Atuagagdliutit

Ukioqatigiit
Ataaseq assigiiaat ilaat

Atuagagdliutit - 13.05.1987, Qupperneq 3

Atuagagdliutit - 13.05.1987, Qupperneq 3
NR. 20 1987 ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN C En grønlænders primitive strøg? Abel Larsen. Abel Larsens digtsamling, »En grønlænders primitive strøg?« indeholder 41 digte og koster 50 kr. i forretningerne. Malu Nielsen har tegnet forsiden. Nyt dansk digtsamling: En grønlænders primitive strøg? Pladeselskabet Ulo har netop udsendt en digtsamling på dansk, skrevet af en grønlænder ISAI-p politikkia All.: Frederik Møller Rosing aamma Jaaku Kristiansen, ISAI Abel Larsen, født 1957 og lærer i Alluitsup-paa debuterer med en digtsamling gennem pladeselskabet Ulo med titlen »En grønlænders primitive strøg?« Det, der gør en forskel mellem andre digtsamlinger af grønlændere er, at digtene er for- fattet på dansk, og efter forfatte- rens egne ord er tilegnet »for dig«. Dette underbygges af pressemed- delelsen fra Ulo. Her siges det, at digtene er skrevet til danskerne. Men hvad skriver Abel Larsen så om? Er det angreb på danskerne i Grønland, som er den primære for- mål? Nej, egentlig ikke. Digtene vi- ser et bredt aspekt mellem danske- res og grønlænderes hverdagsliv. Der er betragtninger om forskellige sindsstemninger, oplevet af sig selv, som f.eks. i digtet »Tæmmet«: Blev bedt om at opføre mig ordentligt på overfladen på bekostning af den vildskab som er inde i mig og omkring mig i form af kulde og ensomhed og stadig søgen efter den frihed til at komme ud med den vildskab har jeg. Abel Larsen bevæger sig ikke kun i den hjemlige hemisfære, men kommer også omkring ud i den sto- re verden. Reagans og Gorbatjovs styreformer bliver udsat for kritik af en grønlænders primitive strøg (?). Men humoren mangler heller ikke i digtsamlingen. I et digt uden titel kan man læse: »Fra grøn- landsk/dansk ordbog er læst: Inuit = Endnu hvidt?« Måske en af de bedste digte fra digtsamlingen har titlen »Forban- det være mig«, og den lyder sådan: Forbandede dansker I selvoptagethed elsker grønlandsk overser rejs hjem rejs hjem og snak snak dansk ad pommern til. Forbandede grønlænder I selvoptagethed elsker dansk fornægter rejs hjem rejs hjem og snak snak grønlandsk ad pommern til. Forbandet være mig som skrev dette Denne digtsamling repræsente- rer et stykke nutidig grønlandsk individuel tankegang og Ulo har gjort et scoop ved at ville udgive det. løvrigt siger Karsten Sommer, der har koordineret udgivelsen, at der kommer for lidt ud, der afspej- ler denne tid. — Der findes ting, der bare ven- ter på en udgivelse. Men det kom- mer an på, om der er nogen som tør, at komme frem med de ting de har, siger Karsten Sommer til A/G. Og han siger videre, at Ulo vil udgive flere digtsamlinger i fremtiden. Med denne udgivelse er de ihvert- fald godt begyndt. Ilumoorpoq ISAI-p tungaaniit pi- ngaartikkatsigu nunatta oqartus- saaffigineqarnera, piffissaq siulleq atorlugu nunap inuinut tunniunne- qarnissaa, pingaartumik aningaa- salliornerit amerliartuinnarnerini. Tassungalu atatillugu qalluillunilu piiaasarnissaaq mingutserinngin- nissamik nunaqartuusullu piniar- filliortinnginnissaannik aalaja- ngersagaqarnissaa, tamakkunun- ngalu isumannaallisaaneq ilisima- tussutsip atorluarniarnissaanik tunngaveqartinneqassasoq. Qulaani taakkartugaq nunatta o- qartussaaffigisinnaanera Geneve- mi isumaqatigiissummut inner- suupparput, nunagisap oqartus- saaffigisinnaaneranik imaqartoq. Tamakkiisumik pingaartutullu sulissutigiumavarput paasisitsiniu- tiginissaa suleqatigiinnerup pin- gaassusiata. Tamannalu politikeri- nut tunnganeruvoq. Tamatumani eqqarsaatigineqarluni pitsannguu- tissatut saqqummiussaq qinikkap nammineq paasinninnini tunngavi- galugu taasissutigissagaa, sumillu parteeqarneq tamatumani apeqqu- taatinneqartassanngitsoq, tamaali- ornerup isummat pitsaviit arlalissu- artigut atortussiarineqanngitsoor- tarmata. Kisianni »Sermitsiap« saqqummiussamini ersersitaa, ISAI-mut isummatut taallugu, ani- ngaasaatilinnut illuatungiliuttugut, isummatsinnut naapertuutinngis- susia paaseqquarput. Ilumoorpoq pingaartikkatsigu aningaasaris- saartut naalakkersuinikkut aqutsi- sunut kiinnerfissarsiornerusaria- qartut inuiaqatigiit ajornartorsiuti- killisarnissaannut suleqataanissa- mut. Imaammammi qitiusumik a- qutsisoqarfik kisiartaalluni akis- saajaateqartuummat inuiaqatigiin- niarnermut pinngitsoorneqarsin- naanngitsunut soorlu: Napparsim- maveqarnermut, ilinniartitaaner- mut, attaveqaqatigiinniarnermut il.il. pingaaruteqarluartunut. Taa- maalilluni Lars Chemnitzip qitiu- sumik aqutsinerup piorsaaffigine- qarsimanera amigartoornermut peqqutaatimmagu ISAI-p tungaa- niit politikkimik paasinerluinertut annertuutut isigaarput. Taamaak- kaluartoq ima paasineqaqqunatigu ISAI-p siunertarigaa namminersor- luni ingerlatsineq milliliiffiginia- raa, taamaanngilaq! Puigortuusaa- ginnarneqarsinnaanngilarmi arla- linnut aningaasatigut namminer- sortoqarneq qujassutissiisimam- mat. Aappaatigulli illuatungaasiorne- rinnaassalluni isumaqaraanni taa- maattut aningaasaatininniarnermi inuiaqatigiit atuuffiat isumaqan- ngitsoq. Maannalu killiffigaarput politik- kitta paasinerliorneqarsimasup er- seqqissarnissaa, tassalu isumaqa- ratta inuiaqatigiit aningaasarsior- nikkut pangallaqqajaalerpata pinngitsoqarata ikiuussinnaajuar- tariaqartugut atorniarfigeqatigiin- nerinnarluunniit kisiat akuersissu- taassagaluarpat. Tassani taman- naannarluunniit namminersortut akimmigarfeqarnartimmassuk. Uani eqqarsaatigineqaraluarluni qitiusumik aqutsisoqarfik nammi- nersortuninngaanniit atorniarsin- naasariaqarsorinarmat, tamanna avataaniit atorniarnermit pitsaane- rungaaraluarmat. Tassuuna angu- neqarsinnaagaluarmat qitiusumik aqutsisoqarfiup atukkanut erniai oqilisaaffigineqarsinnaagaluarma- ta, taamaattorli namminersortut aningaasat isersimatitaat erniamik- kut malunnartumik isertitaqarne- rulersinnaallutik. Taamaammat kommunistinngorsaaniartutut isi- gineqarnerput, taamaalillunilu suut tamat qitiusumik aqunneqa- lertariaqarnerannik isumaqarnera- gaanerput tunngavissaajarlutigu. Taamaattumik erseqqissarumavar- put »Sermitsiap« apersuinermini a- kissutigisartakkavut tusarnaarlu- artarsimagaluarunigit paasisimas- sagaluarmagu isummatta ilaat i- maattoq: »Tamakkiisumik qitiusumik a- qutsiniarneq, tassalu kommu- nistinngorsaaneq politikerit isu- maannik taamaallaat aallaaveqar- tinneqarsinnaanngilaq taallugulu »demokrati«. Tamakkumi inger- latseriaaserineqarnissaannut inuia- qatigiit taasinerat kisimi akisus- saammat, demokratiussaguni«. Akissaqarnerunialernissamut a- tatillugu eqqaarusupparput ISAI-p tungaaniit Hans Pavia Rosingip saqqummiussaa akissaqarnerulis- sutissatut. Annikippallaartutut i- sikkoqarmat tamakkiisumik nunap aningaasarliorneranut matusisin- naasussatut tapersiutissaqarfigine- ranik erseqqissaateqarfigerusun- narpoq. Tassaallunilu taanna uuma erseqqissaateqaatip aallaq- qaataani paaseqqusarput; nunatta — piginnaatitaassuseq atorlugu — oqartussaaffigisinnaanera, aatsi- tassat assigisaasalu namminersuu- tiginerisigut milliardikkuutaanik i- sertitaqaatigiffigisinnaasarput uki- uni aggersuni. Tamakkulumi peq- qutigitinneqarsinnaanatik nunatta Danmarkillu attaveqaqatigiinneri- sa qasukkartinnissaannut. Aningaasaqarniarnermuttaaq tunngatillugu Aqqaluk Lyngep i- nissaqarniarnermut politikkia pit- sanngorsaaffissaqarluaraluarpoq. Tassanilu takunngitsuuinneqarsi- malluni nunap inuisa sulisinnaane- rat, taamalu inissialiornermi peqa- taasinnaanerigaluat. Allaat nam- minersortut kisimik taanna periar- fissaq atorluarniarsimallugu. Nalu- neqanngitsutut blokkiliorneq inis- sianik, tikisitat kisimik naammassi- sinnaavaat, taamaakkaluartoq namminersortut uppernarsaareer- nikuupput ataasiakkaanik illulior- toqarsinnaaneranik ilinniarsi- manngikkaluanik suleqasersorta- raluarlutik. Tamannalumi Nuum- mi ilinniarfiit ilaata NIS-ip upper- narsarsinnaalluarpaa, naak inuu- suttuarannguit assagigaluarlugit. Tamakku sanaartoriaatsit ISAI- p tungaaniit aammattaaq ilassutis- saqartinneqarput sulinermut oqili- saataasussanik. Assersuutitullu ti- gusimallutigu Nuummi amutsivi- toqqamut eqqaanartunik inersuar- nik atorluaanikkut. Tamakkunani suliarineqartassallutik iikkat, qi- laat naqqillu, ineriikkatut nappar- neqarfissaminnukaatiinnartakkat, suliatullu aamma sammineqartas- sallutik anorisaatit. Tamakkulu il- lut naammassisat kiassarneqartas- sallutik qaammarsarneqarlutillu tamakkuninnga anorisaatinik, nag- gataagut naammattumik amerlas- suseqalersussanik, allaat illoqarfiit ilivitsut tamakkiisumik innaalla- gassersorsinnaalissallutik. Taa- maaliornikkuttaaq mingutserineq millisaaqataaffigilissallutigu. Tas- suunalu ersersillutigu ISAI-p tapiti- terisinnaassusia, tassami periarner- mi ataatsimi sisamaraarpugut (su- liffissaaleqineq, inissaaleqineq, a- ningaasaqarniarneq mingutseriner- lu). Sakkutooqarfinnut tunngatillu- gu inuiaqatitsinnut paaseqquarput, taamatut radarilersorfigineqarnit- ta siunertatuarimmagu radareqar- fiutilinnut akeraasut siulliutissam- matigut piuneerutassatut. Paasisin- naanatigulu Jonathan Motzfeldtip tamakkua piorsarneqarnerat iller- sorpalummagu, naak oqareeralu- arluni eqqissinissamik asannittuul- luni, naallu (politikeriunngitsut) i- Frederik Møller-Rosing, ISAI tu- nuliaqutaralugu qinigassanngortit- toq. (Ass.:LIL) Frederik Møller-Rosing, stiller op til landstingsvalget for ISAI. (Foto:LIL) nuiaqatigiit tamat tapersorsoraat ukioq 2000-ip sakkuerutivinnissaq, imaluunniit millisaajuartualernis- saq. Inunnut sakkussanik piorsaa- niaq eqqissinermut killuussisuu- voq. Eqqaamajuaqquarput ISAI-p tungaaniit atomimik ajutuutsiar- ninnguup tuttuutillit Europamiit- tut piuneerummatigit, taamaattu- mik sutigut tamatigut URAN-isior- nissat tamaasa akerleraagut isu- mannaatsuimmik periarfissamik nassaartoqartinnagu. Aserorterussuarnut pilersissima- satsinnut nunarsuarput angeqisoq allaat mikersartilersimavarput. Soormi ilisimatuut pilersitseriaatsit allat aserorterutaanatik iluaqutsii- sinnaassusillit pileriginerusatik sammissallugit qinnutaat akueri- gutsigu, politikeriarsuit »nunamik sulissussiniarnermik« taallugu pin- naannermik sequtserinerat naveer- sissutigalugu, atorunnaarsiutigalu- gu. Ilisimatuut inuiaqatigiit (pissut- sinik atuisut) tusaaniarnerusaria- qalerpaat, politikerit inuiaqatigiit atugaannut sammisaannullu nalu- naarsuisussaannaagaluarput, pit- sannguutissaateqaraangamik soo- runami aamma inuttulli tusaania- gassat, kisianni aatsaat pitsannguu- tissaateqaraangata. Sorsuusersor- tarnerat inuup silatussusianut kanngunarsaataannaavoq. Uteqqipparput: Nammineq nu- narput aqulertigu, akissaqarneru- lissutigilissavarput. Aammalu In- dianertut pisaanissaraluarput pin- ngitsoortissavarput, tassalu unga- lusani susinnaanngitsutut mattus- saalluta imerajuttutuinnaq taasaal- luta. Aalisartortatta assersuutitut takutereerpaat malinnaalersin- naassuseq, malinnaavugut maan- nakkut. Kisianni pakatsinaraluar- tumik ISAI-p kisiartaalluni maan- na sulissutigaa nunatta nammineq naalagaaffinngornissaa. Nunasiaa- teqarneq akimanertaqarnerlu sa- naajupput taaguutit, qanganisatut taaneqartartut atuukkunnaarni- kut. Soormi Danmarkip suli atorniar- pai uagutsinnut. Bloktilskud sak- kuliullugu tigummiinnarnialissap- patigut akisariaqarput: »Naammi tamannarsuaq kryolitersuup ti- gooqqakkassi akissaa«. ISAI asuli oqalunngilaq, kalaallit sapinngil- lat! Kalaallit nunagaarput, kalaallit naalagaaffigissavaat! Allanik naa- larulutsitaassanngilagut! Suleqati- serineqassaagut naalagaaniarfigi- neqarata. Maannamut niueqati- giinneq piorsarutsigu avatitta ua- gullumi minnerunngitsumik ilua- qutissarsivigissaqaarput. Tamassuminnga sulissusiniat qi- neqqusaarput, ukuullutillu ISAI- miit: Jaaku Kristiansen aamma Frederik Møller-Rosing.

x

Atuagagdliutit

Direct Links

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.