Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 05.01.1790, Blaðsíða 52

226 StrtpMíHin um þá orcjamffrt Ijíuti
ctnjTagð ftáráttgar (grylli) foma nocf'urðfonar
^lióöi til wcgar, tneö poi at láta aptttrífœtr
ftriáfaj nteí) ocettgiuttum, ertt þeir og ^iá fumutn
teguniutnt peirra ttteb gati, fcm er pftrfpennt
tnci) férligri fntnnu. £Tíocfrar graðboppur ^afa
citt oerffceri (tft trumbu, 03 f, fr. i2j.
@ér§oer art ö'prantta Itör flunöutn mcrfi;
ligar umbrepttngar eptír (optð 03 lanöðáífum,
aíöri, oiöuroceri 03 (Teirn, par uppá ertt fcin
ffpruflu oittti. 3>iö ftó; ftötttta í ^>ata$óiua,
ftnnj eitt fióö frá 10 tií 12 fóta 6á í?j; par;
ámót eru Sroglóötjtarntr i Slfttca, ^jaoa,
€lmÓOtna 03 otöar, oarla meir entt 33ia fóta
£>áir?4). ÓruropœifFtc eru (mttir, ^Díortatttc
farámót foartir, frammpttntir, oarafcpcfoir,
jeöul; eöa óratttteft'aöir, f)rocfittf)ceröir 03 á í;0r»
ttttö fcm ffugicí, en goettfólf f>eírra 6eftr eitta
ffinnbleöfu, er (>ángir niöur fprí bípgöuuina
(finus pudoris) ?í). %nertfanif¥ir ern rauöir
fem eir, 6afa föart ffctr^ccrt ftár , 03 ecfert
fíégg íS). Dieifubcefurnar tala ttnt citt fólf
meö óflmn, i 9ítfo6ar, ^clM, SDlaniUa,
^orntófa 03 oiöar í7). @(tfar 03 flciri ftalíö;
fpttir eru oeröar atgcetflu 03 náqocetnari pftr;
oegttnar. Dpttiga fegia rcifenör o§ ófatt, bceöi
ocgna óctmfTftt ft'ttnar 03 ccpnöarlciftö, 03 af
laungun eptir at fegia frá unöarligutn efnttm,
fjó tnegtt menn oera oi§ir utn, at nocfttt 6afa
$eir optafí til fíttð málð, fTengöu 6«r ccfi etnu
03