Atuagagdliutit - 15.11.1979, Síða 2
iluartut uvdluat
Kangauneru s sok
taigdla« atåne sananeKarsima-
ssok atausiardlugo atuaråine i-
luartut uvdluånut tugdluarsori-
nångikaluarpoK. uvdlutdle Kanga
perérsimassut uvdluvtinit emig-
sinarnerussunit taisinausori-
ssavut erKåisagåine ilamigut tug-
dlupoK. uvdlut alianaitsorissavta
ilåt, pisanganermit agdlåt ornig-
tagarput mana avdlatutdle ilua-
tingnaraluartutut pérupoK, uv-
dloK tåuna erKordlugo nålagiarfi-
gineKåsaermat. Kangame nag-
dliututut avdlatutdle kavfigdler-
fiussaraluarmat. uvagutdle Ka-
nga sule uvdluvtitut taimane, a-
ngerdlarsimavfivtine unugkå-
ngat nagdliutorsiortarparput na-
nerutitdlunit ikitdlugit kavfe tilu-
nit såvtlne, susa kisimlkaluaruv-
talunit. åmamiuna jutdlip matui-
sa silardlersånutdlusOK magpi-
ssorissaraluaravtigo.
(maKaississoK)
inusugtunut
erin.: nanigdlutik inungmata
inuneu sulinerussoK
atåtamit pissarput;
suna tamåt neniussoK
anånamit pivarput.
Kitornau nukeKåsassoK
mardlussut katigussaråt.
uvdloK nutån pilersaraoK;
inussutigssarårput.
mardlflssunit pilersaraon;
nukigtoKutigårput.
sinigput unuaussaraoK;
time tumånguertaraoK.
sulivdluarniartutit
misigssorit ilangnut,
atåtatit anånatit
perorsåiput ilingnut.
Kujåssutit ercaivdlugit
atordluåkit tåukutut!
Adam Egede,
Nuuk.
takordlugaK
erinå: id« issimik pissautilik.
Gutip Kilangme nuånarenå
kugssup sinågut pisungneK.
Kåpiungårtorme nåkutarå
igtutdlune kugpalårneK.
kugssuaK tåuna sanåjuvoroK
pemigsimernit Kuvdllnit.
taima ajorte nimårtitsissOK
såkortoKao« tarnilingnut.
måne anånat atåtatdlume
Kimåput mérKiamingnut.
uvdlutdle avdlaussut tåkunere
Kuvdlilinernik peKarput.
åipånguit unganartunguit
någpat avigsårumårtut,
sagdlunerup piniarssårivai
tungåssutai kigtorarpai.
mérånguit igdlup Kimanutai
agdlissut nutsuneKarput.
taima anånap Kiåssutigai
såminit pérsinenartut.
itsan utorKan atamissavik
uvdlume sulerpa tåuna?
iniminarnera nåmivivik
ernaineKarpa namuna?
avKUsinerme ingerdlaortune
tikuagaussartaKaunga.
tåssa avigsårtitaunigssara
pigssarerérpara måne?
taimaingmat Kuvdlingit kungne-
risa
kugssuaK imertuarpat.
Gutiga, ivdlit nuånarivat;
sok, maname tigssulerpa?
parKerpat kugssuaK pineKissoK
Gute nikatdlungalisaoK.
såimåuneK angmajuarsimassoK
semortumik matussåusaoK.
uvdlugssauarpugut taimaitdlune
Kuvdlivta péruvfigssåinik.
måne inutitdluta tauvame
Kuvdlilisa angingåmik.
Kuvdlilingårnivne Kavsiningme
påkutarårmame sångnut.
nakitdlunga kugtuåinararaut
tugpatdlingårnerup pinik.
Kåtinguah, Ausiait.
Herved bestilles:
____Alvin Pedersen: ROSMARUS, 98 sider, heftet ... kr. 37,70
____Eskimoisk Trommesang, dans, digtning, livssyn,
leg og tegninger
Eskimuut inngerutaat, tivaasaat, pitsiaat,
eqqarsaatersuutaat, pinnguaataat
titartagaallu.................................... kr. 45,00
_____Keld Hansen: Nuussuaq............................ kr. 27,00
Navn/ateK
Adresse/najugaK____________________
Postnr._____________By/igdloKarfik
boghandel-postbox 1009 • dk 3900 godthåb • gronland
sap. akunerata titartagartånik nagsiussissuvoK Faré. Farep titartagkane taisimavå: Kalåtdlit-nunåt uvdluvtlne!
Ugens billede er indsendt af Faré. Han har kaldt sin tegning for: Grønland i dag!
inuiaKatigissutsimut
erinar s su tit ågs sax
inåtaKåtåussutaomunago matu-
muna AG-kut Kujarérdlunga,
imåitOK taigdliaK sarKumiupara:
erinå: nuna asilasoK. (J.P.)
inuiauvugut —
taigordluta: kalåtdlit,
silagssorigpugu t
ilikajavugut.
sujulinit kingornussat
tamaisa erdligåvut
ilerKungnåtdlo arsussat
tåmatsailivavut.
euingassuvugut —
taigortugut: kalåtdlit,
imavtinitunut
nunavtinitunut.
oaautsivut asavavut
sujulivut taimåiput;
åma napåssutaussut
najugkamit pissut.
pinertungårpugut —
taigortugut: kalåtdlit,
sujulerssuavut
atamingårpavut.
Alungmiup anersåva
nakussutigssarårput,
tarKavtiningmat aua
pigiuagarput.
inuiaugavta —
taigordluta: kalåtdlit,
akortuardluta
nutartigauvdluta;
uggutigssåungivigsumik
inuiait akorput:
akutap auanik
taraat akortarput.
nuna pigårpume —
sujulinit pigårput,
nålagkersortigo,
sujuarsartigo!
Danmarkilo Nunarputdlo
åtaveKatigigput;
erfalassorissålo
atautsimorparput.
Nungme, 1963-79.
Andreas Poulsen,
pens. o-kateket.
erin.: naussunguaK
KagdlivoK ukiaK
ivdlit atåtatut erdligissat
tikeråragko måko arlnarpigit?
misigissuseKarfigissagssat
Kångiåinardlugit pisagagkit?
ivdlit sivnerdlutit suliagssat
sulissut suliait malugikit!
tåuna atåtap isumamine
Kujanlnardlune isumåkisavå?
sångingånginerup isumåne
misigissutsit erssersitaisa
Kunulersutut orKivfivine
isumarput unisava tauva?
ivdlit atåtaK isumerdlutit
issitit, ornat, agssait atortarigit!
nisutit ikiutdlit tungånut
penatigssat katerssusagugkit,
piniartup pissausé atukit
kinguåvut tapersisagugkit!
ivdlit anånan asangningnerit
tarranarpoK nitornavta sånguane,
najugåinime ivko perérsut
sivningårdlutit erssernerame,
suliagssat ukussut takukit
ikiutåusassume tamaisa!
Andersvaenge-me Frederiks-
værk-imilo aussame 1979
Adam Egede, Nuk.
mérKat
ukiuat
anånardlo
asangningnen
autdlartilernårmat
neriugdluarfigingårsimavagit
Kamuna asangningnerit
pivdlugo.
uvdlut ukiutdlo
ingerdlanerånit malugåra
nigdlortilersoK asangningnerit.
tamåssa perortitsilersut
atåtamik taiguilersut
asangningnivingmik
tuniorartuarpigit?
Der er købekraft
i Grønland — og
man finder frem
til den ved at
annoncere i
GRØNLANDSPOSTEN
tamåssa nimarnussalersut
aussame ukiume
silamlneK atortualerpåt.
imigagssaK atornago
inunerit nuånersonartOK
akerdlianit åmlånganartonalerpoK
imigagssaK atortualeragkit.
»atåta«! anånap asangningnera
seninertut tåunaujuarton
sumik akilisaviuk?
»atåta« Kinutika
tusarnenartuartut
ivdlit ninutiga
tusarumaviuk?
någdliuteKartaKaugut
asajungnaertaravtigut,
anånalo erdlonisitualeragkit
någdliuteKartualersitdlugo.
»atåta« iserfigssaerutaraugut
nauk najordlugit ilanutat,
aj ukutungortipåtigut
inunerit naluneKångeningmat
tusarpatit Kitornavit
ninutai.
tåukunguitdlunit tarninge
ernigsisitdlugit perortikit.
naggatåmik ninutigssara
tusarumårpat
nagdliugpat,
uvdlugssara kingugdleK.
Sem Dorph,
Nanortalik.
Atuaqatikka
1. Aqipingooruna ilinniannguaq
sunaaffagooq-una pikkoreqisoq
kisiannigooq-una Viborgimit
Kalaallit nunaannut qivissima-
soq.
Akartangooruna atorfilissuaq
allaffimmiorsuaruuruna
tassamigooq sulisitsisui
pikkorissorsuusimagamik.
Atanganngooruna taannaajorooq
arnaq kakkeqartuaannartoq
qingaatamigooq ataatunginngua-
ni
takuinnariaavoq.
Taffinnguarooruna pitsassuaq
tassamingooruna sullareqisoq
unniagooq assassugarsui
kiloqarpiarneq ajorsimagamik.
Aimaangooruna pikkoreqisoq
atuffarissorsuaq
unniagooq atuallaraangami
nalissaqanngi.
Aamma qiajuk puiorneqanngilaq
unnia aamma qittaseraangami
tassamigooq alagassaanngilaq.
H. Berthelsen,
Saatut.
2