Sujumut - 01.05.1939, Blaðsíða 6
26
SUJUMUT
ukiut 6*at Nr. 5
sug umut - trumut!
Måk. 16,20: „tåukule autdlarput tamaging*
ne oKalussissardlutik; Nålagkavdlo suleKati«
gai, OKauserdlo nalunaerKutitigut ilångututi«
gut aulajangersipå".
Måkorsip ivangkiliuata OKalugtuanik nait*
sunik Jisusimik Gutip erneranik OKalugtua*
Kartup naggatånut OKautsit tåuko ilångune«
Karsimåput. Kristusivdlo Kilaliarfiane ivang*
kiliup sujugdliup naggatigai.
KularnångeKaordlo tåssuna sarKumersiku«
maneKarsimassoK Nålagkap Kilaliaraluartit*
dlune apustiliminut suleKataunera. tåssalo
tupingnardlunilo nuånersoK tåssanlpoK.
taimanime NålagaK nuissat ungatanut ku<
mut åungarérsimavoK, icilaliardlune. tåssalo
saKeKatigiungnaerdlugulo takusaerdluinarsi*
mavåt. taimåtdlåt umåme isuma Kinujuma*
ssok Kujajumassordlunit Nålagkap arKane
xilaup tungånut Kutdlartitarpåt nipilingmik
nipeKångitsumigdlunxt — sordlo mana ltugut.
OKalusiputdle, NålagaK oKarmat: „autdla«
ritse“. tamatumane igdloKarfik ornigtarpåt
inungmik suleKatigssamik llisimassaKaratik.
atausiutdlutik agdlåt igdloKarfingne sune na«
lunaiåuput, inungmit igdlersortigssaKarfigi«
ngissamingne. inup isumaKåssusianik OKar«
sinauvugut: angnikeKaut.
NålagkavngoK suleKatigai. tamåna nalu«
naitdluinarpoK miserratigineKarsmaunanilo.
apustilit suliåinik agdlagkat tamatuminga
nalunaeruteKarput — ilumut Nålagkap sule«
Katigai. silame Gutip nålagauvfiane nåmag«
sissat angexaut, tamatigutdlo Nålagkap sule«
Kataunera pissutauvoK.
Nålagkap suleKataunera ilagingne ilagitdlo
avatåne sule taimanersut uvdlumimut ipoK.
Gutip nålagauvfia ilungmut avangmutdlo ag«
dliartusaoK NålagaK suleKatåupat — suleKa«
tauneralo miserratigineK ajornaKaoK, suleKa«
tåungigpåme tauva soKångitdluinåsagaluar«
poK. „OKauseK1* nalunaiautigineKartoK Nå«
lagkap suleKatauneragut pissauneKardlunilo
ilagsineKartarpoK.
ugperalugulo aulajangiuniartigo Nålagkap
suleKataunera. — „oKalusitdlarKeKaoK** „ilisi«
maKaoK“ „pikoreKaoK“ tamåko Gutip nåla«
gauvfiane normo sujugdliungitdlat; Nålagkap
suleKatigingningnera sujugdliujuartitariaKar«
poK, Nålagarme kisime nålangnartitagssauvoK.
Isak Lund.
4c «*«»«»«««
git ima OKarniarpunga: kigsautigissat pinga«
sut piumassaKarput KeKertat avatdlit avKu«
sålugalugit aulisartarnigssaK. KeKertat tamå«
ko tåssåuput mitit (ågut) erniortarfé. Lands«
raad«initdlo tamåko inerterKutauvdluinar«
put. „takornartatdlo“ akuerineKarnikut ta*
måko — KeKertat avKusålerunikik måko ang*
malortut pilerinaKissut issiginarneK sapisagu*
narpait. akuerineKåsagaluarpata kalåtdline
piuminaKissut mardluk ajorKuserneKåsåput.
1) aulisagkat 2) mitit. kalåleKat«å! piniagka«
tit takornartap pissavai?
Egede Boassen.
Narssas kujatdleic.
Kuj åssut.
uvdlut Kångiuterérsut erKaivdlugit Kujåssu«
tigssaKångitsungilagut. KujåssuteKarfigiuma«
ssavutdlo tåssa K’aKortormiut. tåssa uki«
arme ungaseKissumit aggerdluta sivisungåt«
siaKissumik K’aKortumJkavta ilimagingisav«
tinik KujanaKissumik ilagsiorneKaravta, aju*
ngisårfigineKaKalutalo. taimåitumik K’aKor*
tormiut tamaisa atautsimut „SUJUMUT"
katissutigalugulusoK agssaisigut eKivdlugit
Kutsavingårpavut.
tåssauvugut asassise
Sofie méncat Egede Boassen.
nalunaerut.
Landsraad*eKarfit ingmikortortaisa 3«åne
landsraad*ime ilaussortagssatut Kinigaunera
uvdloK l’Maj 1939 Kamångavik akueringni«
ssuteKarfigalugo måna nalunaerpunga suliag*
ssamut torKarneKarnera nuånårdlunga inger«
dlåniarumagiga kalåleKatima inunlkut siumu*
karnigssåt angussaKarnigssåtdlo siunerta*
ralugo. —
Landsraad*eKalerKårneranit landnsraad*e*
Karfingme matumane landsraad«itut Kinigauv*
dlutik sulerørsimassut tamaisa erKaivdlugit
måne ukiune kingugdlerne landsraad«iussoK
palase N. Lynge måna kingorågara Kutsavi*
giniarpara siulime suliåt nangitdluardlugo
pikorigdlune ilumårdlunilo landsraad«eKar«
fingme måne sulissussisarsimangmat. —
F.
Angrmafirssiving-me naicitig-kat,
FR. HØEGH.