Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 09.01.1786, Blaðsíða 34

212 J E tlui ©i'ud'naöa
ct nicb ptpunni, niá rótcfit ucra ucí qöeift.
3nnbláftrinn ftálft' tttCi opt fpér jí'í of ellu
tncgtti, at rcpftintt gcti fltgit tcl ftátt ttpp í
Jjattnana; ifo niá, meban Sípffcrit er á gángi,
biöíeifa aöra eöa jh'töiu (jperia mfnátu, bceöi
ct repfrinn cigi femi ofþcitr t ftarfagánginn,
-cöa fceri gncifía nteö fór, og at (jann eigi
clít ofitiieg uppfpíli gernina í cinu, og ficllöt
perfi innportið fpcittttttgu og iöra-örátt entt
náttáruligð (jrceríngtt; cn á mcönti á (uegliga
at náa og jtrfyfla jjpcrt pftr um qpiöimt og
í;c(Ijt pftc uttt tt«6lattn.
§. 7.
Opt mcetir eítt eör atinat, fem ^ittörar
inttöláfir fiittð breina Ioptð t géginim (jálftntt,
til ct fá anöaröráttinn aptr á gáng (§. 4.),
fpo fcm: jTcfa, leöia, eöa fanör í tttunnt, er
eigi ntejt át tneö ftttgrunum: fTíja í (lálft eöa
fprfíng t barfanum og jiar til (jcqratibi citíttnt.
93íö jþptrtf tilfcíli niá öarfTéPtnn, f»cgar
(lann fér at imtbláftrinn eigi gierir áörfagöac
pcrfanir (§. 4.), og pati bcjtu af (utiuttt ntcöí
eluttum eigi (sellör gagna, tafa féc fyrit’
þtflDut' ac opna bacfann, og þcíc feut etu
bta þtufa ctgi at óttaj í>ac; (5ot f>ac ct*
cigt fíabpctnt, og opt (tefir tncö £öí cinu
oröit biargat fpt Itft, et ell pon áör par (>orf:
tn. Dpnuna fiálfa flral giera tinöir 6arfft*
fí)luut