Sunnanpósturinn - 01.01.1835, Síða 10

10
@ett er allt fcm fmtifi
(Strfbé^rc'tttnum vmr uppfagt; tíngttr matmr nocfur,
ftorltga miógrunabur unt, ab E)afa f)jnlpab tíl ab rorna
cg vupia (tríbéfaféa ragnin, »ar af rettinum frt'fennfcur,
og dttt frelfun frá baubabómt cintingis ab facfa meb;
motlum fcfs jírtbpftrbobara, fem tfbfiur fat f rettínum.
spc'r oo’rub mffib milbttr f bag, jjerra! fagfct eittn af
tnebbo'mémannunum til ftanfc; íefsi bati oirbift ab fiafa
fcfttr »erib; afbatanir f)ané t’drtt etngonueigin fannfcrr;
anfci, og í)ané bpru epbar um faflettft fttt, nortt ofur
fraptlitlir, f»o' to'fub fe'r fmervetna ma'lftab j)ané, en
erub £d oanur ab oera ()avbge'rbur mo'tí ollnm ránáíog
miébrota; ntonnum.
SScra má fce'r f)afib rc'tt ab mttla, fparabt ©trfbé;
pftrbobarinn; ftab ge'tur ffcb ab fa’ áfjatrbt fe jcfur, en
iniioortié rauft f)já tner talabí mált f)ané. ípctta glffpa;
tílfelli íjefir gc'fib me'r ndg limtmjmnar efni, og fab f)efir
rett Itfanbi j'ett me'r fprír fjdntr ttlfelli nocfurt miuna
pngri ára, f)P0Vju eg ab ot'fu á ab pacfa allt, f)oab eg
nú er og á, ett fem jafnframt ffftbf ntig, foo jaflatté
fem eg oar, og t mtnum úngbdmébldma, i fiá fmánarlcg;
uftu fyeljav.'fórBtn. ijappa tilfcllí frclfabt Iff mitt og
gaf mer fffri á, ab flúja ttl fjanbmanna f)Cvltbfiné,
2UIir nálœgir f)et)rbu meb unbrutt á jþcfé uírbta pftrmanné
orö, og grátbambu f)ann um, ab ffe'mta fjetm mcb
£eféum f)luta f)ané fffijogu.
«Ptb tafib magttlíga ffaft tíl, matftt ©trtbépfir;
bobarinn, ef jóib f)«lbíb, eg muni nú feigja pcfur frá
margffffftu crftntfrí. Itffclfi fau, fem ttffftum letbbu
mig t gáfgan, cru ofur etnfolb, og eg feigt frá Þeim
einúttgié ttl ab f«ra fsnnuv á, gjfftin mabur ftarf