Skemmtileg vinagleði - 01.01.1797, Síða 138

138 íCinfetöt'nit*
flfynfetiti fxttnut? ei allt, í)ítt Mcbitr aö npp*
l'OÍaft af eDctttn áfatttt; \>oc ígin pöia erlofé*
ttero, en nœgir ei til allé, 09 @uDé gœDjfm
rífa og t>tfa forfión utttturnar ei náttúrumiar
l)laupi, eöuv gievir Eraptaoerf oecjna f)oeré
einé, cr ratac í raunir, en f)ún gtfur ofó biálp*
aiMtteDeliu, (Epnfemitta til aD lcera aD iþeiíia
Jjau af egttt og annara repnflu, og mcD ifpti*
feminnar giof jfipar ofó, aD auDga f)ana nteD
á}lutiDun uni fmrra meDala fecftngu. fþá
blejfar (5)uD uieDalanna Ináfutt, er l)ann fáó*
lega atttt og b'pDttt fínum mannffépnum aD
féppuff eptir fullfomnutt og farfcrlb.
^inn fjeirta r>at greinbur, ffpnugur og
cptirteftaiamuc utabur, oac |jaD cittt íjttgffí
fþeirra Jioar ^imfof, fettt rámaDt ná í aD
tnerfir menn IfofDu frcrbt í)antt á, boaD þtn*
attlegafl ocrrt tií ab rartta biági, ©íonb fetn
eg, fagbi íjann, góbir fagömeutt! og fjrciftö
pcfur bág boorn; v>íd jfufum btáflra fettt ntejt
gétunt, f)r>orfu tuegnt ópebuc eba níftanDt fulbi,
fettt er, fjpf [)porr feut fcetur flen og focfm
lauttgun pftrbuga ftg og leggfl ab eíné. ttm
fáa Daga fprir í ómennffu, mun ác foí, fó
bantt giamatt mlDi, boorfi glta rifib á fcetur
n'e ftg f>ceift. ©00 ffufitttt. viD og grafa upp
uttDatt fttió, foo tniftD af ffarfafáli, fem orf*
tmt og eta í)cátt, fjpí ípo er |>aD fagt frapta*
befl, enDa egunt oér erftDt nieD fuDu Jiei'ó f>éc;
Hfa Jiegac oiD fellum bretnD'pr í>éDau af, fful*
um viD oenia ocfur á ab Dcccfa volgt blóD ár
£of