanut. erKarsautigeriåkit atautsimitar- nerpagssuit kingornatigut nerer- ssuarnertagdlit, ilagseKatigigdlu- ne nerissarnerit, inuinartut nag- dliutorsiualårtarneK åmalo film- ertarnerfiup tårnerane fjernsy- nivdlo sujoråne nerissarnerit tå- ssame alikusersugauneK kipitingi- kaluardlugo atortulersordlune ne- rineK ajornångingmat. nakorsartiniarnerit iluaKutåungitsut Kavdlunåtsialagssuit amerdlasut OKimåipatdlålernertik pivdlugo ajornartorsiutimingnik Kångini- artaraluarput erKumitsunik ing- mikut nerissalersordlutik, issar- tagkanik avdlanigdlo atortuler- sordlutik, tamåkuninga sulissunik sanaortortunigdlo akigssarsivdlu- artitsissardlutik, avdlale angusa- nago taimågdlåt aningaussaiar- neK. iluaKutaussugssatuaK tåssau- vok isumaliordluardlune ernortu- migdlo inuiaKativta nerissagssa- nik nuånarissaKarpatdlårnerånut pikigtitsinigssaK, tåssame nerrivit nerissagssartalerujugssuit KanoK issusermut nalunaeKUtaungmata, åmalo inuit eKiasugtungoriartor- nigssånut kåmagtuterpagssuit, sordlo bilit elevatoritdlo. OKimåi- patdlålersimassut amerdlasut ku- kussumik isumaKartarput neri- ssat timime malungniutarnerånut tungassumik nåpauteKardlutik, nerivatdlårtarnertigdle pissutigi- nago. amerikamiut misigssuine- råne pisanganartume nakorsat sanigdliusimavait niviarsiarKat gymnasiame iliniartut ardlarit. ardlait pualasujuput, ardlait pi- ssusigssamigtut OKimåissuseKar- put, tåukule saniatigut ardlarit tåuko åssigigput ukiumikut atu- arfingme klasseKarnermikut ino- Katigingnermilo atugarissamikut. niviarsiarKat pualasut niviarsiar- Katut amitsutut neritigineK ajor- put, kisiåne tåukunatut aulati- gineK ajorput. timikut sulissarne- rat nalerKutumik OKimåissusigdlit sulissarnerata pingajorarterutåi- narå, taimåitumigdlo kaloriemik sivneKartoruteKarput. atortiniaruminaitsoK aulajangiutisavdlugo pingårtu- vok inuiaKatigivtine nerivatdlår- neK pingårtumik pissuteKartar- mat ilerKutorKanik, najugkamik, perorsagaunermik, ilerKunik å- malo timikut sulinerup nerissag- ssaritiniarneKartutdlo nagdlerKa- tigingipatdlårnerånik. inuit nalu- ngitdluarpåt angnikinerussumik nerigunik — åmalo angnerussu- mik aulassarunik sanigoriartu- savdlutik. nangminérdlune sa- nigorsarnigssame ajornartorsiutit KanoK iliuseKarfigisavdlugit na- lungikaluarpait, kisiåne pissaria- Kartumik iliornigssamingnut piu- måssuseK amigautigalugo. aulajangernerit atortineKarnig- ssånik pisinaunermut amigaut tåuna tupingnåinarpoK, agdlåme inungmut amilårnåinarsinauvoK. nikatdlornartardlunilo ugperissa- palåKarKajånarsissarpoK nukingit navsuiagagssåungitsut putussu- taulerångata. kisiåne Iversen Ja- cobsenilo neriugput atuagkiartik ikiortigalugo piviussut tamåko i- larpagssue erssersisinaulisavdlu- git, taimalo nungusarniarneKarsi- nauvdlutik, sujumut sitdlimavfi- gineKarérsinauvdlutik agdlåtdlo nangmineK iluaKutigssamut sa- ngutineKarsinauvdlutik. OKimåi- patdlålersimassut ilisimalersarpåt silatusåsassut nangmingneK tu- ngavigissatik utorKatsissutigssa- tigdlo ugperivdluångikunikik. å- ma påsissariaKarpåt imaKa nang- mingneK ilisimångitdluinagka- mingnik pualavatdlånginigssaK a- kornuserniarssaralugo. James Bond merarKatdlo Mogens Jacobsenip åma Mogens Iversenip ilumortoK måna åma ersserKigsarpåt nerinermut i- mernermutdlo misigissutsit såkor- torujugssuit ilaussut. nerissat i- nunerup atatinarneKarnigssånut anersårtornertutdle tungavig- ssautigaut. isumavtalo narKane erKaimavdluinarparput torKigsisi- maneK méraugatdlaravta anånav- ta sakiaine misigissartagarput. misigissutsit tamåko ilarpagssue KerdlemeKarsimåput, kisiéne i- nungme inersimassume malung- nautgKartuåinarput. nerinerme misigissutsikut periausigissarta- gatoKBK sarKiimersarpoK, taimåi- tumigdlo igdligungnerup pingit- sailiniarnigsså ajomakusordlui- narsinauvoK. isurnaKartOKartar- poK tåssauginartoK kågip imup Kaliperneranik Kagdliutå någgår- neKåinartugssaussoK, kisiåne ilu- mut piumassarineKartartOK tå- ssauvoK asangningnermut tondg- sisimanermutdlo någgårnigssaK. James Bond ånilånganartumik erKåusserérdlune cigaretimik i- kitsigångame, direktørilo ajorna- kusortunik isumaKatigingniute- Karnerit nalåne sikålerångat ikig- tuinait erKarsautigissarunarpåt tamatumuna takussaramiko a- ngutit inersimassut isumamikut erKigsisimånginertik såkukitdli- saråt misigissutsikut inunermik i- tinerssåne kingumut anånamit milorKilerdlutik. tamånale taimåi- sorinångikaluarpoK. taimåtaoK i- merajugtungorsimassut OKautigi- neKartarput tåssaussut inuit pui- aussamit kångartitagssaujung- naersimassut. tugpatdlersardlune nerinermik taivdlugo inuit oKautigissartagåt ilumortumik angnertumik åma i- maKarpoK. inuit amerdlasut tar- nimikut igpingniutitik nerivat- dlårneK avKutigalugo nipaitdli- sartarpait, ilait imerajungnermut sanguinartarput, ilait pujortartu- alernermut imalunit hash-imik nakorsautinigdlo atornerdluiner- mut. nålagkersuinermut tungassutigut såko nåmagdluartunigssaK pissutiga- lugo nakorsat tåuko mardluk pi- ssutsit måko uparuarpait, méruat mikssut Kanertik såkutituinaK nerinermut tugpatdlersagauner- mutdlo atugagssatut misigineK a- joråt, kisiåne åma misigissaråt såkutut, tåunalo atordlugo nuå- naringninginertik oKautigisinau- ssarpåt kisivdlutigdlo kamang- nertik agdligångat. KanoK iliuse- Karnermut méraunermit atortut tamåko ukiunut inersimalerfiu- ssunut ingerdlaterKinarneKarsi- nåuput angnerussumik mingne- russumigdltinit Kagdlilåginardlu- git. inuit ilaisa bøf nerigångami- ko nerineraningarnit såssutarine- russarpåt. politikerip ilisarisima- neaardluartup iliusingnårå aper- Kutit isumaKatigingissutaussut pi- ngårtut aulajangerniartardlugit pitsaussunik uvdlup Kencasiorne- rup kingornatigut. kisiåne OKat- dlinerup ingerdlanerane kamang- nerulerångame sule sualungneru- ssumik nerilersarpoK. seruulug- tuinarmik tamuassarpoK, imalo angnertutigissunik tamussersor- tarpoK såkortusårdlune OKariar- nigssanilunit sapilerdlugo. aperssuivdlune misigssuissar- nertigut påsinarsisimavoK tuluit amerikamiutdlo pualåssuseK isu- maKarfiginerussaråt såkukitsu- mik piumåssuseKarnermut, ig- dlarnåinarnermut åmalo perKig- sunginermut nalunaeKutaussutut, tyskitdie OKimåipatdlårneK ima- lunit pualavatdlårneK isumaKarfi- ginerussarpåt pissaunermut, su- niuteKarnermut inoKatigingner- mutdlo tungassutigut nukigtussu- sermut. germanerit issigingnig- tausiat tåuna måne Danmarkime sule nungutitausimagunångilaK. timerme pissariaKarpoK, taima o- KartoKartarpoK. folketingimut i- laussortavut Kiviariarsigik. ilau- ssortat atarKinartut ilaisa Kavsit OKimåissusigssavigtik piginarsi- mavåt? Dejlig lys UVlKålOM m OtT (Cl. Oå(J(l HOF KB Øl til rigtig pris 3EE VINRUDE tamatigut autdlartartOK. pineKarsinauvoK nusugtagkamik elektrici- tetimigdlunit autdlartitsfssutiligtut. agdlagdlutit brochure 4-nik Ka- lipautilik Kinutigiuk. Kuponen sendes til generalagenten — agdlagfigssaK general- agentimut nagsiuneKåsaoK: KETNER MARINE, Vordingborggade 6-8, 2100 København 0. Send 4-farvet brochure EVINRUDE SKEETERit på EVINRUDE SKEETER brochuriat 4-nik Kalipautilik nagsiuguk Navn/ateK ....................................................... Adresse/najugaK ................................................. By/igdloKarfik .................................................. 35

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.