Atuagagdliutit - 01.06.1948, Blaðsíða 6
126
ATG AGAGDLIUTIT
nr. 11
nik atatitsipalåginarane iluanåriartortitsisinaussup
pigissagssainik pigissaKångitsut (inutigssarsiorfigig-
sut, imerigsut igdluliorfigssarigsut il. il.) tarKava-
ne erssendgserérput, tarKavkule påsinarsausiuti-
låginariardlugit avangnamut avdlorujugssuåina-
Kisa tåvane ama nakeriatdlangnaraluardlutik er-
Kortumik takussagssaKaravta.
Septembere autdlartilåtsiarå Upernavingmut
pileravta agsarnanguarajårtoK aitsåt taima nuna-
mik filikulårnartigissumik takusimavunga sunauv-
fale sule agsarnålangup ulikutdlagtitsineranit sua-
lungnerussumik ulikutdlagtineKåsavdlunga asi-
mioKarfit avangnardliunerussut angatdlavigileruv-
tigik.
Upernaviup avangnåne niuvertoruseKarfit si-
samåuput, asimioKarférKatdlo ilångiikåine nuna-
Karfit 16—18 migssiliorpait. niuvertoruseKarfingnit
AugpilagtoK Tugsårdlo Kaningneruput TasiussaK
Nugssuardlo (Kraulshavn) avangnardliuvdlutik.
tåssalo sineriagssuaK 200—800 km-sut isorartu-
ssusilik siåmarfigisimavåt.
tåvunga plnardlune ernmaralånguaK sujulivta
tipimernat Kavdlunarnialåmik nardlångunarsau-
tåinarmik akoKalålersimagaluartoK naissariaKar-
poK. igdlut amerdlanerpagssuit ivssunik ujarea-
nigdlo KarmaKarput mikissuvdlutik pukitsut tar-
rajoKissutdlo ilarparujugssuilo inugssatik sivner-
dlugit inoKartut. soruname taimåinerat sume
nunaKarnerat ei'Kaivdlugo tupiginarniagagssåungi-
kaluarpoK issigtorssuarmiungmata Kissugssartor-
patdlårumångikåinilo taima atortugssalugfiutigi-
ssume avdlatut isumatusåriarfigssaKångingmat. ig-
dlut igalågssanik igalånaratik umeraminernik åno-
råminikujussanigdlunit igalåvarapalågdlit amer-
dlavatdlårput. — taukua tusåinaragkit inuit tå-
vanimiunguit ivdlit uvdlume inuningnit artor-
nartorsiuteKarneruvdlutik inunerat tipisiulålerér-
pat, tipisiulåginarnerdlo namagiungnåinguatsia-
ragko ardlanut pulåKatigitsiaratdlardlagit.
torssunguaK takingeKissoK pukeidssordlo pe-
KerulugsimaKaluta iserterfigilerparput tunuvta iv-
ssukujugterpatdlanginigsså pårerKigsårniavigdlu-
go. tipe kalåtdlit piniartut pissaisa tipanik aku-
lik tarKamanga nagdliuterikatagpoK. torssunguaK
aitsåt Kiterarugtunguatsiårdlugo nerumårtumik
tutissaKaratarpugut, tåssalo Kiåmiarpatdlak tu-
sardlugulo sordlume tåssa Katiggavtigut kumigu-
ssuarnik kuminatdlaråtigut. sunauvfauna King-
meK tamåne torKigsisimåkasagtoK akornusera-
luaKigigiiut. savterussårdluta årime matiinguaK
saviparput magperdlugulo. neKisungnip ivssuku-
jugsungneruvdlo Kingavut avKusårpait, iserpu-
gut, ilåtigutdlo ingivfigssaKånginavta tamaunga
matup ereanut KerKisitipajuinarpugut ilåtigutdlu-
me mikissunguåkulugaluardluta niarKuvut siki-
ngatiniavigdlugit, ilame rMk sagdliligkersugåu-
ngitsoK mardlugsunguanik påukarutsigaK ivssu-
kujungnik kumagtårfigerusungikaluarnermit.
igdlunguaK iserfigissarput ilumigut sagdlilig-
kersugåungilaK åvenaraluardlune påukaruteKara-
luardlunilo. atåtaK piniarnerminit ‘tikerKåmer-
sok kiagkersimårdlune igdlerussånguamut ingfsi-
mavoK pujortaut atorfigssaminut atutdluartarsi-
magunavigsoK mitdluartuånguardlugo, tåssami-
goK kingugdlermik Kavdluniarnermine tupasia-
ne sule amiåkutaKalårmata. anånap inusug-
tujungnaersup nålungississåjutigalune igånguaK
paggersimanissoK Kutdliup uvkusigssaussup ku-
låne nivingassOK nåkutigå, iga sårugdlingnik iv-
singigagssanigdlunit uvenångitsoK neKinigdle uva-
gut takorKalårtaligkavtinik uvilik. igkat OKauti-
gerigkavtitut sagdliligkersugåungitsut ungalisaKar-
put »Atuagagdliutit« påpiarartåinik. imaKa* ig-
dlungup inikinera pissutauvdlune "atuagausivig-
ssaileKinarmat taimailiorsimanerput? tamåna tå-
ssuguinaK akineK ajornaratdlarpoK taimåikasu-
gerKajånarsinauvdlunile. kissarssumik igdlume
iserfivtine Kinimissåraluaravta taimak, tåssa tåu-
na KutdlinguaK uvkusigssaussoK ukiup perdlug-
tarugtulerfigigaluanilunit kiserdluinarme kissar-
tuliutitut kiagsautitutdlo atortuvoK! orssugssaile-
Kissånginiartugssat, inuitdle tåvanimiut ardlaKar-
tut oKalungnerat najorKutaralugo taimåituåinar-
tarsimångilaK! anersårdluinariaKarpoK. igalanguat
umeraminiussoK silamikatdlaravtale takussarput
Kiviatdlagtårdlugo malugileratarparput tåssame-
una tusåmassavut åssigalugit itsuarfigssiamik
putunguaKartoK.
igaK KatdlaserérsimassoK nutaråtdlagtalera-
lugtuinariarKårtoK årime anånap arKarpå niu-
sseriaramilo nererKuvdluta, igdluvdle ilua initu-
ngeKissoK inugasårdlune inumardlungnartumik
kissagtipatdlårsimangmat tiperujugdlunilo Kujåi-
nariardluta amnarpugut atåtaK takisunik kipårig-
sunik nujalik anånardlo mérKissårtoK agssaisigut
eKisinardlugit sikaritinguanigdlo tupanigdlunit
tunitsiarsinardlugit.
(nanqitagssat.)