Sujumut - 01.08.1935, Blaðsíða 3
ukiut 2«at Nr. 8
SUJUMUT
47
ilisimaneKarputdlo K’aKortup entåne kanger«
dlungne tamangajangnitut, igdlukut angi«
sut tamarmik nagguvigineKarsimagajugtut
ivigkanik naussorpagssuarnigdlo. tamåku«
putdlo ukiune akugdlerne tåssa uk. 1000
erKåmt 1450 encånut Evropa«miunit tåssa:
Islandimit aggersunit najorneKarsimassut;
nerssutautimik saniatigut l'måkut nunåkut«
dlo piniarnermik inussuteicartunit. tåssalo
igdlukut taimanernitsat Evropame naluvdlu«
inagkavut kalåtdlit nunaninaK iput nåkutigi«
neKarneruvdlutik. taimåitumigdlo ajungi«
nerpåmik pårerKigsårniåsavavut.
igdlukoKarfingne amerdlanerne navianau«
teKarpatdlangilaK kalåtdlit pinialugdlutik a«
ngalårnermingne igdlukut unuivfigisagpati«
gik kigdloKarfigalugitdlo, taimåitoKartaria«
KångikaluartOK soKutauvatdlångilaK. kisiå«
nile navianauteKarpoK savauteKarnikut ag«
dliartorneK, nauk tamåna åipåtigut nuånå«
rutigigaluarigput kalåtdlit nunåta iluaKutig«
ssånik soKutigissaKartugut. Kavdlunåtsiait
sujugdliuvdlutik nunanarfit ajunginerit nag«
goringneritdlo nunivfigerKågait mana miki«
ngitsumik nunaKarfingnit avdlanit ingmi«
koruteKarput naggorigssutsimikut. sordli«
kiardlo savauteKalersut nunanarfit tamåkua
najorumatdlermatigik tamåsauvoK nåkutigi«
ssagssarput. tupingnångeKaoK savautigdlit
igdluliorniardlutigdlo umassusiviliorniartut
kigsautigisaguniko påsiumavdlugo sut åtug«
saneritik ujarKatdlo sut uvagut igdlukune«
rarnerivut nugterneKåsångitsut, Karmat Kå«
vinitunersut upigsimassutdlunit pineKarner«
sut. tamåna pissutigalugo ukioK måna su«
liaralugit angussavtine pingårtumik inoKa«
lerérsimassune nugterfigissamårneKartunilo
igdlukut tamarmik nalunaerKutserneKarput
ujarKanik KaKortumik Kalipagdlugit sanimu«
kartumik augpalårtortalingnik. Kavsinik a«
jornaKuteKartarpoK igdlukut angnertussusé
erKordluartumik nalunaerutigisavdlugit, eri«
agineKartutdlo OKautigissariaKarput iniming«
nigaussut ujancat nalunaerKutsiugssat aug«
palårtumik KaKortumigdlo Kalipagsimassut
akornginitdlutik. taima påsitineKarnikut ili«
simassagssarsiortut sulinerat Danmarkime
nålagauvfiup akilersuingårnermigut inger«
dlatarisimasså kalåtdlit ilisimalermåssuk, ku«
larutigingilara tamarmik ikiuvfigiumavsagåt
igdlukut nalunaerKutsiuneKartutdlo perKig«
sårungneKarnigssåt. sujullsigut taineKartutut
igdlukunik nalunaerKutsersuinerit ajornaku«
soruteKarfigineKåsagaluit ukiut ingerdlarngi«
ne ajunginerussumik ingerdlangneKariartug«
såput. uvanilo agdlagamininguame tamanit
pingårnerutitdlugo sujunertarineKarpoK ule«
russinavérsårinigssaK igdlukut ilait nalu*
naerKutsigåupata ilaitdlo peKaratik, tamåna
påsineKåsångingmat: nalunaerKutsersima«
ssuinait eriagissagssatut pineKartut. igdlu«
kut tamarmik tåukuntingalo atassut eriagi«
ssåuput nikiserKussåunatik, tåssa Kalipåu«
mik nalunaerKutsersorneKarsimångikaluaru«
nigdlunit.
naggasiutdlugo oKautigisavara OKalugfi«
korssuaK K’aKortumitoK. KarmagaK taima
erKumitsigissoK tamatigut takujuminardluar«
torssujuartariaKarpoK kalåtdlit nunånikune,
Danmarkimikune imalunit avdlame Evropap
ilåne. ajoraluaKaordle kalåtdline Kavdlunå«
nilo ilerKorineKarmat Karmainut Katdlorni«
arneK sapingisamik portunerpåK tikiserdlu«
go. tåssunåkut igdlorssuakoK nakinarsar«
neKarpoK, ajorKutigssaringmago. uvangame
nangmineK takusimavara Karmat ilåt nåkar«
tOK tåssa arajutsisitdlunga arnat ilåt KaKisi«
magame. tamåna inerterKutigineKardluinar«
poK uvangalo ilungersordlunga tamanut per«
Kussutigisavara taimailiortOKarKunago.
Aage Roussell.
Knud Rasmussen-mut
ikingutit — Danmarkime — inugsungmik
erKåissutigssaliorniarnermingrne
peKatiseringningnerat puigOKinago 1
pivfigssaK nalerordluarpoK
ujarKanik «K’aKortumut« nagsiussivigssaK