Atuagagdliutit

Årgang
Eksemplar

Atuagagdliutit - 28.08.1997, Side 11

Atuagagdliutit - 28.08.1997, Side 11
Nr. 66 • 1997 11 ajpajpc/é/a £/£ GRØNLANDSPOSTEN - Kalaallit Nunaanni najugaqarfiit allat assigalugit inuussutissarsiutit sulijfissaqarnerullu ineriartortinneqarnissaat Aasianni kommunalbestyrelsip suliassaasa pingaamerit ilagaat, borgmester Ane Hansen oqarpoq. - Som alle andre steder i Grønland er udviklingen af erhverv og beskæftigelse den største opgave for kommunalbestyrelsen i Aasiaat, siger borgmester Ane Hansen. - Aasiaat kommuneata soqutigisorujussuuaa Avannaani illoqarfinnut allanut pilersuisuuler- nissaq, nioqqutissanik pilersuineq takornariartitsinerlu eqqarsaatigalugit, bogmester Ane Hansen oqarpoq. - Aasiaat kommune er meget interesseret i, at byen bliver serviceby for andre byer i Nord- grønland, både med vareforsyning og med hensyn til turisme, siger borgmester Ane Hansen. Timersortartut pikkorissut AG:- Kommunimi na- jukkanni kulturi sun- ngiffeqarnerlu qanoq • iliorfigineqarpat? Ane Hansen:- Aasiaat Kom- muniani sunngiffimmut tun- ngatillugu 1996-imi misissui- sitseqqammerpugut. Meeqqat, inuusuttuaqqat, inersimasut utoqqaallu akomanni, Aasiaat Kommuniani innuttaasut sun- ngiffimmi kissaataat paasini- arlugit. Misissuinerup taku- tippaa Aasiammiut timersor- tupilussuusut, aammami ti- mersoqatigiiffeqarpugut eqii- ngasupilussuarnik, soorlu qi- viaannarutsigit timersoqati- giiffik ASP (Aasianni Siso- rartartut Peqatigiiffiat), meer- aaqqanit utoqqarsuarnut ilaa- sortaaffigineqartoq. Anner- tuumik Aasiammiunut sun- ngiffimmi sunniuteqarpoq u- kioq kaajallallugu. Peqatigiif- fippassuit aallat aamma taa- matut sunniuteqartarput. - Maluginiarneqartariaqa- poq nipilersortartut nunatsin- ni tusaamasanngortartut aam- ma Aasiammorasaartupilus- suusarmata. Nipilersomermik soqutigisallit meeqqat atuarfi- anit aallaaveqartumik iliuuse- qarfigineqarput. Aasianni eri- narsoqatigeeqarpugut tallima- nik, sunngiiffimmi sammisas- sanut aamma pingaarutilittut inissisimasunik. - Ukioq manna Aasiammi- ut eqqumiitsulianik soqutigi- sallit peqatigiiffilioqqammer- put, silarsuaq tamakkerlugu aamma nunatsinni eqqumiit- suliortut ukiumut arlaleriarlu- tik Aasianni saqqummersitsi- samissaat ilaatigut siunertara- lugu. - Avannaani ilinniarner- tuunngorniarfiup Aasianni i- nissisimanera aamma mikin- ngitsumik kulturikkut sun- ngiffimmilu tunngasunik Aa- siammiunut sunniuteqariar- torpoq. - Aasiaat Kommuniat kul- turimut sunngiffimmullu tu- nngasunik ineriartortitsinissa- mut pingaartitsigatta ukiumut aningaasanik annikigisas- saannangitsunik illuartitsisar- pugut. Pingaartipparpulli Aa- sianni innuttaasut nammin- neerlutik akisussaaqataallutil- li sunngiffimmik sammisas- sanik inerisitsiartornissaat. - Aasiaat Kommuniat atu- arfeqarfittut inissisimanini tunngavigalugu anersaakkut piorsarsimassutsikkullu nu- kippassuamik peqarpoq. A- taatsimut kattullutik suleqati- giileraangamik annikigisas- saanngitsumik naammassisa- qarlutillu takutitsisartunik. Taamaammat Aasiaat inuttut nammineerusussuseq tunnga- vigalu ineriartorusuttunut nu- nassaqqissupilussuuvoq. Immunut ikiornissamut ikiuineq AG:- Kommunimi na- jukkanni isumaginnin- neq tamakkiisoq qanoq • sunniuteqartarpa? Ane Hansen:- Inunnik isu- maginninnermik sullissinermi inuit inuiaqatigiinni arlaatigut peqquteqarlutik sanngiinne- rusutut inissisimalersimasut, innuttaaqataasutulli allatut naleqartutut ikorfartorneqar- lutik periarfissinneqarnissaat anguniagaavoq. Isuntagine- qartuamissaq kisimi aallaavi- unngilaq, innuttaasulli nam- miniilivissinnaanissaannik aq- qutissiuussinissaq siunertaal- luni. - Ilisimaneqartutut Aasiaat Kommuniat sinerissami sulif- fissaaleqiffiunerpaatut inissi- simajunnaamikuuvoq. Kom- munalbestyrelsip nutaap siun- niussimavaa inunnik isuma- ginninnermi ikiorsiissutit in- nuttaasut pisinnaanerulemis- saat siunertaralugu ikiorsiis- sutaassasut, tassa suliffissaa- leqisut tunioraannarnagit. siu- nertalimmik sulilersinnaanis- saat anguniarlugu ikiorsiissu- taassasut. - Meeqqanik inuusuttunillu sullissineq pitsanngorsamiar- lugu meeqqeriveqarnermut, atuarfeqamermut sunngiffim- mullu tunngasut 1998-imit a- taatsimoortumik inissinne- qassapput. Ilaqutariinnut ajor- nartorsiulersimasunut sullis- sineq pitsanngorsameqarpoq. Aasianni ajornartorsiulersi- masunut saaffiginnittarfeqar- nera (QARAJAQ) kommuni- mi iluaqutigineqarluarpoq. - Ataatsimoortumik utoq- qarnut sapilersimasunullu sullissiviliorsimanerput iluat- silluarsimavoq, utoqqaallu peqatigiiffiat peqatigalugu u- toqqarnut sullissinerup pit- sanngorsartuamera isumallu- amartumik iluatsikkiartorpoq. Mittarfiup tallinissaa ?AG:- Kommunip kis- saatigisaåni suna pi- ngaarnersaava - kis- • saatigisarlu taanna qa- qugu piviusunngorsinnaava ? Ane Hansen:- Aasiaat Kommuniani innuttaasut ani- ngaasarsiornikkut kaaviiaar- titaasa amerlanerulernissaat, taamaalilluta innuttaasut pe- qatigalugit inuussutissarsior- nikkut takornariartitsinikkul- lu piaamerusumik ineriartor- titsisinnaaniassagatta. Sooru- nami kissaaterput anguniarlu- gu neriuutigaarput inatsisartut Aasianni mittarfiup talline- qarsinnaaneranik periarfissat pitsaalluinnartut aningaasar- tuutissatigullu nunatta sinne- rani allanut naleqqiullugit nammakkuminartut takusin- naassagaat. - Tamatuma saniatigut kis- saatigisagut sulissutigalugit aallartilluareemikuuvugut, i- laatigut takomariartitsinermi piorsaaneq eqqarsaatigalugu aasaanerani takornarissanik qajartortitsisameq, asiartitsi- sameq, tikaagullinnillu taku- sassaqarluarnerput iluaquti- galugit. Kiisalu ukiukkut a- taartartugut, ujakkaartartut sangusaartartullu peqatigiiffii eqiingalluartut suleqatigalugit ataartitsinerit. Peqatigiiffik qimussuissunermik sammisa- qartitsisinnaasoq, snescoote- rinillu angalatitsisinnaasoq suleqatigalugit piorsaaruttu- lerpugut. Missingersuutit eqquutissapput |AG:- Kommunip 1997- 7 imut missingersuutini qanoq iliornennigut a- • taqatigiisissinnaavai? Namminersornerullutik O- qartussat kommuninut suliak- kiissutai aammalu landkarsi- miit kommunekarsimut ataat- IVIIOOII eqqui ? » c simoortumik tapiissutaasartut imminnut nallersuunneqar- sinnaappat? Ane Hansen:- 1997-imi Aasiaat Kommuniani ani- ngaasartuutissatut missinger- suutit 1 mio. kroninik ami- gaartooruteqarfiusussatut missingersorneqarsimapput. Naallu ukioq manna Nammi- nersornerullutik Oqartussat inissialiornissamut tapiissu- tissanik siuartitsinerat pissuti- galugu immikkut 3 mio. kro- ninik sanaartornermut ani- ngaasartuutissanik ilaseqqis- simagaluarluta, kommunalbe- styrelsip aningaasanik mia- nersortumik aqutsinera pissu- tigalugu, aammalu ukioq manna siomatigumut naleqqi- ullugu suliffissaaleqisut ikin- nerunerat pissutigalugu naat- sorsuutitta 1997-imi ataqati- giinnissaat ullumikkut taku- sinnaassakka tunngavigalugit ilimagaara. - Landskarsip Kommuninut ataatsimoortumik tapiissutigi- sartagaat eqqarsaatigalugit i- sumaqarpunga KANUKOKA Namminersornerullutillu O- qartussat nutaamik isumaqati- giinniaqqittariaqarput, malun- nailarmat Namminersomerul- lutik Oqartussat nammagas- sanik kommuninut nuussiga- luttuinnarnerat Kommuninut pitsuunerusunut artukkiisar- toq, soorlu inunnik isumagin- ninneq atuarfeqamerlu eqqar- saatigalugit. Aamma malugi- niartarpara ataatsimoortumik tapiissuteqarniarnermi nalu- naarsuutit nutaanngippallaat Namminersornerullutik Oqar- tussanit atorneqartartut. Soor- lu taama pisoqartoq eqqakkat aqqutaasa oqartussaaffigine- qarnerat kommunimut nuun- neqarmat, ukiummi qulit i- ngerlaneranni annertuumik pisoqareersimasarmat. Aasiannit Nuummut ungasippoq Kommuni najuk- ff kat Namminersomerul- b lutik Oqartussanut, i- 0 natsisartunut naalak- kersuisunullu ungasippal- laartutut misinnarpa? Ane Hansen:- Ilaatigut Namminersornerullutik Oqar- tussanut attaveqamiartameq ungasippallaartutut misinnar- tarpoq. Saaffiginnissutit, qin- nuteqaatit paasiniaanerillu i- laatigut sivisoorsuarmik utaq- qisinnaasarpagut. - Aamma isumaqarpunga Namminersornerullutik Oqar- tussat inatsisit pillugit tusami- aanerat kingusippallaartartoq. Taamaalillutik Kommuner- passuit misissuinissaminnut qisuariarnissaminnullu peri- arfissinneqarneq ajorput. Naalakkersuisunut attaveqar- niarneq aamma isumaga ma- lillugu kommunerpassuarni taamatut misinnarsinnaasar- poq. Inatsisartunulli attave- qarniarneq pitsaanerusarpoq qinersivimminni angalaarlu- tik paasisassarsiornertik aal- lunnerugaangassuk. Ilaqar- pulli sullitaminnik isumasiu- inngippallaartunik. Avannaani qitiusoq AG:- Ukioq 2005-imi kommuni najukkat qa- noq isikkoqassava? Ane Hansen:- Ukioq 2005 Aasiaat Kommuniat takor- loorpara pilersuinikkut assar- tuinikkut angallannikkullu a- vannaani qitiulersimassasoq Aasianni timmisartoqarfiup tallineqarsimaneratigut. Aasi- aat ilinniartoqarfittut inissisi- manera piorsameqarsimasoq, kiffartuussiviit taakkununnga attuumassuteqartut innuttaa- sut peqatigalugit piorsarne- qamerisigut. - Aamma takorloorpara Aasiaat kommuniat takomari- artitsinikkut siuarsimalersi- masoq, tamatumalu kingune- risaanik suliffissaaleqineq an- nerusumik ajornartorsiutaa- junnaarsimasoq, innuttaasut pinngitsooratik akisussaaqa- taallutillu suleqataanerisigut. - Aasiaat aalisartunut pini- artunullu kiffartuussivittut pi- orsameqarsimasoq, Aasianni- lu Royal Greenland-ip tunis- assiorfia tamakkiisumik ator- neqalersimasoq. - Innuttaasunik kiffartuus- sivinni sulisut minnerunngit- sumik pisortat marluinnik o- qaaseqartunngorsimassasut, sunngiffimmi susassaqartitsi- neq tamakkiisumik ingerlan- neqarlersimasoq, inunnik isu- maginnittoqarfik eqaatsumik sullissilersimasoq. Kalaallit ilinniagaqartut amerlisimasut. BORGMESTERIMUT APEQQUTIT QULIT NUUK (KK) - Upemaaq kommunalbestyrelsinut qi- nersinermi kommuneqar- finni 18-ini kommunalbe- styrelsinut ilaasonat anner- tuumik taarserameqarput. Kommunet 14-it nutaa- nik borgmestefertaarput; taamaallaat Ivittuuni, Nuummi, Sisimiuni Ilulis- sanilu borgmesterit qini- gaaqqipput. Aasap ingerlanerani Ka- laallit Nunaanni kommunet qanoq ingerlanersut AG- mit paasiniaaffigineqartas- sapput. - Kommunet aningaasa- qamiarnikkut, isumagin- ninnikkut kultureqarnik- kullu qanoq ingerlappat? Kommunet sunik kissaa- teqarpat, kissaatillu taa- maattut qanoq ilillutik pivi- usunngortinneqassappat? Nuummi qitiusumik aqut- sisunut pissutsit qanoq ip- pat? Kommunellu siunis- saat qanoq ippa? Apeqqutit naammapput. kommuneniillu kommune- nut akissutit assigiinneq a- jorput. Borgmesterinngortut 14- it qinigaaqqittullu sisamat apeqqutinik qulinik apeq- quteqarfigisimavavut. ASS./FOTO: KNUD JOSEFSEN

x

Atuagagdliutit

Direkte link

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.