AvangnâmioK - 01.01.1948, Side 18
18
nr. 2
AVANGNÅMIOK’
tausinåungitsut atarkinartorssuarmit kungivtinit-tor-
Kavtinitdlo sarkarmiuligausimangmata, sarkarmiuli-
gaussutdlo ugpernarsingmåssuk måna: tarkavani-
miut „åmut“ issigineKartut akornånltokartartok a-
ngutinik kikutdlQnit åmut issigisinåungisåinik!
ukiunik 150-nik nagdliutorsiorningne erxainiar-
titdlutit nuånårdlunga kujåssutigingitsorumångilara
tarkavanlkatdlarama soKutigalunga nålagkersuinermut
tungassunut tamanut Kinertarsimangmanga, taimåi-
tumik kigsåupavkit sujunigssame aggersune, kigsåu-
ssinermik angnerpåmik!-----------KanortoK OKalugfit
kussanartoK ornigarneKartuardle, iliveKarfitdlo alia-
naitsoK pårivdluarneKardlune.
Nanortalik-å niuvertugssaKarfiui'nardlutit ukior*
pagssuit angusimagagkit, l'maka isumaliortokarsinau-
galuarpoK Kitornavit Karssupigdlutit taigumut akimar-
palungnerussumut sutdlisimångikatit; taimdingilar-
dle måssåkuinåungitsoK mngale kagfåtdlagtinekar-
nigssat suliarineKartaraluarpoK. ilumut Kitornangnit
atarKineKaraluardlutit „takornartanit“ karssupinekar-
neruvutit, taimåitumik måssåkut nagdliutorsiorning-
ne nuånårdlunga nalunaerfigisinauvavkit: atarkinar-
tut Kujatåne landsraadit peKatigivdluinardlunga piu-
massarisimangmåssuk pingitsornak ernglnaK niuver-
tOKarfingornigssat. ilumut atortugssanik amigauteKar-
tanautit, tamånale Kångisavat, uvangalo Avangnånit
alåtsinåutuåsavavkit KagfartineKarnigssatdlo igdlersor-
sortuåsavdlugo!
ukiune aggersune sujunigssangnik ajunginerpå-
mik kigsåupavkit.
taima nagdliutorsiorningne pivdluarKussutiminer-
mik oKauseKatsiarnivne KujåssutigssaKarfigingitsoru-
mångilåkåtaoK tamavanititdlunga kommuneraaditut
sysselraaditut landsraaditutdlo suleKatigisimassåka.
måssåkut taimåitflssut ukiunilo aggersune taimåitå-
ngortugssat kigsåupåka Nanortalip ajungeKutigsså-
nik sulivdluarKuvdlugit!
ilivsilo NanortalingmioKatika nagdliutorsiorniv-
sine pivdluaritse!
Egedesminde, den 28’ September 1947.
NanortalingmioKaterse Egede Boassen.-
imigagssat agdlagtitaussalernigssånut
sujunersut pivdlugo.
imiagssat agdlineKarnigssånut imigagssatdlo ki-
migtfit agdlagtitaussalernigssånut sujunersflt atuar-
dlugo soKUtiginartOKartikavko imåingilaK ilaleravko,
isumaKatåunginamale suna pivdlugo isumaKatåungit-
sunga oKauseKarfigilårusugpara.
månale sujugdliutdlugo tainiarpara landsraadit
atarKinartut oKaloKatiglssutigerigåinut kagdlfltisav-
dlune nangånartoKaraluarmat, taimåitordle ilane er-
Karsautigssanik anitariaKardluinartunik pilersitsissar-
mata isumaga nalunaitsiarniarpara.
landsraadit sujunersflterpålugssuinut akuerine-
Kartunut akuerineKångitsunutdlo ilautineKardlutik i-
miagssat imigagssatdlo sujunersfitaungmata akuer-
ssårneKarput. tamånale akuerssårineK Kujanåtdlagti'
ngilara pissutigalugo sujunersfltit ilait kalåtdlit ine-
rikiartornigssavttnut iluanåriartornigssavtinutdlo su-
junersfltaugaluit akueringeriardlugit, imigagssat ka-
låtdlinut sujumukarnermik iluanåriartornermigdlo tu-
nissisinåungitsut, kigdlormutdlo nåkarsautauginarsi-
naussut akuerisimangmatigik. kalålerpatdlagdlunga
OKåinåsaunga ila inuit taimåitut----------
Europamiut nunavtinut ernussaisa imigagssak
ilagåt. uvdlutdle ukiutdlo måko atugkavut ernarsau-
tigiguvtigik uvdlune ukiunilo måkunane tamåna su-
le nalerkutingitsutut issigissariakarparput. måna uv-
dluvut tåssåuput kalåtdlinut Kagfagsainiarfit. sulime
nunarput suliagssarpagssuanarpoK. aitsåme suliag-
ssat Kulaerugtorput. uvdlunilo suliagssat Kulaerug-
torfiåne takuvarput Kangale nårnagsinekartugssauga-
luit sulilfinit ilai agtornekångitsut.
ilai tainekartaraluarput suliagssat inuiagtut ine-
rikiartusaguvta pingitsorsinåungisavut. tamatumu-
ngale aporfiussarpok måna kanorme ilivdlugit sulia-
risavavut nauk aningaussat tamåkununga atugag-
ssavut? aningaussagssaulekinipajugssuak pissutigl-
nardlugo inuiagtut angussakariartorsinaunivta ilaru-
jugssua ånaerérsimavarput. taimaingmat piumassa-
ringilarput sujunersfltit kalåtdlinut kagfagkiartornig-
ssamik tungavekångitsut landsraadit sakisserdlutik
akuerssårtåsagait.
imigagssat agdlagtitaussalernigssåinik igdlersfl-
tauniarpok ukiume kiarujugssuartarnek, issigtut, ipi-
simassutdlo iluakutigi'sangmåssuk. kisiåne sfirdla
landsraadit ilåt okartok uvdluvut tåssåuput kalåtdlit
imigagssartorusulerfé.
nangminek tamavta nunakarfivtine nunarkativut
kiviariartigik ingmivtinutdlo mininata, uvanga ukua-
lo agdlagtitsigunik agdlagtitatigdlo tikigpata kular-
narpok ipisimassunut Kiarujugssuarnigssamingnut-
dlOnit utarkisisagait. — måna uvdluvti'ne imigagssak
kalåtdlinut iluakutaunerardlugo okåsagåine erkortQ-
ngivisaok. inugpagssuputdlo imigagssap atornigsså-