AvangnâmioK - 01.08.1927, Blaðsíða 33
— 89 —
Landsraadit aulajangerput, akitsut tåukua må-
ne „ i su m åkér neKarKu vdl ugi t “ sujunersu-
tigineKartut, naKiteriviup ingerdlatmeKameranit
pisimångitsut, Slyrelsen-ivdle agdlarfiane naut-
sorssutit suliarineKartarnerat kiserdluinåt patsisi-
gisimagunaråt. atautsimitut ajorigaluarpåt, Styrel-
sen-ip Landskassip naKiteriviutånik jgdlorssuå-
nigdlo tigusiumagaluarnera ukioK måna suliari-
sinåungikatdlaramiko, Styrelsen-ip tamatuma su-
liarineKarnigssånut patsisigissaminut nalunaiau-
tainik peKånginamik, naKiteriviuvdlo ingerdlati-
neKarnerane Landsraadit ama OKausigssaicarsinåu-
ssusiata taimailiornigssåkut migdlissarneKaleriå-
nginigssånut (Styrelsen-ip) KularnavérKutigssaKar-
tingingmatik.
suliagssaK tamåna kujatåta Landgraadinut su-
liaritineKarsimångeriarmat tarKavånga nalunai-
autausinaussumik tikiutoKångilaK. taimåitumik
Landsraadit ilimasugput åipågumut nalunaiautig-
ssanik tikiutoKarumårtoK, tauvalo kingorna uv-
dlormut oKaluserissagssat såginarneKarput.
tauva kingorna pineKalerpoK OKaloKatigissutig-
ssat 19-at:
Kinersivit 7-ne i/aussup (Porsild)-ip aperKii-
tigå (ironiand-ip nålagkersugauneranik 18. A-
pril 1925-me atulersut § 16-ata naggatå mnoK
maleruartariandsassoK (Grønland pivdlugo oRa-
loKatiglssutaussartut il. il. inungnut atugagssd-
ngordlugit naKitigaussarnigssåt).
Landsraadit akueriputima Kinujumavdlutik:
„inatsisit maligtarissagssatdlo pemussutitdlo
ilerKorerKussatdlo Grønlandimut tamarmut ator-
tut magpersigkanut ingmikortunut naKiterneKar-
talerKuvdlugit atautsimut. tåssanilo naKitigausså-
såput nalunaerutigineKardlutik Rigsdagen-ime ka-
låtdlit pé pivdlugit oKaloKatigissutit, angalassut
kalåtdlinilo infltigssarsiornermik misigssuineK 6-
Kåtårinerdlo il. il.
måne avangnåne nalunaerutit naKiterneKartå-
såput tåukualo imarissåsavait maligtarissagssat
avangnånut atortut avangnånilo Landsraadit OKa-
loKatigissutait.
åmåtaoK Landsraadit Landsfoged Ki'nuvigåt ma-
ligtarissagssat perKussutitdlo il. il. avangnånut a-
tassut tamaisa naKiterterKuvdlugit.
tauva tamatuma kingorna pineKalerpoK OKalo-
Katigissutigssat 21-at:
Kinersivit 3-nit ilaussup (Fr. Lyngep) nalnnaer-
sugai kungip tugdliata Junip 18-ne 1913-me a-
vangnåne nanasissarneK pivdlugo perKiissutili-
aine.
sujuligtaissup aperKutigineKartut ima akivai:
kinalunit ukivingme sumilQmt najugagssarsi-
sinadvoK. Kommuneraadinit tamatumuna naju-
gagssarsisinåungilaK. kisiåne ukiut 3 nålinagit
nunai<arfingtne najugariligkamine Kommunekas-
simut nanertuissulerpat, Kommuneraadit tåuna
ntinagigaluanut utertigsinauvåt avKutigssaKariar-
pat, Kommuneraaditdlo tauva tåussuma ikiorne-
Kautå perdlernavérKutitugåluntt najugatoKåta Kom-
munekassianut akilerKusfnauvåt.— inuit nang-
mingneK inoKuteKångitsut angerdlartineKarsinåu-
put nunagigaluamingnut, tikissamingne nauk u-
kiut 3 uningarérsimagaluarunigdlumt,ikiumik per-
dlernavérKumigdlunit pisimagunik. maligtarissag-
ssat tamåkua kungip perKussutainiput 24. Marts
1916 § 4 åma 3 kalåtdlit nunåne piniusissug-
ssaussut piniussagssaussutdlo pivdlugit.
Porsild oKalugpoK isumaKardlune isumaKati-
glngingnerit nunasissarneK pivdlugo maligtari-
ssagssane § 5 aulajangersarnigssåt måssåkut i-
natsisit isumåt tarnåt maligdlugo Sysselraadinut
Sysselrettinutdlo atassut. Landsraadit erKartussi-
ssungitdlat, kisiåne perKussutigssanik sujunersui-
ssartuput.
Storch isumaKarpoK suliagssat tamåko Lands-
raadine suliarissariaKartut, nunane tamane pisi-
massut issigalugitdlusoK aulajangersaunerming-
nut åssigingajagtunut iluaKutigisangmåssuk. ma-
ligtarissagssatdle (nunasissarnermik) § 7-ane tai-
nenartut kisimik Sysselrettimit suliarineKartåså-
put.
Edv. Kruse sivisåmik OKalugdluno nalunaer-
niarpå inuit nunaKarfingne ikingnerussune amer-
dlaneruvdlutik najugaKartariaKarnerata pissaria-
Karaluåssusia iliniartitauneK patsisigalugo amalo
nunaKarférarpagssuit piniarnikut nunaKarfingnik
avdlanik angnerussunik aseruissungingnigssåt pi-
ssutigalugo. kigsautigå suliagssat taimåitut Sys-
selraadine suliarineKarKårtariaKartut.