AvangnâmioK - 01.06.1926, Side 8
— 56 —
«
sarpåt tauva, sujuligtaissup agdlagkat atuarmagit
imåitunik oKausigdlit: „nivingarneKardlune to-
KutagssauvoK inatsisit maligdlugit". oKautsitdlo
tamåko atuarneKarérmata kigdlisiuissut tamar-
miuvdlutik nipitfimik oKarput: „såimåussaigile,
såimåussaigile"! inugpagssuitaoK tamarmik niv-
dliåput: „såimåussaigile, såimåussaigile!" atu-
aissoK nålagaK ama oKarpoK: „uvangåtaoK såi-
måussåmuvara. pitdlagagssaugaluardle imailio-
riaKåsaoK: ajortuliaminut puiornavérKutigssamik
ingminik nangminerminik åssiliaKartitsisavoK tig-
dligfiata igdlerfiup sanianituartugssamik uja-
raussumik nålagiarfingmut isertunut tamanut
tanerternartumik takussagssaorKuvdlugo". parnae-
russivingmit aiiislneKarame misigssuissunutdlo
sarKumersitauvdlune tamatumlnga nalunaerfigi-
nexarame agssane pårdlagpai tugsiardlunilo mi-
sigssuissutdlo kutsiorfigai taima såimåuneKaTa-
me, kingornale igdluminut angerdlarpoK, inung-
nik pårssuarmltflgaluanik malingneKardlune. tåu-
kualo Kujangårput ungageKigamiko.
angerdlaramile niuvertoK katsorane åssilissug-
ssamik angumik piniarpoK åssilerKuvdlune tåu-
ssumunga, åssiliarssuardlo inflssarssuaK inermat
inigssånut nålagfingmut ivertineKarpoK ereordlu-
artumik, talia isagtorsimassoK, niuvertoK aningau-
ssanik igdlerfingmut ilisissoK åssigivdluardlugo.
tamatumale kingornagut igdlorpagssuarmiut niu-
vertumut tåussumunga piput Kinuvigalugulo mi-
sigssuissut ilagilerKuvdlugit siornagutut, oKar-
pordlo: „någga taimailiusångilanga Ki'ngarKUte-
Kigama ilaginaviåsångilavka kisa infltitdlunga"
taimåitordle inoKataisa ungagituinardlugulo atar-
KinaråtnålagaralugulusoK. angutniuvertflssoKtåu-
na itsaK toKugame mana infljungnaeraluarpoK,
pissusianigdle matuminga tusagkavtinik uvagut
tamavta emaisineKarpugut imåitumik: KeKartOK
misigssordle ordlorKunane, pigåritse ussernartu-
mut perKunase, tugsiåumutdlo imåitumut: usser-
nartumut pisitsaraunata.
Karl Sivertsen.
Sisimiormio.
TAMARDLISIT.
toKussup tarninga. Englandime aningau-
serissarfigssuit ilåne sulissussut ilåt sulivdluartfl-
simassoK utomångornine pivdlugo soraerningor-
poK, ukiorpagssuitdlo angumut ingminit anusung-
nerussumut aningaussat soraernerussutine aititar-
pai nangmineK agssangme igdluatungå toKugang-
mat agdlagsinåunginame. tamånalo pivdlugo ait-
dlersartuata aitdlertitsissoK sivnerdlugo atsiorta-
riaKartarpoK. taimaitdlune soraerneK toKuvoK a-
ningauserivingmiunit arajugtineKardluinardlune.
Kåumatitdlo pingasungornere tamaisa soraerne-
rup aitdlerssartua soraernerussutinik 100 Pund-
nik aitdlertuåinarpoK.
ukiune 18-ne taimåituåinarpoK, ivna aitdler-
ssartoK Kanga erKumitsunik amisdgaluarsimavoK,
tåussumalo soraernerussutit erniåinangajai inu-
ssutigisimavai, kisalo taimaitdlune aningauseri-
ssut angnertartårput avdlamik, tåussumalo tåuko
ilisimaneKardluartut soraerningorsimassut KanoK
sivisutigissumik inflsimanerisa agdlagartåinik
KaerKusivfigai. tauvalo kingorna aitdlerssartoK
tåmaivåt, kingornalo tåuna inupiluk politit ujartua-
lerpåt.
uvigssaK muloråinartoK. Randers-ip ki-
tåne OKalugfingme katitugssaKaraluardlune ka-
tingitsorput.
nuliagssaK tikiupoK tåunalo maligtiåinardlugo
åma palase tikiupoK. nal. 11-ngorpat katitug-
ssaungmata. uvdluvdle KerKa Kångermat sule u-
vigssaK tikiutingitsoK tauva palase Kimugsimik
angerdlåinarpoK; taimåitordle neriorsuivoK uvig-
ssaK uvdlup ilåtigut tikiupat igdlumine katitiku-
mavdlugit. kingornalo igdloKarfianut OKarasuau-
tigalugo påsivåt Kangåumatdle autdlarérsimasoK,
påsineKångilardle sumut pisimanersoK.
Tåussuma Kåumatip 8-ne pujortulik Hermod tikiupoK au-
marutigssanik såkutut pigssånik pajugdlune; 12-ne Hans
Egede tikiupoK 14-nilo avangnamut autdlarpoK, tikerKig-
dlunilo 23-ne kujåmukautigalugo. 19-ne Islands Falk tikit-
siarpoK autdlarKigdlunilo. H. .1.
K’eKertarssuarme naaitigkat No. 481.