Sujumut - 01.08.1937, Blaðsíða 8
53
SUJUM UT
ukiut 4*at Nr. 8
Kingartarssuata Kårpiånltut mardluk akornåne
alångortamik itisumik inigssarsivunga kamig*
dlarterdlunga atissamalo ilait piardlugit nig*
dlaimisinaunangale, måssa kigdlavait portu*
nerssarssuata ingia 100 m*nik Kumut Kånger*
simagaluarigput. ipernarpailuit tamåne all*
kusersorpåtigut.
tåssame issikivigput sule igpagssarnit alia*
nåineruvoK. pujorssuaK tamarme pérsima*
vok taimåitordle kigdlingussåK iluamik issi*
gigssaunane. takuvdluarsinauvåkale iluliar«
ssuit akugtujårssuvdlutik KåKat portunerit
kårfisa K’aicortuvdlo nunaKarfiata Kulåne
pavaninarssuaK tungujordlutik kussanaKalu*
tigdlo ikiagortut silåinarme nivingaititersi*
massutut itdlutik.
nuna KatsigssoK taima panertigissumik si*
låinaKarsimavoK måssa aterput pujortorssu*
galuartoK uvdlakut suminaitsiamigdlunit ka*
nermik takussagssaKarneK ajormat. sermer*
ssuit aujuitsut kaujatdlangajagsimavåtigut,
ujaragssuitdle akornåne Kaersup itersiumani*
nguine orssuaussalingne sinigfivtitut inuv*
dluarnarnerussumik kigsauteKarsinåungila*
gut. Kiånginivtinume nerissavut pissungitsor*
sinåungitdlat Bovril Pemmican nerissagssanit
kimigtunersiugkanit nerissagssaliauvoK pa»
nertitaK Kalutautitdlo mardluk imermut Ka*
lagdlugit augtineKardlutik namagput nerissoK
unu.iK nåvdlugo unalårtisavdlugo. nerissag*
ssat tåuko Kivdlertussånguamut kilup KerKa*
nik OKimåissusilingmut porsimassut kaussar*
fingmiliuteriardlugit autdlaråine nunaKarfik
ungasigkaluardlugo nerissagssamik erKasug*
katdlartariaKångilaK. taKungssat taimåitut nu*
navtinut pissuneKartariaKardluinaraluarput,
taimåme pitsautigissunik pissaritsigissunig*
dlo taKuagssaKaraluaruvta imaKa sapiserniar*
nerusinaugaluarpugut. ama kalerriutariaKar*
poK sukulåt avitaK ångajårssuan kungua’per*
Kårdlugo mamaKalunilo tumånguerna*
Kingmat.
naggasiutdlugo navsuertariaKarpunga iki*
ngutiga tulungnit rusinitdlo akutaK Nicholas
Polunin Kavsérpagssuartigut Kujåssutigssa*
Karfigigavko tåussumånga iliniagkåka pivdlu*
dlugit kisalo kingugdliuvdlugo mingneru*
ngitsumigdlo Kåicavtinik portusunik pinersu*
nigdlo KaKisiniarnigssamut pilerissungorting*
manga. ajussårutigåra åssilivigssuåkulune
aserormago åssilissatdlo nunavta pinerssusia*
nik angingåssusianigdlo takutitsissut angala*
nermine pigssarsiarisinaussaugaluane pineK
sapilerdlugit. — taimatutdlo Fr. Høegh Kujå*
ssutigssaKarfigåra neriorssorsimangmatigut
uvdloK tikingniarfigput tåkutingitsusagalua*
ruvta ujariartorumavdluta, tamatumuna er*
Kigsisimaneruvdluta navianartulikut angala*
sinåungortingmatigut.
åiparma Nicholas Polunin*ip sukut KaKi*
artornigssånik ilitsersutå maleruarneKarpat
kalåleKativtinigdlo norpiånut KaKissoKardlu*
ne Akuliaruserssup portussuserujugssua
unangmitdlerpalugtutut issikoKarungnåisaoK
— AkuliaruserssuaK ilisarisimanerulisavarput
KåKavutdlo portunerit avdlat merseringine*
rulisavdlugit.
Hans Lynge (Napårtoic).
The translation:
Climbing AkuliaruserssuaK. —
although not to the very top.
I have. alwayS looked at the Akuiiaruser*
ssuaK mountain with admiration, convinced
of its being a mountain that is prominent
among the other high mountains of the
world. It is mighty of appearance, the form
of it one of the forms I love as a piece of my
own life — a form I can easily picture to
myself wherever I go. Last year when I had
been abroad the first time in my life, Akulia*
ruserssuaK mountain’s welhknown figure it
was that bid me welcome to my home before
the other features could be recognised because
of the distance. When I before this had
many times passed it on my journeys to
and from the head of the Lichtenau Fjord
(Amitsuarssuk) I could not help admiring
its high pointed peaks that rose over my head
in the distance.
When I, two years ago, climbed to the top
of MatorssuaK mountain, that faces Akulia*
ruserssuaK from the north, I thought it must
be the highest I should climb in my life,
and I also was proud because the others
found it high — higher than most of them
dared to go. But it happens now, two years
later, that I see this top from about double
heightl
It carne to pass that I one day left Julia*
nehaab (K’aKortoK) for Lichtenau (Agdluit*
sok) with Nicholas Polunin, an Anglo*Russian
ilisimatoK (a man, as we say, who knows
a lot of things) and the first such that we