Atuagagdliutit - 01.03.1989, Síða 15
Grønlandsfly transportprisimik
tunineqarpoq
Hotel Scandinaviami Københavnimiittumi katerisimaaqatigiittoqarnerani
ministeriunerup Poul Schliiterip Grønlandsflymut tunniuppaa
nersomaatisiassaq taaneqartartoq Transport forenings transportpris
Immiaaqqat Islandimi ullumi
ammameqarput - Politiit
piareerluinnarsimatinneqarput -
Inuit suliartunngitsoorlutik
inerteqqutaasimagaluarlutik
immiaraartorrapput
(AJ) Assartuinerup tu-
ngaatigut nersornaatisi-
assaq Grønlandsflymut
tunniunneqarpoq Ka-
laallit Nunaannut uter-
Iugulu assartuisarnera
eqqarsaatigalugu. Assar-
torneqartartullu tassa
ilaasut usillu.
Tunniussilluni tunngavi-
lersuinermini Poul Schliite-
rip pingaaru teqamerarpaa
Grønlandsfly Atlantikup
avannaani assartuinikkut
pilersitsisim anera.
Ataatslmeersuarneq
Nersornaasiinermut atatil-
lugu ulloq naallugu ataatsi-
meersuartoqarpoq, naalak-
kersuisuni ilaasortamit
Emil Abelsenimit ammame-
qartumik, taassumallu am-
maalluni oqaaseqamermini
Duegift
FIRENZE: Myndighederne
i den italienske by, Firenze,
mener, at der er for mange
duer, der klukker rundt på
byens mange smukke plad-
ser, og investerer nu 1,6 mil-
lioner kroner i at holde an-
tallet nede.
Byen vil snart begynde at
indfange duerne ved daggry
for at forgifte de syge og ste-
rilisere resten. Man håber
på at »behandle« 250.000
duer over de næste fire år.
(RB-Reuter)
Kalaallit Nunaanni assartu-
isarneq Namminersorneru-
lemerup eqqunneqamerati-
gut allanngortitemeqarsi-
masoq erseqqissaatigaa.
Oqaaseqarnermini Ka-
laallit Nunaanni assartui-
sarnikkut ullumikkut pissu-
siusut oqaluttuarai. Oqaa-
seqareermallu SAS-ip Ka-
laallit Nunaaliartitsisarne-
ranut pisortaasoq Leif Pe-
tersen oqaaseqarpoq Kalaal-
lit Nunaannut Kalaallit Nu-
naanniillu angallassisamer-
tik nassuiaatigalugu. Ki-
ngomatigullu Grønlands-
flyp pisortaanera, Jan. K
Rasmussen, oqaaseqarpoq
Grønlandsflyp ullumikkut
ingerlanera naatsumik nas-
suiaatigalugu.
Ualikkut pingaarnerutil-
lugu Kalaallit Nunaanni
Naalanngi
LOS ANGELES: Amerika-
mioq atuartoq 13-inik ukiu-
lik pamaarussaasimavoq
ilinniartitsisuni illuinnar-
suummik silutseriikkamik
qunusaarsimagamiuk.
Nukappiaqqap kamaatigi-
simavaa ilinniartitsisup ilul-
lini »Anarki Nu!«-mik alla-
gartalik peeqqusimammagu
atuaqatinilu assileqataanis-
samini. IlinniartitsisuUi qu-
nusaarneqamini annilaaru-
tigisimanngilaa. Igerian-
ngitsoq illuinnarsuutaanik -
namminemermi assartui-
sameq, tassalu KNI-mit
ingerlanneqartoq, sammi-
neqarpoq. KNI-mullu tunn-
gasunik saqqummiussisuu-
voq KNI-ip assartuinikkut
Danmarkimi pisortaatitaa,
transportchef Fjord Riis-
gaard assartuisoqarfimmil-
lu ASG-meersoq, Nils
Dreyer.
Peqqutaasoq
Grønlandsflyp nersornaa-
semeqameranut peqqutaa-
gunarpoq, timmisartortitse-
qatigiifliup Icelandair sule-
qatigalugu nammineerluni
Københavnimut ingerlatit-
sisalersimanera. Taamaa-
hornera avataaniit sammi-
niarneqarpallaarsimanngi-
laq. Timmisartortitsisame-
rulh tungaaniit taamaalior-
magnum 357-imik - arsaar-
simavaa tigummisimallugu-
U ikiortissaminik tikiutto-
qarnissaata tungaanut.
(RB-Reuter)
Pop-muslim
LONDON: Tuluk pop-imik
nipilersortartuusimasoq
Cat Stevens ayatollah Kho-
meinimut innuttanngorsi-
mavoq.
Cat Stevensip 1979-imi
muuamaakkunngorami
atertaaris imavaa Yusuf Is-
lam, maannakkullugooq tu-
neq torrallataalluinnarsori-
neqarpoq.
Eqqaaneqartullu ilagaat
timmisartunik attartortitsi-
sarnera ukiuni kingullerni
tusaamaneqarlualersima-
soq. Timmisartortitseqati-
giiffik timmisartortartuili
tusaamaneqarlualersimap-
put issittuni timmisartuus-
sinissamut pikkorinnerpaa-
sutut. Ikiorsersimasaasalu
ilagaat Monica Kristianse-
nip Qalasersuarmut Kujal-
lermut ilisimasassarsiortit-
sinera.
Taamanikkut - 1987/88-
imi - timmisartortartut
Grønlandsflyp Twin-otteri-
utaa atorlugut Qalasersuar-
mut Kujallermukarpuut ili-
simasassarsiortut atortus-
saannik assartuiartorlutik.
luup atuakkiortup toquteq-
qusaanera tapersersorluin-
narpaa.
- Koranemixmi, taamalu
profetimik oqaatiginerlui-
soq toqusariaqarpoq, Ste-
vens Yusuf Islaminngortar-
toq muuamaakkormiunut
inuusuttunut Tuluit Nu-
naanniitunut oqalugiartil-
luni taama oqarsimavoq.
Cat Stevensip 1970-ikkunni
tusaamaneqaatigilersima-
vai erinnat »The Peace Tra-
in«, »I’m Gonna Get Me A
Gun« aamma »Wild World«.
(RB-Reuter)
Reykjavik (RBip ilan-
ngutassiortua Lars Toft
Rasmussen) Pingasun-
ngormat islandiut iter-
put immiaaqqanik, aa-
taqqiutimik 1900-ikkut
aallartinnerannili iner-
teqqutaalersissimasaan-
nik pisisinnaanngorsi-
mallutik. Ullorlu mart-
sip aallaqqaataa »B-
dag«-imik taaguuseme-
qareersimavoq islandi-
miut immiamut taaguu-
taat »bjor« tunngaviga-
lugu, ilimagineqareersi-
mavorlu ulloq taanna
qatangiinnartinneqar-
navianngitsoq.
Politiit nunami tam ar mi
piareersimalluinnartinne-
qarput eqqissisimatitsiniar-
tuussagamik aammalu isu-
magissagamikku inuu sut-
tut 20-it inorlugit ukiullit
immiaarallerfigmeqartan-
nginnissaat.
Ilimagineqareersimavoq
Ukioq ataaseq
TV-iinngilaq
BATON ROUGE: Qulingi-
luanik ukiulik Anna Baker
angutaata martsip aallaq-
qaataani 500 dollarinik aki-
lertussaassavaa ukiumi
ataaserluinnarmi TV-kut
isiginnaarani inuusimalis-
sammat.
Niviarsiaraq amerika-
mioq taanna ukiup taassu-
map ingerlanerani minutsi-
mulluunniit fjersynersi-
manngilaq, nam minerlu
oqaluttuarsimavoq ukiup
taassumap ingerlanerani
atuagarpassuit atuarsima-
gini. Annap nammineerluni
angunni akilemiuteqatigiu-
m as imavaa, aalajangereer-
simavaalugooq aningaasaa-
tissani s umut atorumaar-
nerlugit. Fjersy ni taarusus-
simagaluarpoq, anaanamili
inertersimammani maanna
aalajangersimavoq aningaa-
sat tamaasa aningaaseri-
vimmut toqqorumallugit.
(RB-AFP)
Barselsdød
MANILA: Omkring 500.000
kvinder fra Den Tredje Ver-
den dør hvert år i barsels-
sengen, mens kun 6000
kommer ud for samme
skæbne i de udviklede lande,
oplyste FN’s sundhedsorga-
nisation (WHO).
Mere end 99 procent af al-
le dødsfald blandt fødende
kvinder forekommer i u-lan-
dene, hvor risikoen for at dø
i barsels-sengen er 100 til
200 gange større end i i-lan-
dene.
Med den nuværende døde-
lighed venter WHO, at om-
kring syv millioner kvinder
vil dø i u-landene som følge
af fødsler inden år 2000.
(RB-Reuter)
pisussaq tusaatitigut sam-
mineqartorujussuujumaar-
toq allaat præsident Reaga-
nip Sovjetillu qullersaata
Mikhail Gorbatovip sammi-
neqarsimanerattut anner-
tutigisumik.
Tusagassiortut nunanit
assigiinngitsorpassuameer-
sut Islandimukaasimapput
aammalu amerikamiut tv-
qarfii ABC aamma NBC ag-
gersi taqars imappu t.
Nalunaarutigineqarpoq
islandimiut suliartunngit-
soorrassasut niuertarflit ki-
sermaassat ullaakkut am-
mamiariarpata immiaarar-
siniarranniaramik. Allalli-
gooq ulloq taanna aliasuffit-
tut isigaat, pissutigalugu
immiaaqqat pisiarineqar-
sinnaaqqilemerisigut islan-
dimiut imeriaasiat allan-
ngortilluinnameqartus-
saammat tamannalu ajun-
ngitsunik nassataqamavi-
anngimmat.
Toqutsivik
DALLAS: Amerikami illo-
qarflit ilaanni Dallassimi
atuakkanik toqqorsiviup
initaasa ilaat, init quleriit
arfemanniittoq, ukiut 25-it
matuma siomatigut Lee
Harvey Oswaldip amerika-
miut præsidentiannik John
F. Kennedymik aallaannifTi-
gisaaa maanna katersugaa-
siviliarineqarsimavoq.
Saqqummersitsivimmi
takuneqarsinnaapput asser-
passuit filmeeqqallu arfinil-
lit 1963-imi novemberip 22-
ianni silarsuarmi tamarmik
aalassaataasimaqisumeer-
sut.
t
Qujassut
Holger L. Poulsenip to-
qunerani misiginneqa-
taasorpassuamut, nu-
naqqataasunut avataa-
niillu tutsiuttunut qa-
mannga pisumik qujas-
steqarluta asannittumik
inuulluaqqusivugut.
Nulia meeraalu.
Tak
Tak for al venlig deltagel-
se og opmærksomhed i
forbindelse med min
mand, Holger L. Poul-
sens død og begravelse.
På familiens vegne,
Agnethe.
Qinigassanngortinnianngitsut
Upemavimmi borgmester, Vilhelm Kristiansen arfineq-pingasut allat
ilagalugit qinigassanngorteqqinnianngitsoq
Upemavimmi kommu-
nalbestyrelsemut ilaa-
sortat Siumumiit talli-
mat Atassummiillu si-
samat kommunalbesty-
relsemut aprilimi qi-
nersinissami
qinigassanngorteqqin-
nianngillat. Taamak
AG-mut oqarpoq Uper-
navimmi borgmester
Vilhelm Kristiansen.
Qinigassanngorteqqin-
niannginnerminnut
ilaatigut pissutaane-
rarpaa 1987- imili piler-
saarusiatik nunaqar-
finni arfinilinni ime-
qarfilioraissaq kiisalu
Upemavimmi imeqar-
fiup nutaamik taarser-
neqarnissaa piviusun-
ngortinneqanngitsoor-
mata. Kommunal besty-
re lsep 1987-imili piler-
saarusiaat.
- Uanga inuutissarsiuti-
givillugu piniartuullunga-
lu aalisartuulissaanga.
Aamma allat arfineq-pi-
ngasut uattulli qinigas-
sanngorteqqinnianngitsut
aalisartuuniarput, borg-
mester Vilhelm Kristian-
sen AG-mut oqarpoq pi-
ngasunngormat ullup qeq-
qata siorna.
- Qinigassanngorteqqin-
niannginninnut pissu-
taanngilaq kommunep
aningaasarliornera, ta-
mannami pissusissamisut
ingerlavoq. Kisianni qa-
ngah pilersaarusiorsima-
vagut kommunep nuna-
qarfiini arfinilinni imeqar-
filiornissaq. Innaarsunni
imeqarfiliaq 4,5 mili. kr.-
nik akeqarpoq. Naatsor-
suutigaarpullu sinneri ar-
finillit aamma taamak
akeqamissaat. Illoqarfim-
mi imeqarfissaq nutaaq
15,6 mili. kr.-nik akeqar-
tussatut naatsorsuuti-
gaarput, Vilhelm Kristian-
sen oqarpoq.
- Pilersaarusiagut taak-
ku 1987-imili naammassi-
neqareeraluarput. Mas-
saldcullu nunaqarfinnut
avinngarusimasunullu
naalakkersuisoqarfik atta-
veqarfigiunnaarnikuuar-
put arlalippassuariarluta
pilersaarutigut pillugit
saaffiginnittaraluamigut
iluaqutaasarsimanngim-
mata. Namminersornerul-
lutik Oqartussat aningaa-
sartuutit 85 procentii aki-
lertussaavaat, sinnerilu
kommunep. Ilisimavara
kommuneni allani nuna-
qarfinni pingasuni ime-
qarfiliornissaq pilersaaru-
siomeqartoq. Taamaatto-
qamera naammaginan-
ngilaq, uagummi pilersaa-
rusiagut 1987-imili naam-
massinikuuvagut, Uper-
navimmi borgmester Vil-
helm Kristiansen nagga-
siivoq.