Skemmtileg vinagleði - 01.01.1797, Side 239

\)onöa iTióí'iriit,
íltictnu bai'it, aD fiá f attnínn aptut’ jjá móDUr,
ec (>ann fyafDi fFíliD viD t (íauti rifDómé pf<
ivfœtið, og aD ftó batia f or ífpo tetvttp róm*
bóli, «D eintóm fpftug Jjcfð ovfaPa mcetti í)rt>II*
ílcg Ðdgiuutmbrot, ocrt i mér fcpfiilegt l)ana aD
fvamfatra. D! mtn góDa móDir! EaHaDi bantl
upp og ffcpgDi fér mDur aD ftclfu j)reliingarmn*
ar bóli. fþángtic ccfi tóE fpnc mœlt_ l)ané, og
tóraífivatimac, cr íjann lét par ótfoffa i finnac
DcpianDi móDuc barm, oóru lcngi fó einatia
ótmólan bunó ()riöDac oa cljTu. — .fjimimnu
í)cftc rcffaD 111 óc, qoaD f>iíu tipp úr, aD cg
um of bófi elfPctD óoanDa foit, cu pacóitiót**
««h»í |)anit grcip fprtc: ^aD cc ailt bcrtc
aptuc, móDtc ntín góD, faqDi pcffi DpgDarífi
áitgi máDur, íifiD f)ór aD íiní! lucfatt l)cftr í)laD*
iD nug ftniim gccDum, óoorium cg ná cv Eoitt*
ttin tif aD oarpa t)íz í náttárunnar ffaut. íþáD
cc fjattDa pDur, aD méc eóru |>au gcftn. ö!
aD jiér lifnuDuD ná oiD aD ciusi, fot eg ó noa
til tncD fjoenu cg góti giort pDur líftD fiœrt!
tí-', í',í ÉD! mitt góDa barn! attí eg tuóc cntt f>á
líffinð aD ójfa, bccri mór J?aD einánaið til JjefS
aD afplána ránglacti nittt, fntD cr, til fjcið aö
cl|Ta óri'cptir Jtann fon, t)oerð cg aiDrci oac
eci'Dug, jfamt foit, ítoern cg arflatifatin gievt
l)cfii. Q3iD ftcfft orD Dró l)án upp pfiu aiiDlitíö
á fér, foo fcrn óoerDug framac Daginn aD fiá.s*
2S! tuóDtc min góD! fallaDi l)ann upp og faDitt*
aDi !)ana aD fcc, IfpliD ei pDar móDUrlcga anD*
liti fpricmri’! c$ cr pftc um lángt l;af l)íngaD