Skemmtileg vinagleði - 01.01.1797, Page 3

3
'frci, og Jjcfg á mtflí n'tttá í)iá ptiur ttieinfauf*
rac ffémtunár mct) fH’im.
•^ilaue ©ama oar og ciinDi mitt tií
'pÐar, |)érra minn! í ‘oon ttm aD fír ecfi íof*
UDuD mig iítí, fegar íjittir piltarntr faraitm;
cg gét ocriD til aD tu’ola aD> pg |Iá ofluuppt
gaman, pó pDut’ E'pnm aD bvíóta cittpoaD,
rcfi fem ál)Ci)í’ileaa(t, cr pac í)iá etf i upptcfta*
fanutr, fent piítarnir parna Pita; pil eg aD
fennu fra’Dajt uttt mifité»uerD og háíeit efni,
«n pó foo, £rU. Sfloöetnue! aD pér j.afn*
framt blattDiD OÍD og v>iD gamtti og glcDi t
\purra alooru, til ffím'tunar og fameginlegrur
gfaDoceroar, poí foo mífíD áeg f>ctnia af anD*
iegum bófitm, UD ecfi netmi cg allt af aD ragía '
á bœi cptit’ peittt háféleftruni; fietra tv mat*
iu-enn flefí, fegit' málta’fiD, og ecfi fetíi ©itD
ntennínna í heimiun, hoórn í)ann foo Dáfarn*
iega átbíó meD ótelianDi náttártegum alaDoarD*
ar*eftmm, eittángió tií aD lofa jfilnínaaroit*
um peirra aptuc förir áttagiu og aleDi af
náttárutitu og náttárlegutit olDburDum í heint*
inunt, eDa til fífclDt aD grubla átt anDleg cfiit,
fhta, gtáta og h«ngta niDur hofuDiD, fettt ntorg
fáoté gamabmetmi legía fé ot|Taffi og betttafii
^imin0*t>eguu; ett — hoorfí fegir náttárati
né ritníngitt mér paÐ; poert á móti gloDDu
befiu menn fig, fent hán umgétur, hófiega,
meD hhóDfara faung, meD Danfi/meD gleDiletf*
um og nteD elfaimgum; eg oil aD etttö ttefna
^aotDð Dami og ár npia ^effamemítui, aD
2 iCana