Atuagagdliutit - 27.01.1989, Blaðsíða 8
8
ATUAGAGDLI UTIT/GRØNLANDSPOSTEN
NR. 10 1989
Sukappallaarpaat
Aningaasat nalikilliartomerat peqatigalugu akit-
sorterineq annikillisinneqartariaqarpoq! Oqaatsit
taakkorpiaat aningaasarsisartut 1986 iserfigiga-
mikku Inatsisartuniit inuulluaqqussutisiaraat,
tassa inatsisiliomikkut akitsuutisiassaagaluit
unitsinneqarmata.
Taamani oqarluataartoqaqaaq »sukaterineq pi-
uttuinnassammat«, maannali maangaannarmut
unittoorluni. Aningaasarsiat akillu qunnittoorput,
qaffakldartortitsinersuarlu unikaallatseriarneqar-
luni.
Namminersomerusut ingerlataasa isummat ta-
makku ukiuni pingasuni malittariniarsimavaat,
nalikilliliiniamerlumi pilertulersimagaluarluni,
maannali killup tungaanut tassanngaannarsuaq
saappoq: Nuna Tek-ip akigititai qaffanneqarput,
allakkanik nassitsineq akitsorpoq aammalu ullut
makku kingullerpaat nassiussat sinersortaatinullu
ilaanerit akitsomeqarlutittaaq.
Nassiussanngooq ikileriaateqarmata nassitsineq
akitsorneqassaaq. Ikileriaateqarnerannullumi
Namminersomerusut pisooqataapput, tassa ukioq
kingulleq sanaartomermik ldlliliigamik.
Nassiutallu akitsomerpiaat annikillisaaniame-
rup en procenteriinnarunarpaa.
Pissutsit tamakku ersersippaat »ingerlatsinermi
angusat toqqammavigalugit« ingerlatsineq Nam-
minersomerusut ingerlataminni qanoq paasisima-
neraat. Qanorli paasitinniarlugu nassuiamiame-
qartigissagaluarpalluunniit aningaasaartitassatu-
aassapput: Atuisartut - tassa uagut tamatta.
Skruen strammes
Inflationen skal ned! Det var det klare budskab, da
lønmodtagerne ved indgangen til 1986 fik besked
om, at den automatiske dyrtidsregulering af
Landstinget var fjernet pr. lovindgreb.
Der blev den gang sagt mange og fine ord om
»skruen uden ende«, som nu endeligt var bremset.
Lønninger og priser var låst fast, og himmelflugten
var der sat en stopper for.
Tre år holdt de hjemmestyreejede virksomheder
fast på teorien, og inflationen slog bundrekord,
men nu er hele situationen ved at eksplodere: Nu-
na Tek’s takster er steget, posttaksterne er steget,
og nu senest har såvel fragten på importgods som
billetterne til kystpassagerskibene fået et pænt
løft.
En medvirkende årsag til fragtraternes stigning
er faldet i godsmængderne. Og dette fald er igen
hovedsageligt et resultat af det delvise byggestop,
som hjemmestyret indførte sidste år.
Fragtraternes stigning er beregnet til at ville
have en inflatorisk virkning på knap en procent.
Situationen nu siger en hel del om, hvad man i
hjemmestyret forstår ved »resultatorienteret
drift« af de hjemmestyreejede virksomheder. Men
uanset hvordan sagen anskues, er der kun et sted,
hvor pengene kan hentes: Det er i forbrugernes -
altså vores allesammens - lommer.
Allamiissapput
(RB) Europami isikkamik
arsaattartut Kattuffiat
(UEFA) sisamanngormat
nalunaartitsivoq Tysklandi-
mi killermi illoqarfik Koln
martsip aallaqqaataani
unammifFiussasoq Europa
Cupemermi pis sartat kvart-
finalilerpata, tassalu tyrkia-
miut Galatasaray Istanbul,
aamma franskit pissartaat
Monaco.
Galatasaray arsaattarfim-
mini unammisussaagaluar-
poq, tunuartitaasimallunili
ottendedelsfinalemermi
schweiz imiunut Neuchatel
Xamax-imut novemberimi
un amminer mi perulluliuut-
toqarpallaarsimanera pissu-
tigalugu.
Udekamp •
hjemme
(RB) Det bliver den vestty-
ske by Koln, der bliver vært
for den første kvartfinale-
kamp i mesterholdenes Eu-
ropa Cup mellem den tyrki-
ske klub, Galatasaray Istan-
bul, og de franske mestre,
Monaco, den 1. marts, oplys-
te det Europæiske Fodbold
Forbund (UEFA) torsdag.
Galatasaray har fået fra-
taget deres ly'emmebane-
fordel i kvartfinalen efter
stor ballade blandt tilskuer-
ne i holdets ottendedelsfina-
le mod det schweiziske hold
Neuchatel Xamax i novem-
ber.
■;■ ■■
&
• ....
i i
: 'tv*-
150-it »Kunuunnguaq«<imik
Avanersuarmut
- Pisussaq puigunaatsuusutsiassarsuaq ilaaniartut ikinnerat
nersualaameqaatigalugu isorineqaatigisinnaavarput, KNI-direktør
Flemming Bolø oqarpoq.
aq«-mut aalajaallutik ilaaju
KNI’p sinersortaata ilaa-
sartaat »Kunuunnguaq«
taassumalu direktøria
Flemming Bolø Kalaallit
Nunaanni ukiut amerla-
qatigeeqqinnaat sulisi-
mapput, tassami ukior-
manna ukiunik 25- lii-
sussaagamik. »Ku-
nuunnguaq«-lu sammis-
sagutsigu taamatut piso-
qartarnera qaqutigoor-
tuuvoq. Umiar su armut
atsiunneqarsimavoq na-
lunngilluagarput Knud
Rasmussen - umiar su ar-
lu aasap isukkaarnerani
Avanersualiartussaas-
saaq, Knud Rasmussenip
ukiorpassuami sullivigi-
simasaanut.
Kialluunniit naatsorsuu-
tigereersinnaavaa angala-
nissaq nalinginnaanngillu-
innartuussasoq. Februar ih
aallartiinnarpat akomutis-
sanaasiit ilaat saqqumme-
riissapput, ullormiimmi tas-
sanngaannut Avanersualia-
rumasunut billetseemiarlu-
ta aallartissagatta: Isuman-
naalhsaanissaq pissutigalu-
gu »Kunuunnguup« Ava-
nersualiarnissaanut taa-
maallaat inuit 150-it ilaasin-
naapput, taamaattumik
ilaarusuttorpassuussaguna-
raluartut - aammami akike-
qimmat - pakatsissagunar-
put.
Billetsit killilersukkat
Iluatsitsisussat akikinaari-
villutik angalasussaassap-
put utissutigeriigassamin-
nik billetsisinneqassaga-
mik. Namminerisaminnik
ineqartussaanngitsut aki-
liissapput 4.600 kr., ineqar-
tussallu 9.500 kr.
UaasinnaatitaasuUi ike-
qimmata alla tut ajomartu-
mik billetsisiniartut killiler-
sortariaqarsimapputtaaq
imaalillugit:
Nanortahk: ...........4.
Qaqortoq:.............4.
Narsaq:...............4.
Paamiut: .............8.
Nuuk:................45.
Maniitsoq:.............10.
Sisimiut:..............15.
Kangaatsiaq:............6.
Aasiaat: ............ 10.
Ilulissat:.............15.
Qeqertarsuaq:...........6.
Qasigiannguit:..........6.
Uummannaq:..............6.
Upemavik: ..............6.
Pilerngutissaqaat
Qularnanngilluinnarpoq
billetsisiniuttorpassuaqaru-
maartoq. Februaarip aallaq-
qaataani billetseemiarneq
aallartippat killilersuinerit
malinneqarluinnaqqissaar-
nissaat KNI-p aalajangiusi-
mareerpaa.
Immikkoortitaanngitsu-
tuarsuussappulli nuna ta-
makkerlugu tusagassiortut
aviiseqartitsisullu, tassalu
KNR, Sermitsiaq aamma
AG.
- Taamatut angalatitsini-
arnitsinni qutsavigisutut
ajunngitsorsiassaqartikku-
sussimavagut ukiut 25-t i
ngerlanerini »Kunuunngu-
artarsimasut, direktør
Flemming Bolø oqarpoq.
Taamaaliomerput qujarun-
neqarsinnaavoq, aammali
ilaasinnaasut killeqartik-
katsigik isomartorsiorne-
qarsinnaalluta, naammagit-
tarniarsarissaagulh.
Avanersuaharnissaq aal-
lartissaaq Paamiuniit 20.
august killeqassallunilu 3.
september.
»Kunuunnguup« tikit-
tanngisaaneersut - tassalu
Nanortalik, Qaqortoq aam-
ma Narsaq - billetsitik ator-
lugit Nuummut timmisar-
tussapput, tassanilu umiar-
suarmut ikissallutik. Qeqer-
tarsuaq aamma tikinneqar-
neq ajormat taava qeqertar-
suarmiut ilaarusuttut ake-
qanngitsumittaaq angallatit
arlaannut ilaallutik Disko-
bugtimi illoqarfiit arlaan-
nut ikiartorsinnaapput.