Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 22.09.1977, Blaðsíða 13

Atuagagdliutit - 22.09.1977, Blaðsíða 13
arnat politikilo aperssuineK Cecilie Lundimik — arnat peKatiging- ne ukiorpagssuarne ilaussortatut suliniaKatausima- ssok månåkutdlo Sisimiune arnat atuarfigtåvåne pi- ssortångortoK. ukiorpagssuångortune arnane pe- Katigingne ilaussortatut sulinia- KatausimassoK aussaK afdelings- lederingortineKarpoK atuarfigtå- me „Arnat Iliniarfiat“-ne Sisimi- unitume — tåssa Cecilie Lund. arnat peKatigigfé sujunertari- ssamigtut aulajangersagåne suju- nertarissaK mardloKiussauvoK — tåssa kulturitOKaK åtåniåsavdlu- go, åmalo issit avåmut inuiaKa- tigit tungånut sangmitisavdlugit. suna pingårnerutineKåsava? Cecilie Lund: anguniagagssatut paragrafime agdlagsimavoK: „peKatigigfiup sujunertarå ka- låtdlit arnat katerssorniåsavdlu- git ikioKatigingnikut ilaKutaring- nut tungassunik pikorigsarnigsså- nut åmalo soKutigissaKalersitsini- Jens Lennert, sujornagut Ka- låtdlit-nunåne timerssoKati- git kåtuvfiata Nungme ag- dlagfiane pissortausimassoK kingornalo Odenseme Ka- låtdlit-igdluåne sujuligtaissu- simassoK, månåkut Ausiang- ne igdlorssuarme timerssor- tarfigtåme ingerdlatsissu- ngorpoK. — (åss.: Niels1 Ver- ner Nielsen). Jens Lennert, tidligere leder af Grønlands Idræts For- bunds kontor i Nuuk og se- nest forstander for Grønlæn- derhuset i Odense, er nu blevet bestyrer af den nye hal i Ausiait. — (Foto: Niels Verner Nielsen). åsavdlune ingerdlatsinerme ilini- artitaunermutdlo tungassune". tamåna isumaicarpoK, kulturi- torKavtinik pigingningnigssavtl- nik, inusugtut iriortorsimassånik, utoricaunerussutdle utorKaitdlo mérauvdlutik angumerisimasså- nik; — kisiånile åma inusugtut iliniartisavdlugit inuiaKatigingne nutåne inunigssamut, uvdlumikut atugarissavtitut. tamåko tamaisa ilångutagssaråvut ajungitsumut-, dlo ingerdlaniåsavdluta Kanga-yi nitsat nutåtdlo tungavigalutigit. sok isumaKarpit Kanganitsat taima pingåruteKartigissut. agdlåt sule atatlniåsavdlugit? Cecilie Lund: nalungilarpume inuiaKatigit avdlat uvaguvtitutdle atugaKarsimassut. uvagut kingug- dliuinarpugut, taima kingusigtigi- ssumik autdlartikavta. atuarsi- massavutdlo takusimassavutdlo inuiaKatigit avdlat KanoK itune- rinik, maligdlugit, isumaKarpunga silarssuarme måne inuiaKatigéKå- ngitsoK sujumukartunik sujuai- ssamik kulturiånik pingårtitsina- tik. inuiaKatigit avdlat OKångisåi- narput: „nåmik, sujuaissavta kul- turiat pigisångilarput, sumut a- tusagavtigo". tåssa sujuaissamik kulturitoKåt atarKivåt mérKatdlo inusugtutdlo påsitiniardlugit, Ka- noK pissuseKarsimanermik åmalo sok Kanganitsat pigissariaKartul. isumaKarputitdle åma, arnat i- nugtaoKatigingnik nutånik soku- tigissaKåsassut? Cecilie Lund: åp, soruname, mi- serratigisinåungilara. angutit ki- simik scKutigissaKåsagpata tauva ukiut 25-t Kångiugpata ilisaugut? imaKa inusugkatdlaravta nivi- arsiarKat nukagpiarKatdlo åssigl- ngitsumik pineKartarput. nangmi- nérdluta taimåinera malugerérsi- mavarput. tauvame sok kukune- rit tamåko uvagut uvdlumikut kukunererKisavavut OKardluta: „nåmik, una arnaugame atorsi- néungilaKl" nåmik, arnat angu- titdlo ikioKatiglsåput, kisiånile nangminérdlutik soKutigissatik pigisinaussariaKarpåt, imaKa å- ssigingikaluarpatalunit. ingmivti- nume pingitsorsinåungilagut. su- jumukåsaguvta ikioKatigigtaria- Karpugut. mana landsrådime Siumormiut 8-ngortut partip Siumup landsrådime ilau- ssortai nutåmik ilasimåput. tåssa landsrådime ilaussortaK Severin Johansen, UmånaK. taimailivdlu- tik Siumup ilaussortai arfineK pi- ngasulerput landsrådime 17-inik ilaussortalingme. Siumup ilaussortai Severin Johansenip saniatigut ukuput: Jonathan Motzfeldt (sujuligtai- ssuat), OdåK Olsen, Henrik Niel- sen, Bent Frederiksen, Asiajuk Sadorana, Anders Andreassen å- ma Knud Kristiansen. Atåssut landsrådime sisamanik ilaussortaKarpoK: landsrådip su- juligtaissua Lars Chemnitz, Otto Steenholdt, Niels Carlo Heilmann åma Emil Arité. rådip ilaussortai- sa sivnere åtavitsuput. Siumumut ilaussortångornermi- nut perKutimisut Severin Johan- senip OKautigå, perKigsårtumik erKarsautigerérdlugo isumaKar- dluinalersimanine, Siumup politi- kianut ima Kanigtigalune, nang- mineK politikimik erKarsartautsi- me åssigigå. — tamatumane er- Karsautigineruvara Siumup måna- mut politike ingerdlåsså EF-imut tungassumik aperKume åmalo uli- asiorneK pivdlugo politike, isuma- ga maligdlugo kikut tamarmik i- luamik ilumordlutik inuiaKati- mingne suliniartut tapersersorta- riaKaråt, Severin Johansen er- sserKigsaivoK, åmalo OKardlune: — pissusigssamisordluinarsorå- ra Siumumut ilaussortångornera, pingårtumik sulissutigingnigtu- mut tunissagssiornikut inutig- ssarsiutinik sulissartunigdlo, pi- ngårtumik ilångutdlugo erKarsau- tigisagåine uvanga sivnigkåka landsrådime tåssaunerungmata i- nuit piniartunerussut sulissartu- nerussutdlo. arnat tamarmik politikimik so- KutigissaKartupat? åp, oKarsinauvunga arnarpag- ssuaKartoK politikimik påsisima- ssalingnik. taima OKarsinauvunga nangmineK arnarparujugssuarnik taiméitunik ilisarisimassaKarama. ilumut, amerdlåput. — arnat kommunalbestyrelsi- nut landsrådimutdlo isertisåpat? Cecilie Lund: åp, soruname. åmame takussarérparput KanoK arnat kommunalbestyrelsine ilau- ssorlaussarsimassut sapertångitsi- gissut. åma atausinéungitsumik arnanik borgmestereKarpoK. ta- kusimavarput KanoK sulisinau- ssut. angutitutdle sapingitsigiput, ajcrnerungitdlat. agsut kigsauti- gigaluarpara arnat amerdlaneru- ssut kommunalbestyrelsinut landsrådimutdlo isernigssåt, — arnat arnaunere pinardlugit Kinertåsavavut? Cecilie Lund: nåmik, nåmik, taimaisiusångilagut. kigsautigiga- luardlugo arnat amerdlanerussut politikimik suliaKarnigssåt, tai- måitoK kigsautigingilara arnaune- re pinardlugit angutaunerilunit pinardlugit torKartorneKartåsa- ssut. — isumaKarpit arnat nukigssa- irartut politikime akuliutisavdlu- tik? Cecilie Lund: åp, taima isuma- Karpunga. nauk arnanut politiki- mik suliaKarneK nutåjugaluartOK, isumaKarpunga nukivut nåmag- tut. isumaKatigingilåka OKartar- tut, arnaK kisimitdlune nukigtu- naviångitsoK, landsrådimut isisa- gune. isumaKarpunga, arnaK a- tauslnardlunit landsrådimut ise- raluarpat agsut iluaKutigisagalu- ariput, nukigtusimagpat. taimåi- lumik nåmagtuerérpugut. arnaK atausituaK landsrådimlsimassoK agscrssuaK nukigtusimavoK. tai- neKartardlune landsrådip anguti- tatuånik. — atautsimltunitdlune sule ma- lungnartarpoK arnat ikigtuarar- ssuit nikuitdlutik OKauseKarniar- tartut. Cecilie Lund: åp, tamatumunga OKautigisinauvara, tamatumunga perKutaussoK sujornagut angutit kisimik pissugssausorineKaralu- arnerat. sule uvdlumikut arnai- parujugssuit inuit katerssusima- ssut akcrnåne igtortarput. isuma- Kartaramik angutit ukiune taima amerdlatigissune OKauseKartusi- massut sok uvanga angutitut i- saunga. isumaKarpungale arnat politikikut anguniagaKartut a- merdlanerulerpata, tauva arnat amerdlanerussut katerssusima- ssune CKauseKardlutik isuma- mingnik sarKumersitsisrnauleru- mårtut. angutit arnatdlo akornagut kugssiortoKåsava? Cecilie Lund: nåmivik. taimai- siortoKåsångilaK. ingmivtinut pi- ngitsorsinåungilagut uvdluinarne politikimilunit. ikioKatiglsaugut. angutit arnatdlo tamarmik sule- KatiglgtariaKarput. isumaKarpu- nga suliaK arnanit angutinitdlo suliarineKarsimassoK tamatigut suliarivdluagaunerussartoK, sor- dlo arnåinavit angutåinavitdlunit suliånit pitsauneruvdlune. tamå- na misigissarérparput. nalungi- Cecilie Lund. larput, arnat angutitdlo suleKati- gigsimagångata tamatigut pitsau- nerussarpoK. — Danmarkime erKartorneKar- torujugssuvoK arnat ingmikorti- taunerat. isumaKarpit måne tai- måitoKaKissoK? Cecilie Lund: nåmik. — å, ar- nat atausiåkåt taimatut nåmag- torsissarput, kisiåne ikeKaut. nå- mik uvagut Kavdlunåt arnartai- sut nivdliåsångilagut, nalungila- tit tamåkunatut rødstrømperinik taigugkatut. isumaKarpunga tai- maisiusångitsugut. suleKatiglsa- gåine påseKatigigtariaKarpoK, su- leKatigigdlunilo, tamåna pingit- sorsinåungilarput. G. V. GRØNLANDSPOSTEN • to-sproget HANDELSKOSTSKOLE Lærlingeskole*handelseksamen-fagprover-specialkurser GRØNLANDSBANKEN AKTIESELSKAB MÅNEDSBALANCE PR. ULTIMO AUGUST MÅNED 1977 Debet 1. Kassebeholdning ...................... 2. Tilgodehavender i Danmai^ks National- bank .................................... 3. Tilgodehavender i indenlandske banker og sparekasser ....................... 4. Tilgodehavender i udenlandske.......penge- institutter m. v. 5. Beholdning af obligationer ........... 6. Beholdning af aktier m. v............. (Heraf egne aktier nom. 0,00 kr.) 7. Udlån: 7.1 Udlånskonti med adgang til variabel udnyttelse .. 20.509.598 7.2 Veksler ................... 157.709 7.3 Byggelån .................. 287.005 7.4 Prioritetslån: 7.4.1 Uopsigelige pante- breve med fast rente ... 29.550 1.824.295 84.866 57.910.541 2.000.000 123.734.103 0 Kredit 1. Indlån: 1.1 På anfordring eller med kortere opsigelsesvarsel end 1 måned ............. 1.2 Med opsigelsesvarsel på 1 måned til under 12 må- neder ................... 1.3 Med opsigelsesvarsel på 12 måneder og derover samt på særlige indlåns- former ................. 119.805.409 7.4.2 Andre prioritets- lån ..... 7.5 Andre udlån . 12.071.981 12.101.531 ....... 35.752.496 68.808.339 13.850.391 8. Garantidebitorer .................... (Blandt deponerede sikkerheder under 7 og 8 udgør egne aktier nom. 0,00 kr.) 9. Faste ejendomme ....................... 8.442.739 10. Maskiner og inventar m. v................ 360.369 11. Andre debetposter ....................... 471.415 12. Omkostninger .......................... 3.662.682 Debet i alt ............................. 281.149.740 Kredit i alt 2. Gæld til Danmarks Nationalbank ........ 3. Gæld til indenlandske banker og spare- kasser ................................. 4. Gæld til udenlandske pengeinstitutter m. v.................................... 5. Afgivne garantier ..................... 6. Prioritetsgæld i faste ejendomme ...... 7. Andre kreditposter .................... 8. Renter og provision (netto) ........... 9. Andre indtægter ....................... 10. Ansvarlig indskudskapital ............. 11. Egenkapital: 11.1 Aktiekapital/Indbetalt garantikapital ........ 11.2 Reserver ............. 9.000.000 7.245.877 622.090 77.333 13.850.391 0 15.171.194 10.811.455 405.088 0 281.149.740 *) Heraf udenlandske mellemværender, der indgår i opgørelsen af Danmarks inter- nationale likviditet 951.950 Køb af fremmed valuta på termin: 0,00 kr. Heraf indgår i balance 0,00 kr. Køb af fonds på termin 0,00 kr. Heraf indgår i balance 0,00 kr. *) Heraf udenlandske mellemværender, der indgår i opgørelsen af Danmarks inter- nationale likviditet 825.516 Salg af fremmed valuta på termin 0,00 kr. Heraf indgår i balance 0,00 kr. Salg af fonds på termin 0,00 kr. Heraf indgår i balance 0,00 kr. GRØNLANDSBANKEN — altid på pladsen 13

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.