Atuagagdliutit - 13.05.1987, Qupperneq 3

NR. 20 1987
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
C
En grønlænders primitive strøg?
Abel Larsen.
Abel Larsens digtsamling, »En grønlænders primitive strøg?« indeholder
41 digte og koster 50 kr. i forretningerne. Malu Nielsen har tegnet forsiden.
Nyt dansk digtsamling:
En grønlænders
primitive strøg?
Pladeselskabet Ulo har netop udsendt en digtsamling
på dansk, skrevet af en grønlænder
ISAI-p politikkia
All.: Frederik Møller Rosing aamma
Jaaku Kristiansen, ISAI
Abel Larsen, født 1957 og lærer i
Alluitsup-paa debuterer med en
digtsamling gennem pladeselskabet
Ulo med titlen »En grønlænders
primitive strøg?« Det, der gør en
forskel mellem andre digtsamlinger
af grønlændere er, at digtene er for-
fattet på dansk, og efter forfatte-
rens egne ord er tilegnet »for dig«.
Dette underbygges af pressemed-
delelsen fra Ulo. Her siges det, at
digtene er skrevet til danskerne.
Men hvad skriver Abel Larsen så
om? Er det angreb på danskerne i
Grønland, som er den primære for-
mål? Nej, egentlig ikke. Digtene vi-
ser et bredt aspekt mellem danske-
res og grønlænderes hverdagsliv.
Der er betragtninger om forskellige
sindsstemninger, oplevet af sig selv,
som f.eks. i digtet »Tæmmet«:
Blev bedt om at opføre
mig ordentligt
på overfladen
på bekostning
af den vildskab
som er inde i mig
og omkring mig
i form af kulde og ensomhed
og stadig søgen
efter den frihed
til at komme ud
med den vildskab
har jeg.
Abel Larsen bevæger sig ikke
kun i den hjemlige hemisfære, men
kommer også omkring ud i den sto-
re verden. Reagans og Gorbatjovs
styreformer bliver udsat for kritik
af en grønlænders primitive strøg
(?). Men humoren mangler heller
ikke i digtsamlingen. I et digt uden
titel kan man læse: »Fra grøn-
landsk/dansk ordbog er læst: Inuit
= Endnu hvidt?«
Måske en af de bedste digte fra
digtsamlingen har titlen »Forban-
det være mig«, og den lyder sådan:
Forbandede dansker
I selvoptagethed elsker
grønlandsk overser
rejs hjem
rejs hjem
og snak
snak dansk
ad pommern til.
Forbandede grønlænder
I selvoptagethed elsker
dansk fornægter
rejs hjem
rejs hjem
og snak
snak grønlandsk
ad pommern til.
Forbandet være mig
som skrev dette
Denne digtsamling repræsente-
rer et stykke nutidig grønlandsk
individuel tankegang og Ulo har
gjort et scoop ved at ville udgive
det. løvrigt siger Karsten Sommer,
der har koordineret udgivelsen, at
der kommer for lidt ud, der afspej-
ler denne tid.
— Der findes ting, der bare ven-
ter på en udgivelse. Men det kom-
mer an på, om der er nogen som tør,
at komme frem med de ting de har,
siger Karsten Sommer til A/G. Og
han siger videre, at Ulo vil udgive
flere digtsamlinger i fremtiden.
Med denne udgivelse er de ihvert-
fald godt begyndt.
Ilumoorpoq ISAI-p tungaaniit pi-
ngaartikkatsigu nunatta oqartus-
saaffigineqarnera, piffissaq siulleq
atorlugu nunap inuinut tunniunne-
qarnissaa, pingaartumik aningaa-
salliornerit amerliartuinnarnerini.
Tassungalu atatillugu qalluillunilu
piiaasarnissaaq mingutserinngin-
nissamik nunaqartuusullu piniar-
filliortinnginnissaannik aalaja-
ngersagaqarnissaa, tamakkunun-
ngalu isumannaallisaaneq ilisima-
tussutsip atorluarniarnissaanik
tunngaveqartinneqassasoq.
Qulaani taakkartugaq nunatta o-
qartussaaffigisinnaanera Geneve-
mi isumaqatigiissummut inner-
suupparput, nunagisap oqartus-
saaffigisinnaaneranik imaqartoq.
Tamakkiisumik pingaartutullu
sulissutigiumavarput paasisitsiniu-
tiginissaa suleqatigiinnerup pin-
gaassusiata. Tamannalu politikeri-
nut tunnganeruvoq. Tamatumani
eqqarsaatigineqarluni pitsannguu-
tissatut saqqummiussaq qinikkap
nammineq paasinninnini tunngavi-
galugu taasissutigissagaa, sumillu
parteeqarneq tamatumani apeqqu-
taatinneqartassanngitsoq, tamaali-
ornerup isummat pitsaviit arlalissu-
artigut atortussiarineqanngitsoor-
tarmata. Kisianni »Sermitsiap«
saqqummiussamini ersersitaa,
ISAI-mut isummatut taallugu, ani-
ngaasaatilinnut illuatungiliuttugut,
isummatsinnut naapertuutinngis-
susia paaseqquarput. Ilumoorpoq
pingaartikkatsigu aningaasaris-
saartut naalakkersuinikkut aqutsi-
sunut kiinnerfissarsiornerusaria-
qartut inuiaqatigiit ajornartorsiuti-
killisarnissaannut suleqataanissa-
mut. Imaammammi qitiusumik a-
qutsisoqarfik kisiartaalluni akis-
saajaateqartuummat inuiaqatigiin-
niarnermut pinngitsoorneqarsin-
naanngitsunut soorlu: Napparsim-
maveqarnermut, ilinniartitaaner-
mut, attaveqaqatigiinniarnermut
il.il. pingaaruteqarluartunut. Taa-
maalilluni Lars Chemnitzip qitiu-
sumik aqutsinerup piorsaaffigine-
qarsimanera amigartoornermut
peqqutaatimmagu ISAI-p tungaa-
niit politikkimik paasinerluinertut
annertuutut isigaarput. Taamaak-
kaluartoq ima paasineqaqqunatigu
ISAI-p siunertarigaa namminersor-
luni ingerlatsineq milliliiffiginia-
raa, taamaanngilaq! Puigortuusaa-
ginnarneqarsinnaanngilarmi arla-
linnut aningaasatigut namminer-
sortoqarneq qujassutissiisimam-
mat.
Aappaatigulli illuatungaasiorne-
rinnaassalluni isumaqaraanni taa-
maattut aningaasaatininniarnermi
inuiaqatigiit atuuffiat isumaqan-
ngitsoq.
Maannalu killiffigaarput politik-
kitta paasinerliorneqarsimasup er-
seqqissarnissaa, tassalu isumaqa-
ratta inuiaqatigiit aningaasarsior-
nikkut pangallaqqajaalerpata
pinngitsoqarata ikiuussinnaajuar-
tariaqartugut atorniarfigeqatigiin-
nerinnarluunniit kisiat akuersissu-
taassagaluarpat. Tassani taman-
naannarluunniit namminersortut
akimmigarfeqarnartimmassuk.
Uani eqqarsaatigineqaraluarluni
qitiusumik aqutsisoqarfik nammi-
nersortuninngaanniit atorniarsin-
naasariaqarsorinarmat, tamanna
avataaniit atorniarnermit pitsaane-
rungaaraluarmat. Tassuuna angu-
neqarsinnaagaluarmat qitiusumik
aqutsisoqarfiup atukkanut erniai
oqilisaaffigineqarsinnaagaluarma-
ta, taamaattorli namminersortut
aningaasat isersimatitaat erniamik-
kut malunnartumik isertitaqarne-
rulersinnaallutik. Taamaammat
kommunistinngorsaaniartutut isi-
gineqarnerput, taamaalillunilu
suut tamat qitiusumik aqunneqa-
lertariaqarnerannik isumaqarnera-
gaanerput tunngavissaajarlutigu.
Taamaattumik erseqqissarumavar-
put »Sermitsiap« apersuinermini a-
kissutigisartakkavut tusarnaarlu-
artarsimagaluarunigit paasisimas-
sagaluarmagu isummatta ilaat i-
maattoq:
»Tamakkiisumik qitiusumik a-
qutsiniarneq, tassalu kommu-
nistinngorsaaneq politikerit isu-
maannik taamaallaat aallaaveqar-
tinneqarsinnaanngilaq taallugulu
»demokrati«. Tamakkumi inger-
latseriaaserineqarnissaannut inuia-
qatigiit taasinerat kisimi akisus-
saammat, demokratiussaguni«.
Akissaqarnerunialernissamut a-
tatillugu eqqaarusupparput ISAI-p
tungaaniit Hans Pavia Rosingip
saqqummiussaa akissaqarnerulis-
sutissatut. Annikippallaartutut i-
sikkoqarmat tamakkiisumik nunap
aningaasarliorneranut matusisin-
naasussatut tapersiutissaqarfigine-
ranik erseqqissaateqarfigerusun-
narpoq. Tassaallunilu taanna
uuma erseqqissaateqaatip aallaq-
qaataani paaseqqusarput; nunatta
— piginnaatitaassuseq atorlugu —
oqartussaaffigisinnaanera, aatsi-
tassat assigisaasalu namminersuu-
tiginerisigut milliardikkuutaanik i-
sertitaqaatigiffigisinnaasarput uki-
uni aggersuni. Tamakkulumi peq-
qutigitinneqarsinnaanatik nunatta
Danmarkillu attaveqaqatigiinneri-
sa qasukkartinnissaannut.
Aningaasaqarniarnermuttaaq
tunngatillugu Aqqaluk Lyngep i-
nissaqarniarnermut politikkia pit-
sanngorsaaffissaqarluaraluarpoq.
Tassanilu takunngitsuuinneqarsi-
malluni nunap inuisa sulisinnaane-
rat, taamalu inissialiornermi peqa-
taasinnaanerigaluat. Allaat nam-
minersortut kisimik taanna periar-
fissaq atorluarniarsimallugu. Nalu-
neqanngitsutut blokkiliorneq inis-
sianik, tikisitat kisimik naammassi-
sinnaavaat, taamaakkaluartoq
namminersortut uppernarsaareer-
nikuupput ataasiakkaanik illulior-
toqarsinnaaneranik ilinniarsi-
manngikkaluanik suleqasersorta-
raluarlutik. Tamannalumi Nuum-
mi ilinniarfiit ilaata NIS-ip upper-
narsarsinnaalluarpaa, naak inuu-
suttuarannguit assagigaluarlugit.
Tamakku sanaartoriaatsit ISAI-
p tungaaniit aammattaaq ilassutis-
saqartinneqarput sulinermut oqili-
saataasussanik. Assersuutitullu ti-
gusimallutigu Nuummi amutsivi-
toqqamut eqqaanartunik inersuar-
nik atorluaanikkut. Tamakkunani
suliarineqartassallutik iikkat, qi-
laat naqqillu, ineriikkatut nappar-
neqarfissaminnukaatiinnartakkat,
suliatullu aamma sammineqartas-
sallutik anorisaatit. Tamakkulu il-
lut naammassisat kiassarneqartas-
sallutik qaammarsarneqarlutillu
tamakkuninnga anorisaatinik, nag-
gataagut naammattumik amerlas-
suseqalersussanik, allaat illoqarfiit
ilivitsut tamakkiisumik innaalla-
gassersorsinnaalissallutik. Taa-
maaliornikkuttaaq mingutserineq
millisaaqataaffigilissallutigu. Tas-
suunalu ersersillutigu ISAI-p tapiti-
terisinnaassusia, tassami periarner-
mi ataatsimi sisamaraarpugut (su-
liffissaaleqineq, inissaaleqineq, a-
ningaasaqarniarneq mingutseriner-
lu).
Sakkutooqarfinnut tunngatillu-
gu inuiaqatitsinnut paaseqquarput,
taamatut radarilersorfigineqarnit-
ta siunertatuarimmagu radareqar-
fiutilinnut akeraasut siulliutissam-
matigut piuneerutassatut. Paasisin-
naanatigulu Jonathan Motzfeldtip
tamakkua piorsarneqarnerat iller-
sorpalummagu, naak oqareeralu-
arluni eqqissinissamik asannittuul-
luni, naallu (politikeriunngitsut) i-
Frederik Møller-Rosing, ISAI tu-
nuliaqutaralugu qinigassanngortit-
toq. (Ass.:LIL)
Frederik Møller-Rosing, stiller op
til landstingsvalget for ISAI.
(Foto:LIL)
nuiaqatigiit tamat tapersorsoraat
ukioq 2000-ip sakkuerutivinnissaq,
imaluunniit millisaajuartualernis-
saq. Inunnut sakkussanik piorsaa-
niaq eqqissinermut killuussisuu-
voq.
Eqqaamajuaqquarput ISAI-p
tungaaniit atomimik ajutuutsiar-
ninnguup tuttuutillit Europamiit-
tut piuneerummatigit, taamaattu-
mik sutigut tamatigut URAN-isior-
nissat tamaasa akerleraagut isu-
mannaatsuimmik periarfissamik
nassaartoqartinnagu.
Aserorterussuarnut pilersissima-
satsinnut nunarsuarput angeqisoq
allaat mikersartilersimavarput.
Soormi ilisimatuut pilersitseriaatsit
allat aserorterutaanatik iluaqutsii-
sinnaassusillit pileriginerusatik
sammissallugit qinnutaat akueri-
gutsigu, politikeriarsuit »nunamik
sulissussiniarnermik« taallugu pin-
naannermik sequtserinerat naveer-
sissutigalugu, atorunnaarsiutigalu-
gu. Ilisimatuut inuiaqatigiit (pissut-
sinik atuisut) tusaaniarnerusaria-
qalerpaat, politikerit inuiaqatigiit
atugaannut sammisaannullu nalu-
naarsuisussaannaagaluarput, pit-
sannguutissaateqaraangamik soo-
runami aamma inuttulli tusaania-
gassat, kisianni aatsaat pitsannguu-
tissaateqaraangata. Sorsuusersor-
tarnerat inuup silatussusianut
kanngunarsaataannaavoq.
Uteqqipparput: Nammineq nu-
narput aqulertigu, akissaqarneru-
lissutigilissavarput. Aammalu In-
dianertut pisaanissaraluarput pin-
ngitsoortissavarput, tassalu unga-
lusani susinnaanngitsutut mattus-
saalluta imerajuttutuinnaq taasaal-
luta. Aalisartortatta assersuutitut
takutereerpaat malinnaalersin-
naassuseq, malinnaavugut maan-
nakkut. Kisianni pakatsinaraluar-
tumik ISAI-p kisiartaalluni maan-
na sulissutigaa nunatta nammineq
naalagaaffinngornissaa. Nunasiaa-
teqarneq akimanertaqarnerlu sa-
naajupput taaguutit, qanganisatut
taaneqartartut atuukkunnaarni-
kut.
Soormi Danmarkip suli atorniar-
pai uagutsinnut. Bloktilskud sak-
kuliullugu tigummiinnarnialissap-
patigut akisariaqarput: »Naammi
tamannarsuaq kryolitersuup ti-
gooqqakkassi akissaa«. ISAI asuli
oqalunngilaq, kalaallit sapinngil-
lat! Kalaallit nunagaarput, kalaallit
naalagaaffigissavaat! Allanik naa-
larulutsitaassanngilagut! Suleqati-
serineqassaagut naalagaaniarfigi-
neqarata. Maannamut niueqati-
giinneq piorsarutsigu avatitta ua-
gullumi minnerunngitsumik ilua-
qutissarsivigissaqaarput.
Tamassuminnga sulissusiniat qi-
neqqusaarput, ukuullutillu ISAI-
miit:
Jaaku Kristiansen aamma
Frederik Møller-Rosing.