Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 14.04.1993, Blaðsíða 11

Atuagagdliutit - 14.04.1993, Blaðsíða 11
NR. 42 1992 ATUAGAGDLI UTIT/GRØNLANDSPOSTEN 11 Politikimi jokeri Qinersinermi paasisimasalik adjunkt Finn Breinholdt Larsen, kommunemi qinersinermi partiini naammasisat misissoqqissaarpai: Siumut uppititassaanngilaq, IA suli siuariartorpoq, Atassut suli kmguariartorpoq tassalu Akulliit Partiiat jokeriulluni Siumut qinersisartumini nukittuujuvoq qinersivinnilu ta- marluinnangajanni qinigassanngortitsisimalluni. Siumut står stærkt og sikkert i sin vælgergruppe og har opstillet kandidater i næsten samtlige valgkredse. (Ass./Fo- to: Knud Josefsen) SIUMUT: Siumut arlalitsi- gut qinigaalluarpoq. 1989imili kommunimut qi- nersinermut naleqqiullugu partii procentinik marlus- sunnik kinguarialaarsima- galuarpoq (42%niit 40%nut) kommunalbestyrelsenilu inissat pingasut annaasi- mallugit. Pisarnertullumi partii naalakkersuisuusoq nungullariartortarpoq. Minnerunngitsumik ulluni atugarliorfiusuni, aalajan- giinerit nuannarisaanngit- sut nuannarisaasunut na- leqqiullugit amerlaneru- gaangata. Taamaattumik ajornerusinnaagaluaqaaq. 1991imi inatsisartunut qi- nersinermi taasinerit 37% Siumup pissarsiarai. Tamanna tunuliaqutaralu- gu partii qinersinermi uani nakussatsinneqarneruvoq. Aamma borgmesterinngor- tut amerlassusii eqqarsaati- galugit. Qinersineq sioqqul- lugu borgmesterit inissisi- maffiini 18usuni Siumup 12it pigai. Maannakkut so- orluuna kommunalbestyrel- seni nutaani borgmesterit inissaat 15it Siumup inigis- sagai. Inissat nutaat sisa- mat Atassummit tiguneqar- put (Tasiilaq, Narsaq, Kan- gaatsiaq, Qasigiannguit), Aasianni borgmesterip in aa kiserngoruppoq. Qeqertar- suarmili borgmesterip issia- via Akulliit Partiiannut tun- niuttariaqarsimavaat. Qinersiviit 66it Siumut qini- gassanngortiffii isigigaanni takuneqarsinnaavoq assi- giinngisitaangaatsiaqisut. Qinersivinni 27ini qinigaa- nerit ajugaaffiupput qiner- sivinnili 36ini qinigaanerit ajorsarfiullutik. Pingasuni inissisimaffiit allannguute- qanngillat. Tassalu kingua- riarnerit katillugit naam- massisat siuariarnerullutil- lu kinguarnerupput. Partiip nakuussusia arlalit- sigut uuttorneqarsinnaa- voq. Ataaseq isigigaanni partii pifimni suni anner- paanersoq. 1989imi kommu- nimut qinersinermi Siumut partii annerpaamik qinigaa- voq qinersivinni 76iusuni 49inik taaguunneqarluni. Qinersinermi uani qinersi- vinni 50ini normu luvoq. Siumup allanngujaassuse- qarnera qanoq nassuiarne- qarsinnaava? Siumup nu- narput 1979imiilli aqussi- mavaa. Ajornartorsiutit ta- maasa akimorlugit taama qinigaajuartarnermut tak- ussutissaagunarpoq innut- taasut amerlasoorujussuit taamatut aqunneqarneq naammagisimaaraat. Naammanngilarli silatuu- mik pobtikkeqarneq pigin- naassusilinnilluunniit siu- lersuisoqameq. Tatiginnin- neq taaneqarnernut iserti- taqarnernullu nuussagaan- ni taava aaqqissuussineqar- tariaqarpoq. Aamma Siu- mut taamaaliorsinnaavoq. Qinersivinni quliinnarni partii qinigassanngortinngi- laq. Nunatsinni qinersisar- tut 98%-isa Siumut qinissal- lugu periarfissaqarsimap- put. Partiit allat taama atsi- gisumik pisinnaasimanngil- lat. INUIT ATAQATIGIIT: Siu- mut qinersisartumini aala- jaatsuni inissisimatillugu Inuit Ataqatigiit qinersiner- ni tamani qinersisartunik nutaanik pissarsisarneq sungiutiinnarsimavaat. Qi- nersineq una allaassute- qanngilaq. 18%inik taane- qarpoq 1989imi 14%inut. Tassa qulinik nutaanik iser- titaqarpoq, tassalu maan- nakkut kommunalbestyrel- seni inissani 92usuni 28it pissarsiaralugit. Inuusut- torpassuit Inuit Ataqatigiit qinertarpaat tamannalu nassuiaatissaavoq qinersi- nerni kingullerni arlaqaqi- suni siuariartuinnarner- mut. Qinersisartuni »pissu- sissamisoortumik« nuuttar- nerup Inuit Ataqatigiinnut qinersisameq annerujar- tuinnartoq pilersissimavaa. Inuit Ataqatigiit siuariar- tuinnamerannut nassuiaa- tissat pingaarnerit ilagaat pifimni amerlanerujartuin- nartuni qinigassanngortit- sisarnerit amerlasiartuin- nartut. 1987imili inatsisar- tunut qinersinermi partii nuna tamakkerlugu qini- gassanngortitsisalerpoq. Tamanna aaqqissugaanik- kut nukersornarneruvoq kommuninut qinersiviit 76iusut inatsisartunut qi- nersivinnut arfineq pinga- suusunut naleqqiutissa- gaanni. Tamatumuuna par- tiip qinersisartut 84% angu- ai. Nunaqarfmni qinigas- sanngortitsisimaneq ma- lunnartumik annertusisi- mavoq 1989imi qinersiner- mut naleqqiullugu. Angusa- qarfiuvoq. Pifimni assigiin- gitsuni 26ini Inuit Ataqati- giit siuariarput 9ni kingua- riarlutik. 1989imi nunaqar- flnni ataasiinnarmik iserti- taqarneq anguneqarpoq, matumuunalu nunaqarfim- miut arfinillit kommunalbe- styrelsenut tallimanut ag- guataarlugit isertinneqar- put. Maannamut Inuit Ata- qatigiit annertuumik isiga- lugu partii illoqarfimmiuu- simavoq. Kommunimut qi- nersineq partiip nunaqar- finni siuariartulernissaanut aallaqqaataallu ar sin naa- voq. 1991imi inatsisartunut qi- nersinermi taasinerit 19% Inuit Ataqatigiit pissarsia- raat. Qinersinermi uani taa- neqarnerit 18% pissarsia- raat. Annikitsumik uteria- laarnerugunartoq. Qinersi- vinnili qinigassanngortitsi- viusuni taaguunneqarneq isigissagaanni 21%uvoq. Nunaqarfinni qinersivinni partiip taaneqarnerit pinga- jorarterutaasa missaat pis- sarsiarai! Qularnanngilluin- narpoq partii tassuuna p>eri- arfissaqarluartoq. Annerto- orujussuarmilli pisariaqas- saaq Siumut nunaqarfmni partiitut annerussuteqarne- ra uppitinniassagaanni. Nu- naqarfinni kommunalbesty- relsenut inissani 68usuni 42ut Siumup inigai. ATASSUT: Atassutip appa- riartornera qinersinermi uani ingerlaqqippoq. Qiner- sinermut kingullermut na- leqqiullugu qinersisartunit taaguunneqarneq partiip 6% annaavai (5% 1991imi in- atsisartunut qinersinermut naleqqiullugu). Taaneqar- nerit 26% pissarsiaralugit Atassut suli Kalaallit Nu- naanni partiit annersaata tulleraa, kisiannili soorluu- na apeqqutaaginnartoq pif- fissaq. Ammukariartuin- narnerami siuariartorner- mut nuutinniassagaanni su- tigut pinissaa massakkuu- gallartoq ajornakusoorluin- narpoq. Kommunalbestyrelseni inissani 55usuni Atassutip 12 annaavai maannakkullu 43ut inigilerlugit. Partiip qi- nigassanngortitsiffimmini 32ini kinguariarpoq 23inilu siuariarluni. Qinersivinni llini partiitut annerpaavoq 1989imi kommunimut qi- nersisoqarnerani 15iullutik. Ullumikkut Atassutip ajor- nartorsiutiginerpaasaa ate- qarpoq Akulliit Partiiat. AKULLIIT PARTIIAT: Akulliit Partiiat kalaallit po- litikkianni jokeriuvoq. Qi- nersinermi uani partii 9%inik taaguunneqarpoq, tamannalu nammineq ima- torsuaq tupinnaateqanngi- laq. Aammami 1991imi inat- sisartunut qinersinermi taamatut pisoqarpoq. Quli- nik isertitaqarpoq. Soqutigi- naataali tassa taaguunne- qamerit najukkanut aggua- taagaasimaneri. Inatsisar- tunut qinersinermi Akulliit Partiiat Kitaani inatsisartu- nut qinersivinni angisuuni pingasuni qinigassanngor- titsivoq, qinersisartut 85%sa najugaqarfiini. Taa- guuneqamerit 11% tamaani pissarsiaraat. Kommuninut qinersinermi illoqarfinni qi- nersivinni sisamaannarni qinigassanngortitsipput (Nuuk, Maniitsoq, Qasigi- annguit Qeqertarsuarlu). Tassanili taaneqarnerit 30% pissarsiaraat - Siumutulli amerlatigisut. Nuummi Qe- qertarsuarmilu partiimut annerpaamut tullersortinn- gorput. Akulliit Partiiat kommunini assigiinngitsuni partiitut immikkoortortaqarfeqalis- saguni Inuit Ataqatigiit siu- ariartuinnamerat nangeq- qittussaassavaat. Erseqqis- sumik allappara »hvis« -fe- qalissaguni - suliassarmi ajornaatsuinnaanngilaq, tassami nuna tamakkerlugu partiimik aaqqissuussinias- sagaanni suliassaq annerto- orujussuuvoq. Suliassallu oqinnerulissutiginngilaa Akulliit inuttaasa partiip ilusaa aalajangeqqissaa- gaanngitsoq suaartaatigim- massuk. Nuummi, Qeqertarsuarmi Maniitsumilu Akulliit Par- tiiat Atassummut akisusi- maqaaq. Illoqarfinni allani aamma taama pisoqarsin- naavoq. Nunaqarfinni un- galliunerusunilu partii atuullualernissaminut ajor- tsmimsmsmsmismsssmsmmmmsmsisr—“ nakusoortitsisinnaavoq nunaqarfmnummi politikki allaanerusariaqarpoq. Aam- mami Atassut tamakkunani iluamik inissivissimanngi- saannarpoq. Qinersisartut unammissutigissagaanni il- loqarfinni tamanna inger- lattariaqarpoq, tassami Akulliit Partiiat Atassum- mut borgerliitut arlaatigoo- risaammat. Atassutip sanngiinerinnaa kisiat Akulliit Partiiata ilua- qutiginngilaa. Qinersisar- torpassuit partiilersorneru- jussuaq qatsussimavaat. Tamanna partiimut nutaa- nik siunnerfeqarluni tunn- gavilimmut periarfissaqa- lersitsisimavoq. Akulliit aa- lajangersimavinngitsuniik isumalittut pissuseqarsin- naagaluarput. Peqatigalu- gulu partii namminersortu- mik inuutissarsiuteqamer- mik pingaartitsisutut ma- lunnaateqarluni. Naalak- kersuisullumi inuiaqatigiin- ni sumi tamani niuemerpa- laartumik ingerlatsineq sia- ruariartorlualereerpaat. Qularnanngitsumik taman- narpiaq qinersisartut arlal- lit piviusuutillugu tigusi- massavaat. TAAVA QANOQ? Kalaallit politikkianni arsaq nutaa- mik kaajallakkiartortinne- qarlerpoq. Maannakkut kommunalbestyrelset 18it sulinialissapput. Partiit avissaarutaat suli tunuar- teqqinneqarallassapput ud- valgini assigisaannilu piviu- sumik suleqatigiinneq sal- liutinneqassalluni. Maan- nakkut suliassat quinaatsut annikillilerinertut ittut aal- lartinneqassapput. Kom- munimulli qinersinermi aamma takussutissaqarpoq politikkikkut inuunermi al- lanngortiterinernik nutaa- nik pisoqalersoq. Tullianik inatsisartunut qinersinissa- mi naalakkersunngortitsi- nissami Akulliit Partiiat apeqqu tinngorsinnaalluar- poq. Partiit allat iikkami al- lanneq maluginiartariaqa- raluarpaat. jKB.XV.'JJ.TOW.CTTO Kandidat- forbund uden succes NUUK(FBL) - Kandidatfor- bundene havde ikke større succes ved dette valg. I Na- nortalik fik kandidatforbun- det ingen pladser i kommu- nalbestyrelsen. Steffen Pe- trussens kandidatforbund i Nuuk fik heller ingen valgt. 8 mandater blev det til på landsplan, heraf 2 i Ivittuut og 3 i bygder. Den eneste by, hvor et kandidatforbund op- nåede valg, var Ilulissat, hvor udbryderne fra Atas- sut og Siumut fik 3 pladser i kommunalbestyrelsen. Stemmerne er tilsyneladen- de taget fra Atassut, Siumut og Inuit Ataqatigiit i nævnte rækkefølge. Her fik kandidatforbun- dene mandater: Narsaq 1, Ivittuut 2, Maniitsoq 1, Ilu- lissat 3, Uummannaq 1. Amerlanerit qinersipput NUUK(FBL) - Qinersi- sut 70 procentiupput, 1989imi 64 procentiullu- tik. Kalaallit Nunaanni qinersinermi procenti aatsaat taama qutsitsi- gaaq inatsisartunut kommunimullu qinersi- nerup 1983imi kingorna- tigut. Flere stemte NUUK(FBL) - Stemme- procenten blev 70, og mod 64 procenti 1989. Så høj har stemmeprocen- ten ikke været ved noget valg i Grønland siden landstings- og kommu- nalvalget i 1983. Arnat siuariarput Arnat arlallit qinigaalluarput NUUK(FBL) - Kommu- ninut qinersinerni qini- gassanngortittuni 700usuni arnat lOOut sinneqarsimapput. Taakkunannga 26it qini- gaapput 1989imut qiner- sinermut naleqqiullugu sisamanik siuariarlutik. Kommunalbestyrelseni inissani sinneruttuni 164it angutinit inigine- qarput. Naak angutit amerlanerpaajugaluar- tut arnat arlalissuit qini- gaalluarput. Emilie Madsen (Siu- mut) amerlanerpaanit qinigaavoq Illoqqortoor- miuni borgmesteritullu qinigaaqqinnissaanut qularnaateqarani. Ceci- lie Vahl Narsami Siu- mukkunni qinigaaner- paavoq - aamma borgme- sterinngornissamut naammaappoq. Nuummi Agnethe Davidsen Siu- mukkunni qinigaaner- paavoq borgmesterinn- gorlunilu. Viceborgme- steritut inissaq aamma arnamit tiguneqarpoq tassa Kista Lynge Høegh, Inuit Ataqati- giinnit qinigaanerpaa- soq. Nuummi kommu- nalbestyrelsemi inissani 17usuni 6 arnanit tigu- neqarput. Aamma Qe- qertarsuarmi amaq qini- gaanerapavoq, tassa Au- gusta Salling Akulliit Partiianneersoq. Arnat kommunalbe- styrelsenu t ilaasortann- gortut partiini il.il. ima- tut 1993imi agguataa- gaapput (kisitsit unga- luusigaq 1989imeersuu- voq): Siumut 11(8), Inuit Ataqatigiit 7(6), Atassut 5(8), Akulliit Partiaat 2, Issittup Partiaa 0(0), qi- nigassanngorteqatigiit 0(0), kisimiillutik qini- gassanngortittut 1(0), katillugit 26(22), illoqar- finni 25(21) kiisalu nuna- qarfinni 1(1).

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.