Atuagagdliutit - 10.03.1982, Blaðsíða 17

Kalaallit Nunaat
tuniniaqqilerpaat
hfunnik taasisitsinerup kingorna
^rernskridtspartiip Glistrup-ip isumatoqaa
Saqqummiuteqqikkaat
kalaallit Nunaata Europami sule-
qatigiinnut ilaasortaaginnarnis-
Saa pillugu inunnik taasisitsine-
!'UP inerneratalu eqqarsaatit na-
|6 qqutinngitsut, Danmarkip Ka-
aallit Nunaannik piginnikkun-
Paarnissaanut tunngasut Frem-
kridtspartimit saqqummiunne-
qaqqipput.
Tamatumuuna danskit folke-
‘Pgiannut qinigaaqqammersima-
s°q. Hope Computerimi direktøri-
jJs°q. Th. Barsøe-Carnfeldt, Ka-
aallit Nunaannut ministerimut
°ve Lindbo Larsenimut imaat-
Ur>ik apeqquteqarsimavoq:
r, “klinisterip oqaatigisinnaavaa
kalaallit Nunaat USA-mut naala-
saaffeqatigiimmulluunniit alla-
hiut
taa;
nuuttinneqarsinnaanersoq,
anaalissappallu Danmark ani-
Saasanut annaasanut ukiut
. Serlaneranni artugassiissutaa-
‘arasunut taartaasussanik piu-
asaqarsinnaasoq«.
^ Apeqqutiminut pissutaasutut
»P. Barsøe-Carnfeldtip taavaa
r alaallit Nunaata EF-imit anine-
kingunerissagaa naalagaaf-
qatigiinnerup taamaatikkiar-
rnissaanut aallarnersaataassa-
n°q. kingunerilluarsinnaagaalu
atirnarkip Kalaallit Nunaatalu
taveeerutivinnissaat, isuma-
J|ai'lunilu Danmarkip Kalaallit
Ur>aata EF-imit aninerata
ki
elngorna, soqutigisariunnaassa-
^a maannakkut illuinnaasiortu-
tie
aningaasatigut suleqatigiin-
q akisoqisoq.
^Q-lciallit Nunaata
y}}ketingimit aninissaa
j,lSsaatigaa
^tPskridtspartimillu folketingi-
ttaasortaatitaasoq alla, Ma-
hi'i SUrnik pølseerniartuullunilu
lllteqarsimasoq, Helge Dohr-
tlI1» inunnik taasisitsinerup
He fll®ra tunulequtsiullugu pisar-
i , tfiisullu kamassimaavilluni,
jl6faaUit folketingimi sinniisoqar-
k at> inatsisini tunngaviusuni
re^agrafimi 28-mi qularnaarneqa-
rs°q, saassuppaa.
Dohrmannip inunnik
qa Slsitsineq ullunik marlunnik
ker *}8*ununat statsminister An-
■Jørgensen ima aperaa:
a ’.’tøinisterip oqaatigisinnaavaa
tis ^fasarsiornikkut allannguu-
atigullu nalinginnaasutigut
t atillit Nunaata EF-imit anine-
tat,
,,u a klanmarkimut Kalaallit Nu-
^ullu snut kingunerissane-
^ ’ aninerullu sunniuteqarfigissa-
qik
L3a> naalakkersuisut inatsisi-
sjg. '-Unngaviusunik allanngortit-
I*«aanerat, taamaalilluni Ka-
^ Nunaannit folketingimut
ilaasortassanik qinersisarunaar-
nissaq«.
Apeqqutiminut pissutaasutut
Helge Dohrmannip oqaatigaa:
»Pissutissaqarsorinarpoq kissaa-
tigissallugu paasissutissat ta-
marmiusut, inunnik taasisitsineq
najoqqutaralugu, Kalaallit Nu-
naat EF-imit anippat tungaviu-
sussat suunersut, naalakkersui-
sut oqaasii malillugit Danmarkip
tungaaniit aningaasatigut ikiuu-
tit amerlineqannginnissaannik ki-
nguneqartussaasoq.
Apeqqut kalaallit folketingi-
mut ilaasortaannut marluusunut
tunngasoq saqqummiunneqaq-
qippoq, siullermik namminersor-
nerulerneq maannalu EF-imit ani-
niarneq ersiutaammata kalaallit
nammineerusulernerannik. Ilaler-
nanngilluinnarpoq, danskit inui-
aat akileraarutit qaffannerisigut
inuuniarnikkullu artugassinne-
qarnikkut pisarissersorneqarnis-
saat, folketingimi akuersissutigi-
neqartutigut, atlantikkullu avan-
naanit ilaasortaasunit peqataaffi-
gineqartutigut.
Tunngaveqanngitsumik
asuli oqalunneq
Fremskridtspartimi ilaasortat
taakku marluk apeqqutaannut
Preben Lange, Siumut, oqaase-
qaateqarpoq, apeqqutigisaat
»tunngaveqanngitsumik asuli
oqalunnerusut«, nangipporlu:
»Kalaallit politikerit tamarmik
erseqqissareerpaat, inunnik taasi-
sitsinerup siorna, kingornagullu-
mi, Danmarkimik naalagaaffeqa-
tigiinnissaq kissaatigigipput.
Naalagaaffeqatigiinneq ingerla-
tiinnarniarparput uppernarsarne-
qareermat suleqatigiissinnaasu-
gut, tamannalumi namminersor-
nerulernerup eqqunneqarnerata
kingorna pereersimammat.
Akuttunngitsunik — ingam-
mik Helge Dohrmannip tungaa-
nit — qinngasaariniarnerit taa-
maattut, soorlu apeqquteqaatini
saqqummiunneqartut, tusartar-
pavut. Apeqqutit tunngaveqan-
ngitsut taamaattut oqaloqatigiis-
sutiginianngilavut. Piffissarli
manna atorlugu danskit inatsi-
sartui amerlanerit qutsaviginiar-
pakka, paasinnillutik ammasu-
millu nalunaarutiginiakkavut ti-
gusimammatigik, siunissami EF-
imut atassuteqarnissatsinnut kis-
saatigisavut pillugit.
Assut pitsaavoq danskit folke-
tingianni taamaattunik suli ikin-
nguteqaratta«, folketingimut
ilaasortaq Preben Lange, Siumut,
naggasiivoq.
Rensdyrjagt og hundegalskab. Vinterjagten på rensdyr, som
fiskere og fangere fra flere kommuner har fået tilladelse til på
grund af den strenge vinter, afsluttes 15. marts — ihvertfald
syd for Diskobugten. Der har nemlig været startvanskelighe-
der for rensjagten i Diskobugtsområdet på grund af omfatten-
de vaccination mod hundegalskab, hvorfor rensjagten dér forst
afsluttes den 20. marts.
Arbejdet for at imødegå hundegalskab var så omfattende, at
Seruminstituttet i Danmark, som leverer vacciner, fuldstændig
lob tor for beholdninger. To hunde i bygden SamaK i IluKssat
kommune døde af denne sygdom, og bygden blev sat i karan-
tæne hvad angår hundeslædetrafik.
Det gik forholdsvis godt med jagten i de sydligere kommu-
ner, hvilket ses af Louise Inger Lyberths billede fra Brædtet i
Nuuk, hvor der var stort udbud af delikat kod.
tugtuniarneK xingmitdlo perdlerornerat. ukiordlunerssua piv-
dlugo kommunine ardlalingne ukiunerane tugtuniarsinaunei<
martsip 15-iane taimaitisaoh, tåssa Diskobugtimit kujasingne-
russoK emarsautigalugo. tåssame Diskobugtime tugtuniarneK
autdlartikumåtårsimavoK Kingmit perdlerornerånut akiussutig-
ssamik kapuinerujugssuai< pissutigalugo, tamånilo tugtuniar-
neK aitsåt 20. marts taimaitisaoK.
Kingmit perdlerornerånut akiussutigssamik kapuineh ima
angnertutigaoK agdlåt Danmarkime kaputigssausivik nungut-
sissuvigkaluardlune. nunaharfingme SarKame IluKssat pigisså-
nitume Kingmit mardluk perdlerordlutik toKuput nunaKarfigdlo
nimugsersunut KanigdlerKussaujungnaerpoK.
kujasingnerussume tugtuniarneK akornutigssartaKångineru-
ssumik pivoK, tamånalo ilåtigut takunenarsinauvoh åssiKssuv-
ta Louise Inger Lyberthip Nungme kalåliminérniarfingme åssi-
lissaine. neKitugagssat ikingitsut!
ÅTUAGAQDLIUTIX
17