Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 09.01.1785, Blaðsíða 86

'598 J. O. 3?ftc Spdmennenö.
ITÍ}) úrl ec £á födar, mun 2)rottintt
foctrafrér; fsá pú (nópar, ntun óannfeitta: (>éc
em cg; fátir pá af at uníúrofa (nátinga
finn), at ófrcegia ó<uui og ^alía fcnntt máli*
LIX. $cip.
4. p. Iþar er einginn, fem af réttícetinu
preöifi né tráliga Pcemi; ficir trcpfia uppá
góntann, og taía {jat ó*mt cigi bttgir; mcb ó*
gcefuna ent |>eit ^ángabir og tafa moebuna.
H1) utl. íþar cr einginn, fcm Icitar réttuíð*
innar, einginn fcm prepttr (eg mct» fanninbí
um; {wt peir óafa falffar áficebttr, og mcelct
ftéaóma; uppfittgfa mcebu, og fremia ráng<
inöi.
*) p“isp N"p {jafa nocfrir úílagt voc*ns (in
jus) ob juftam caufam, fem flefnir eba ófojr*
ir fprir fannar fafir: &pat ei f$mí J&cbrefFrí
túngu móíflceöiligf, fellir fig og »ii> Sertann,
er talar um ra'ngfleitni ©pöinga i málaferlum.
fiy -I^ÍTl bry ’nn, at geta meinfemö og
fátöa ránginöi/pat cf: at uppbugfa og fíöatt
giora oDrum (Temö og fíaöa. ?íftngin, fem alb
ir ft«, er öregin af ptíngaöri qoiunu, fem fprf!
perör barné'fiafanöi, og ftöan fatöir pat. 3
eptirfoitianöi perfum lífiaj ráö og fprirtatfi ó«
guölegra Piö ciír* orina og fongubofar fpuna, at
fpna f)»c fíaölig pan fe, og ftoöi afié ecfi pá
er feittt fplgia. yss ©friö« otrna tegunö,
bafilifcus, cör á reíta "SRómperffu regulus, or»
ina*fóngr, tefr nafn af f>ár - frótttt eöa famöi,
fem fjann ftcftr á ^jpföi. 2lörir gefa oröinu
aörar útleggíngar. 16. p.