Atuagagdliutit - 10.01.1885, Side 3
G9.
70.
Umiarssuarmiut
någdliungartut ilainik univkat.
(danskit avisiutånitoK nugtigau L. M.)
Isiandip avangnåta tungane kangerdluit ilåne
ma aussaK agdlagtosarpoic Ukiou 1884 Junip
15-ne danskit umiarssuautaisa mikissut ilåta i-
^aussigalugo tikiupa Skotskit (tdssa tuluit) ilåt ar-
'angniartunut kivfaussos kangerdlungmit Siglefjordi-
mit nunaKarSngmut Akureyrimut, Islandimiut au-
lisartut ilainit dndunei<artoK Mevenklintime (tassa
Ikardluk taima alilik, Islandimit inilit 15 migssi-
liordlugit ungasigsigisson) dndussaungmatdlo kingor-
na sapatip akorna narérsoK, taimditordle sule a-
jungartoK ajorssusialo pivdlugo OKauligissaugaluit
tamarmik någdliussusianut onautigissanul amiga-
ngårtut. Umiarssuarmios ivna ajunårtos nani-
ssauvoroK ilisinaanane upangniutip nancane nalassoK,
upangniutivdlo ivssuma iluane amdtaoK nanissdupu-
ngoK inuit ilamernge tdssa inup kiasia erdlavimi-
nialuitdlo. Tikiussaungmat iluanårdlune sorssut
danskit autdlartitåt Diana tikiussauvfianut nunali-
simavoros, nunaisarfingme nakorsaa autdlarsimang-
mdngou, imågdlat Diåname nakorsap Halberg-ip
ndgdliutoK ivna ajussaidssordlo isigkane igdlug-
tut Kerussorsimangmata ernginaK pissariaKartu-
nik tamanik ikiordluarnialerpå. Uvdlut mardluk
Kangiungmata niuve igdlugtut séraue atautdlugit
kigdlorpait; kipissauneratdlo ajoKutiginginguatsiar-
paigoK; nagdlingnartunguan ivna 26-nik ukioKar-
poK nuliasardlunilo KitornaKartoK nunamine Dun-
déme nisune kivdlugaorérmata kingorna pitsausåle-
KingmdngoK, taimalo nagdliungnerssuane anigoru-
mårnerai neriunarsigaluardlune. KanoK isivdlune
någdliungnigssarssuane tamdna tikilernerå ima o-
KautigissauvoK:
Majip uvdluisa 26 arfangniungmit Chieftaini-
mit Dundémit pissuxnit, umiarssup nålagå Gallali-
raik atilik, uparKuvdlugit autdlartitduptingoK u-
pangnintit sisamat. Upangniutit tduko ardldinut
umiarssup nålagå nangmineK ilauvor&K, upangniu-
titdlo tamarmik tatdlimanik inouarpungdK. Tdssd-
ngdinardle putserpoK mdssalo anagtup ivssuma i-
lauvtine upangniumik Kamutilianik igitarniara-
luardlutik taimditOK umiarssuartik naningitsorujåt.
ÅndussaK ivna oiralugtuarporoK upangniume ila-
gisimavdiugit angutit inusugtut mardluk, avdlalo
angut utorKdngulersoK, angutdlo atausea 30 mig-
ssiliordlugit ukiulik; upangniumigdK mikissu-
nguamigdlunit taiiuandngitdlat imigssamauteKara-
tigdlo, ingmdnguaK umiarssuartik Kimagsimasanga-
gamiko. Kisidnile upangniut sikuiuitsup imåne
tivsukdinalerpoK. Umiarssuartik ldmagkamiko ki-
ngorna sule sapatip akornga nangitsoK inusung-
nerit ivko mardluk tosuput, imånutdlo igitauvdlu-
tik. Kisalo ama pingajuat .tOKugujoic, tduna to-
Kungmat ilaisa ivko mardluk amidkulersut inussu-
tigilerpangoK; kisidnile ama utorKalilersoK ivna to-
Kungmat dnagtortåta neKigilerujå. Taimditordle
ivssuma sikuiuitsup imåne tivsukartup upangni-
umitdlune, ingmaKalo ilisimavdluarnane nag-
dliungnerssue sivisut taldinaKissutdlo, sunguamik
taKuaaarane dndnigssaminigdlunit neriugissaKarane
taimdinak taivavut. Ånagtoroir ivna taimane Må-
jip uvdluisa 9-ne uvalikut Islandimiut siumormdne,
umiatsiåp nancane nalavoa ilisimanane; sunauvfa
uvdlup uerirata siornane nagdlarsimassOK tdssane
tOKujumavdlune. Ha nalundngilair univkåmik ma-
tumlnga atuartut tamarmik någdliutukulunguaK
ivna nagdligisaKigåt, tamdna pivdlugo någdliung-
nere naitsumik oicautigauvut. Upangniutit ivko i-
lait mardluk Isiandip avangnåta tungågut nunasi-
pungoK, tdukule imdinaK OKautigissduput: upang-
niut pinsip uvdluata dipane (tdssa Jfinip 2-ne) Kan-
farhavnimut pivos; upangniutip inue sisamdindu-
put tatdlimåt toKusimangmat. Inussut ivko suko-
ruporput Kerussorsimavdlutigdlo, kisidnile ernginaK
nakorsamit ikiorneKalerdlutik. Upangniutit pinga-
jue Kdumat autdlartilårmat sinerissame Umigtbr-
miut aulisartut nanivait, inuilo kangerdlungmut
Seydis-mut (Seydisfjord) pissugpait; upangniumo
tdssaniporoK umiarssup nålaga, upangniutip tdu-