Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 07.01.1785, Blaðsíða 31

S. B. Um <5ítínn«rnafTfHftf. 191
ínDinn íi(|<|r d t»e<igi, flocft, ftcini eba ffóf<
t>a- 3 ^tíjítrunnt (Fig. I.) ttifar fá retta
ItitaAC ©iónnrbrfnge flicttima, AB JpaflanD*
fitltt ftóífann; fú retta lína CB fiattöanDi lóö*
tett á ©iónarftrtngð fTiettu wífar ferfytxrtl
ftann fropp, fent J&alfanöinn cr ttppreiflr Piö/
ög pera fftnn vcc\qr, ffocf'r, ffeitm eóa flófpi/
töa í^ter fú f'ceö, cr nocfr fiúttiji fíaí, nteO
fjiáfp Jpallahöants, freraj uppá. A cr fá
ne&ri, B fá efri enöi ^alíanOöitó. A túfar
pg fco (>orn Jjalldnöano nteD ftónaróríttfjé
fliettu, ett B (jortt í)anð tncO fiíeótmii, fetri
fúngtnn flPaf fftraj uppá. QL toífdr púngann,
fent fprir Ijiálp ftaflonOahð fíaf ttppfíptiaj tií
(jctrta fiaóáf. P D Pifðr firengintl ^latípans
fea upp eptlr fafttffOitJ (fallðftöatlttttt, ttteö
fjpertutti púngitttt fterij upp. Jjenöín P
ir fraptintt, fem fcerír fiúttgattn uppepttH
§. 2.
Z\l at vita, fjoert einn gefitttt fraptc
fatttt at ^alíöa jafnpigt mcö gcfnutn fúnga á
paílanöanum, pá fíaí peimfcn-a uppá pefa
einfellöu tnafHuu óefuösregluna, cr fratrt uac
fcerö i ^ugricfiuntií um Pcgftaungina (§. u
6.); cn til at giera pat, fíaí ntaör aögctta
pá oegi, fcnt fraptrittn og bprötn fceri á farna
ttma, ef fjrcertngin fíeöi. .fjorfi maör nú á
Sígúrttna, og láíi P (leita ftaptinn, ér iticö
ftrencjinum D H ^ellör fprrum ^úngantim Q_
á í;all-