Atuagagdliutit - 14.07.1982, Blaðsíða 27
Piorsarsimassuseq / Kultur
lat samumersineKartut Hat
udstillede malerier.
‘‘Ikerinarme«
rit uvdluinarpalugkaluit matuer-
sautitut angmåussissarput sar-
KumerfigineKartutut misigilersit-
dluta. Bodilip OKalugtuanik nuå-
narissaKarsimåssusia påsinarpoK
angnermik Kalipagkane Jisusip a-
joKersugkame isigait uvfarai kisa-
lo igfian (timiussaK) avgormago
sulilo erssencingneruvoK nålag-
figssuarme SimiutorKap nålungi-
ssamik nåpitsiviane, tåssanilo å-
ssilissap pingårtortarå nålungi-
aK, påsinarpordlo tamanit alutor-
ssautigineKarnine KanoK nuånari-
tigigå. ingile Mamtsup Kulåne i-
ssigalugo kivdlingnartoKartipara
sftrdlo najugåta gutip nålangnar-
ssusianit Kåumarsagaussup u-
ngåssua erssingitsoK angmaler-
sok, isumaliorpungalo ugguardlu-
nga tåssa taimak Kavdlax Kali-
pagsimåsagaluariga, nungussor-
ssuarnit amiåkåvdlune inungnut
ånagiardlune kaperdlaup unuåne
arssarnernit Kåumarsagaussume
arpangmat, pingortitarssup ava-
tangissup alianåissusianit inger-
dlåneKartutut nuna agtumajung-
naertutut itdlugo tingmeral&gi-
nartutut ingerdlalermat anånagi-
galuame asangnigtup årngualiu-
ssåta pissaunerata tikingmane.
Manitsuvdlo Kulåne ingile uva-
guvtinut inusungnerup Kimassup
uvdluinik Manitsume atuisima-
ssunut åssersdtauvdluarpoK. ku-
jåumerpunga issigalugo påsivdlu-
go Bodilip erearsautai Mamtsup
200-ngordlugit uvdlorsiornerata
nalåne uvagut erKarsautivtinut
åssingussut påsivdlugit. taima-
tutdlo kakitdlarnat ikumassut i-
sumalerujugssussoK påsivara
s&rdlo gu tip siunersigssåungit-
sup såne KeKaråine nipå tusåga-
luardlugo timitå takusinaunago
taimåitordle påsivdlugo, sordlo
Grundtvig OKartoK »hvor de se
hvad for Gud er kønt« — »takusi-
nauvdlugo gute KanoK alianaitsi-
gissoK«.
suliaisa ilarpålue sftrdlo neri-
ssagssanut tungassut saorngit-
dlo neaaiagkat imaKa tugdluar-
nerusagaluarpoK ingmikut pivfig-
ssåkut avdlåkut sarKumersikåi-
ne. tamarmigdle takutipåt erKU-
mitsuhortup påsingnigtausia, sut
umåssuseKångitsut inuit amer-
dlanerit sugssarinagit saniorKut!-
nagagssaugalue umåssuseKartu-
tut issigalugit silarssuvdlo inuvfi-
gissavta peKUtaisa ilåitut tåssu-
nga atavdluinartutut isumaKar-
titdlugit.
taimatutdlo anersåkut tarniv-
tigutdlo ahanaitsorujugssuarmik
misigissaKarpugut Limfjordime
igdloKarfiup Lemvigip OKalugfi-
toKå issigingnåriaravtigo. tåssa-
ne blbilip OKalugtuartai Kalipau-
tigigsorssuarnik åssiliångortine-
Karsimåput umåssuseKardluartu-
mik påsinartumigdlo navsuiauti-
gineKardlutik ersserKigsumik Bo-
dilip suliarigai ihsarnardlutik Bo-
dilip erKumitsuliortutut imåinåu-
ngitsutut kinåussuseKarneranut
nalunaiau tau vdlu tik.
Hans Lynge
julime Danmarkime 1982
^°dil Kaalundip
Københavnime samumersitsinera
Bodiiai^SOK nalungitdluagarpi
ne K-aalund uvdlune måkun
sari< -øbenh°vnip Kommunial
xne Ulnersitsissarfiutåne Nikol
H h r tSar^ uuiersitsivoK ima tain
^er'narme, ukiut 25
adnit aneråne Kadpagarisimass
ssok uya8uvtinut Kangauner
t„n (Kadpagainik nuånarissaKa
, suliainigdlo måssåkut
lin atainik alutoralugit m
dlu„i®I8sunut nuåneKaoK taku
Ssftsi* suliarpagssue OKalugfi
vjgs "’akaluartup sarKumersits
S8uinatut iluarsagaussup ine
narn e Kaumassune sule kuss
e aru^rsimassutut i tut.
njjj j. arnitsulianik nalungerigk
rUss aaorKingneK pigssarsinarn
P4siarinat; takomingneratigi
rj^g erus®utut itaravtigit nuån
aiiåsii ersardlugitdlo sftrngun
gm_ måssåkut takomingnerii
Haf^^^aanissumik misigiss
katp^SUt' taima amerdlatigissi
aerat?su8auvdlutik sanilengså
aJ ornarungnaermat €
j0rr. Vd une umeralåsavdlugit
Kaaj run&naerneruvoK Boc
er^a^^'P uvdlune sulivfingmh
taga; Sauturiigut sangmivigissa
git } s<assut påsitdlatsiåsavdl
Kart PingnaKaordl° emarsaut
pIJjLJ.ars^rnåssusia. sftrngunan
ariaKånSilaK uvagul
serdlarsimavfianut
nutdlo isåjuartussugut sulinera-
nilo issigingnårtartugut påsine-
rulårsinaugavtigit. tupigusutigi-
ssarsimavara åssilissagssamauti-
minik titartaivfigissartagkaminit
angisungordlugit Kalipangnigssa-
nut piarérsagai inerérsimassut ta-
kussaravtigit, nalunångilarme i-
lane unuame ilånilo kisimituar-
fingmine sivikikaluartume aner-
såmit tikinenartutut misigivfing-
mine suharissarsimagai. suliaKå-
ngitsoriniardlugo pilersarårput i-
gai tamarmik iliorKaivfigisima-
ssut, sftrdlo naussut unuaunerane
sivkersimassut. issigingnålerarå-
vut alutorinermik sftrdlo inup u-
kiunera avångusugdlunilo Kasusi-
massup naussunguit sivkilersut
siugdlit nuånårdlune issigingnår-
tarai neriumerdlune aussarigsår-
nigssånik.
onalugtuarineKarpoK ajoner-
sugkat makinerata kingornagut
Emausimut ingerdlassut akuni-
tarfingme tumånguersarniartit-
dlutik NålagaK emamingne igsia-
ssok ilisarileråt igfiamik avguine-
ranit, avdlatukajåK periauseKar-
tarsimangmat. bibelip OKalugtuai
alianaitsorpagssuit nuånaralugit
emarsautigissarsimagåine takor-
dlftrnikutdlo umassutut ilersisi-
naugåine navssågssaxartarpoK o-
Kalugtuap isumåta ilorpiånik på-
sinarsisitsissumik, ilånilo iliorne-
Sisimiuni spejderit ukiut 30-inngorlugit nalliuttorsiortik tam-
maarniarput juulip 28-nit augustip 8-nut. Tammaarnissaminnut
anigaasaateqarfinnut (fonds) allagaqarsimapput, tamannalu ilu-
atsilluarsimavoq, ilaatigut Carlsberg Mindele gat-timit 10.000 kr-
mik tapiifigineqarsimapput Assimi takuneqarsinnaavoq check
tigummiarneqartoq tammaarnerup pisortassaanik Hans Jafta-
sen-mik Sisimiunilu spejderit ilaannik. Tammaarnermi qaaqqu-
neqarsimapput spejderit Paamiuniit, Qeqetarsuatsianiit, Nuum-
mit, Kapisilinniit, Maniitsumiik Kangaamiuniillu.
Tammaarneq ingerlanneqassaaq Sisimiut eqqaanni Kissavaa-
sani (åss.: Amos Frederiksen, Sisimiut)
Jubilæumslejr for Sisimiuts spejdere. I år er det 30 år siden, at
spejderbevægelsen blev grundlagt i Sisimiut, og i den anledning
bliver der arrangeret jubilæumslejr i Kissavaasat. Det er Hans
Jaftasen, der skal fungere som lejrleder, og han ses her sammen
med flere »menige« spejdere, som også skal deltage i lejren. For-
ud for arrangementet havde man søgt forskellige muligheder for
finansiel støtte, og en ansøgning til Carlsberg International gav
resultat. Spejderne modtog herfra en check på 10.000 kroner.
(Foto: Amos Frederiksen, Sisimiut)
&TUAGAQDLIUTIT
27