Atuagagdliutit - 24.03.1982, Blaðsíða 30
Oqallinneq / Debat
Isumaliutersuut:
Ilissi inuiassuit
takornartaasusiaa
Allattoq: Emilie Steenholdt, Aasiaat
Ilissi inuiassuit takornartaasusi-
aa, nunaqqatinnguama inuusaasi-
at eqqissisimasoq inuiassuit im-
minnut akaariittut pulaffigileras-
sigik inuiaassutsiminnilu erlin-
nartuutaannik arsaarnialerassi
takorloorsinnaasimannginnerpi-
siuk ilumut qanoq ajoqusiiniarti-
gilernerlusi?
Takorloorsimannginnerpisiuk
ukiut untritillit marlussuinnaat
qaangiunneranni inuiassuit im-
minnut tatigeqatigiilluinnartuu-
sut, imigassamik allanilluunniit
silanngajaartupalaanik atuinissa-
mik sinnattorisaqarsimanngitsul-
luunniit, allaat taakkunanngapa-
laaq sunnerneqangaarnermikkut
akunnerminni ataqatigiinneq
aanngariartuaartittussaagaat? I-
la immaqa taamaassimanngilaq!
Sequtserinialerlusi aallarteq-
qaarnissinni siunertarisimasarsi
lcusanartutut oqaatigerusunnar-
sinnaagaluarpoq. Inuiaat kuisi-
manngitsut qaammarsarneqarlit
kristumiussutsimillu ilikkartinne-
qarlit. Ila immaqa nalusiman-
ngikkaluarparsi kristumiussutsip
imarisaa kusanarluinnaqisoq
imaammat: Allamik Guuteqas-
sanngilatit uangaanngitsumik.
Taakkua oqaasinnguit pingasut
imaqangaaqisut oqaatiginiar-
paallusooq inuunermi eqqissivis-
saq anguniarneqartariaqartoq
taamalu inuk kinaagaluartorluun-
niit angusaqaruni taava takusin-
naalissuaa silarsuarmi inuunitsin-
ni pilluarnarnerpaasoq inoqat ta-
kusinnaallugu nuannaartoq aam-
mattaarli inuunermini pillua-
ngaarluni qamuunarpiaq ilumi-
gut eqqissingaarsimalluni inuu-
soq. Apeqqutaanani upperisarsi-
orneq suugaluartorluunniit uppe-
rineqartoq, upperisaq suugaluar-
palluunniit ammillu qalipaataa
qanoq ikkaluarpat. Taamaallaalli
apoqqutaavoq inuunermut asan-
ninneq.
Qamuuna kamaammingaartar-
punga eqqarsaatigileraangakku
ilissi inuiaqatigiissuit takornar-
taasusi — qarasarsi atorlugu sor-
passuarnik suliaqarsinnaasusi —
ajorumaannersuarsi piinnavillu-
gu, inuiaqatigiit allat ilissi inuu-
saatsissinnik allaanerusumik
inuusaaseqarnerat piinnavillugu
nungutinniarlugit isummersin-
naasimagassi, isummiinnarasilu
piviusunngortitsisinnaasimagas-
si. Inuiassuimmita qassiit nungu-
tippisigik qasseerpassuimmita
ilaa aamma illaruaatissanngortil-
lugit saqqummersippisigit?
□
Massakkut nunaqqatinnguakka
kalaaliusut qimerluuleraangakkit
nalligisaqaakka, aaliuku inuiassu-
it piginnaanilissuit »Inuit« kingu-
aavi.
U toqqartaqarunnaarsimapput
meeqqanik, inuusuttunik allaallu-
mi utoqqaqatiminnik oqaassisin-
naasunik siunnersuisinnaasunil-
lu. Siuaasama tarnikkut pigin-
naanilissuusimasut kinguaavi
aserugaasimangaaramik ilissi-
tuulli ajorumaattorsuanngorsi-
mapput. Akunnerminni ataqati-
giinneq nalulersimavaat, immin-
nut kimmaaterusaaginnalersi-
mapput. Inussiarnersumik kiin-
nersinnaanerup pingaaruteqassu-
sia nalulersimavaat. Suliat nam-
mineq inikkat nuannerluinnassu-
saat qaammaasariunnaarsima-
vaat, qarasarissuseq tunngaviga-
lugu oqarissaarneq taamaallaat
nuannaartorisarilersimavaat. Ta-
korloorsinnaajunnaarsimavaat
inuit tamarmik immikkut pigin-
naaneqarmata. Ataasiakkaagin-
naat kisimik imatut piginnaane-
qartigipput allaat ilinniarner-
tuunngorsinnaallutik, taamaak-
kaluartoq kanngusuttaraat angu-
sinnaanngikkaangamikkik, nak-
kartaraat puioramikku inuup qa-
rasarissuseq kisiat ataqqinaati-
ginngikkaa.
Puiorpaalli inuup ataqqinaati-
gimmagu inoqamminut asannis-
suseqarnini. Inullu kinaluunniit
aatsaat asannissuseqarsinnaavoq
qamuuna asanninneq misigiguni-
uk.
Ullutsinni oqartoqartarpoq i-
migassaq pisuulluni inuiaqatigiit
toqqissisimajunnaaraluaqalutik
assigiinngitsunik patsiseqarlutik
ilinniakkaminnik naamassinnis-
sinnaasimanngitsunik.
Assersuutitiinnarlugu taane-
qarsinnaavoq napparsimasunik
paarsisunngorniarneq (sygeple-
jer/-ske).
Allatut ajornartumik Dan-
markimi ilinniarneq ingerlanne-
qartariaqarpoq, tassami nunat-
sinni taamatut ittumik atuarfe-
qanngilaq. Arlalippassuilli Dan-
markimi inuuneq sapertarpaat
inuusaatsip allaaneruallaarnera
pissutaalluni. Ajoraluartumilli
aamma kalaallit arlaqartarput
qallunaamik aappartaarsimariar-
lutik nunatsinnut uteqqinngit-
soortartut. Taakkuugaluarpulli
nunatsinni pisariaqartinneqa-
ngaarlutik ilinniariartortinneqar-
tartut. Taamatut pisoqartillugu
nunarput ajuusaarnaraluaqisu-
mik annertuumik annaasaqartar-
poq. Kalaalermi kinaluunniit ka-
laallisuinnaq oqaaseqartuusoq
toqqissisimanerusannginnerpa
atorfilimmik kalaallisut oqaasi-
limmik saaffiginnissinnaatilluni.
Sorpassuimmi ajornartorsiutaa-
lersimasut pinngitsoorneqarsin-
naasimagaluarput ilinniarsima-
nermut uppernarsaataasoq pap-
pialannguaq ataqqineqarpallaan-
ngikkaluarpat.
□
Suliffissaaleqineq takussaaqaaq,
nalunngilarpulli taakku akornan-
ni amerlanerpaat atorfinni amer-
lanerpaani ilinniartinneqarsin-
naasut immikkut ittumik atuar-
tinneqaqqaanngikkaluarlutik.
Soorlu taariartigu allaffimmi-
unngorniarneq.
EFG-p atulernissaa tikillugu
taamaallaat piumasarineqarpoq
qaammatini qulaaluani Ikastimi
atuarsimanissaq. Ilinniartuune-
rulli minnerpaamik ukiuni mar-
lunni sivisussuseqartariaqartup
iluaniittarlutik taakku qaamma-
tit qulaaluat. Atuarnermili pis-
sarsiaq qanoq annertutigisarpa
ilinniartuunermilu pissarsiat qa-
noq naleqartigisarpat?
Nalikingaaramik karakterilii-
sarneq naapertorlugu nalilissa-
gaanni 03-mut taggittariaqarput.
Ullutsinnimi naalagaaffeqati-
giinnerup iluani allaffimmiun-
ngorniarluni ilinniartuusarneq
ima nalikitsigivoq ilinniartuusut
akisussaaffimminnik minnerpaa-
milluunniit . ilinniartinneqarneq
ajorlutik, atorfimmilluunniit an-
ngajaamik tigusiartuaarnissa-
minnut kaammattorneqarneq
ajorput. Naak oqartoqartaraluar-
toq aallartitat tikisinneqartartut
kalaallit atorfimmik tigusiartu-
aarnissaat siunertaralugu ilinni-
artitsisuussallutik.
□
Qanorli tamanna naalakkersuisut
qineqqusaarnerminni oqaasinnaa-
risartagaat ulluinnarni piviusun-
ngortinniarneqartarpa.
Assersuutigeriartigu ukioQ
ataaseq missiliorlugu qaangkj"
tiinnartoq Aasianni kommunald1'
rektørissarsiortoqarmat kalaaleQ
imminut sapiutinngitsoq qalluj
naanit aallartitanit kisiartaallun*
qinnuteqarpoq. Kalaaleq tigune-
qanngilaq aallartitarli ikkutsinne-
qarluni.
Oqartoqarsinnaanngilaq kalaa"
leq taanna qinnuteqartoq pig'n'
naassusikinnerusoq, tassami P1'
ginnaassutsimikkut naligiipput-
Taamatulli pisoqarneranut un3
kisimi uparuagassaavoq Inunnik
qinigaasut aalajangiisussaatitaa-
simasut imminnut sapiussimap'
put oqassallutik: »Nunatsinni k®'
laallit atorfinnik tigusiartuaarniS'
saannut siunertaq massakkut eT
quutsinneqarsinnaalerpoq«.
Qanorli kalaaliusunut tamanut
kaammattuutaasimatigissagalt1'
arpa alloriarneq taanna angune"
qarsimasuugaluarpat oqartussaa'
sut akisussaaffimminnik paasu1'
nillutik iliuuseqarsimasuugaluar'
pata.
Qinigaasimasummi arlaqarpa1'
laannginnerpat qineqqusaartaf
tut inoqamminnik ataqqineqa1'
nissartik piinnavillugu inoqam'
minnik sulissussiumasuusaartai
tut. Ukiuunerani suliffissap ajd'
narseruttorneratigut inersimasu
300 pallillugit qaammatip ataat"
sip ingerlanerani Aasianni isunia'
ginnittoqarfimmiit aningaasatr
gut ikiorneqarsimasut. NaanH«
taamaanngilaq; inuiaqatigiinuk1-1
imigassamik ajornartorsiuteq3,
lersartut aatsaat akunnermin111
toqqissisimanngissuteqaleraa
ngamik.
Uagullu kalaaleqatigiit akui1
Alle på Grønland har en enestående
mulighed for at erhverve guld og
investeringsdiamanter til lave
verdensmarkedspriser uden moms
Guld- og diamantpiserne er for øjeblikket i bund. In-
vestor vil ved investering nu tjene 35% på årsbasis!
Samtidig undgår De fremtidig skatteplyndring, deva-
luering og inflation, ved at have værdier der er
internationalt omsættelige. Send os 10% a
conto (check eller postanvisning) af
den ønskede investering og vi gi-
ver Dem besked om rest-
beløbet. Værdierne
des som anbefa-
let, forsikret post
— moms og portofrit.
Investerings Børsen A/S
Holmens Kanal 7,1060 Kbh. K-01-13 43 43
38
ATUAGAG DIID TIT