Atuagagdliutit - 01.04.1943, Síða 7
nr. 17
139
ATUAGAGDLIUTIT
nålernerane fssilileriarame sikuarniartalerpoK Fe-
bruarivdlo autdlartitsiarnerane Omånap suvdlua
tamavingme kisame sikutdlardlune. tugdlQsimår-
nerputdle sivisungilaK.
Februarip 8-åne åungajukujugkaluardlune
anoritungeKissoK angutit piumassut tamarmik
sikiikut autdlararput aulisariardlutik Kagssuse-
riartordlutigdlo. månimiut ilait kangivtinut unga-
siartumut aulisariarput Kimugsimik pisungmig-
dlo. tårsivdlufnalerå avangnarssuaK erssitsutå-
nguerutdlune tikisfpoK anorerssuartorssuångor-
dlune. angutit pingasut agssunguavtine ningi-
tagkenput tatdlimatdlo pavane kangivtfne 7 km
migss. ungasigtigissume aulisarput. anordlerugtu-
lersoK tagpavånga mardluk tikiput. Omånap sar-
Kåtungå agssuatungålo imarpalufnarssuångorpoK.
umiatsånik umiaussanigdlo persorssup atane
ulåputunguaKaraluarpoK ånåussiniarniartunik,
imardle ernlnaK magdlersorssuångorame perso-
rei<igamilo sikutdlo aserorternere aulavatdlåKing-
mata angatdlavigssåungilaK. takuniaissfigaluit
angerdlåinartariaKarput. neriufnarpugutdlo ka-
ngimut sikup ilutneranut Kimåginarsimåsassut.
unuap neruala tungånut taimarssuaK anor-
dlerpoK 22-nik fssigdlune silamiginarfigisavdlugo
oKorsarsimångitsune issisiornarunaKalune. — se-
Kussunerpai? imalunit sikup ilutneranut iluanår-
dlutik pisimåsanerput. — isumålugineKaKaul.
aKaguane tsseKissoK åungajugdlunilo ator-
ssaussoK uvdlåmit takuniaissut autdlararput. uv-
dlorutnartordlo uujanaKissumik kalerrissoKarpoK
tamarmik ajoratik Sermiarssungnul pisimassut.
sunauvfa unuaunerane sikutnarme unuistnardlu-
tik Kåumardlune erssilermat aitsåt Sermiarssung-
nukarsimassut.
tamatuma kingorna Omånap kitå imarortar-
tuaraluartoK kangia sil<ujuarpoK. Martsivdle inger-
dlatilernerane aitsåt Omånap suvdlua tamaving-
me sikuvoK. tssangtsserångatdle sujornatut ilult-
ssat kigdlinge sarfarssuarmik åukarttneKartåinar-
put. tssingnerpaugame Martsime 33-nik tssigpuK,
kiangnerpaugamilo 6,8-nik kiaivardlune.
tamagingne puissttåinarput Kågtanik, tssa-
ngtsseriarångatdlo utunik angussardlutik. Kale-
ragdlit enalugssuitdlo sårugdlitdlo amuneKartar-
put. nunaKarfingne ardlalingne niorKiitigssanik
amtkisåruteKarput, pingårtumik timiussiagssat
(igfiagssat) pigssailatsissune nerissauvdluarneru-
ssut maKaissinei<arneruvdlutik.
umiarssuåråinait niuvertoKarfigpagssuarnut
aussane kingugdlerne agssartortulernerat Avang-
nåta ilarssuane niorKutigssanik (pineKarstnau-
galuartunik) amikisårpatdlårtalernermut ptssu-
tauvoK.
nunaKarfingne tamagingne — nuagtaraluar-
dlutik — inuit ukiflnerane perKigdluarput.
Edv. Kruse.
niorKutin ik pig ingn c kg lig il
N. J. Fjord ilo.
(Jonathan Petersen.)
naussorigsaissut danskiussut KanoK pineKar-
nigssåta iluarsåuneKarnera klinge Frederik ar-
fernat kungiutitdlugo isumangnaerneKarpoK.
naussorigsaissut ptngitsailineKarungnaerput. tau-
va igdlorssuatik nunautitagdlit eniasuitdlutik so-
Kutigivdluardlugitdlo piorsardlugit suliarilerpait.
karrigssat nutåt pisiarineKardlutik siaruarterne-
Karput. nunap påssiineKarnera pitsaunerujartor-
poK. tamatumuna karrit nerssutautitdlo akitso-
riartorput. ukiordlo 1875 tikingajagdlugo tai-
måiluarmat danskit naussorigsaissue sujumuka-
riartuågtnarput. tauvale karrit akikitdlissorujug-
ssuångorput kingornalo akikitdliartorussågtnaler-
dlutik. tamatumiinga ptssutaussoK tåssa nunat
naggorigsagkat pingårtumik Amerikap Rusland-
ivdlo Englandimit ungasigsorssflgaluit nutånik
agssartfltigigsålernerat, Kimugtuitsunik umiar-
ssuarnigdlo pujortulingnik karrit nenitdlo tua-
viortumik återstnaulermatigik, nioiKutigssarparu-
jugssuaKarmatdlo taimåituåinarput, Danmarki-
milo tamåna malungnarsiartorpoK. nioniutit
akikitdliartormata Danmarkime naussorigsaissut
ajorsiartutnalerput. karrit tunissait iluanårutau-
sinaujungnaerput. tauva KanoK iliortariaKåsa-
va? —
naussorigsaissut amerdliartutnarput erKar-
sauteKariartufnartut piinen tunissartagai tik ilua-
Kutigalugo ajunårutitik ånåuniarumavdlugit, tå-
ssame 1860-ip erKånitdle danskit puniliåt Eng-
landime aperKutigineKariartufnarpoK. amåtaor-
dle påsivåt sujornagornit avdlaussumik punilior-
tariaKardlutik, tåssa nunåussuautigdlit puniliåt ki-
siat tuluit pisiariumanerujarlormåssuk.
puneK taima Rok taimane Danmarkime su-
liaussartumit avdlaussorujugssuvoK. nunåussuau-
tigdlit naussorigsaissut igdluinagdlitdlo tamarmik
ingmikut nangmingneK puniliortarput. nunåu-
ssuautigdlitdle inimik ingmikortumik puniliorfe-
Karput tåssane imuliortoK puniliortflssarmat.
angisumik inniteKartoKarlarpoK uvdlut tamaisa
imup nutåp punigssåungitsua ingmikortitdlugo
puniliagssaK pitsaussoK pissaramiko. punerdlo
taima suliaK sapåtit akunere tamaisa pujortulig-
tigut tuluit nunanut nagsiuneKartarpoK sarnang-