AvangnâmioK - 01.06.1931, Side 5
— 45 —
kigssaKångitsut ilagi'narsi'nåungilai. uvangåinåu-
ngitsorme Kularingilara taima ilumordlune Jens-
mik nalunaiausinaussoK. agdlame ilaniåsit ajor-
ssartunguit pivdlugit imåitumik OKalulerujoK:
„uvanga tåssa ajorissaraluara: ajorssarneK usser-
simånginavko, kångneK pigssaKångineK atorsi-
månginavko". isumaliutsiarsi'naussup, OKausé tåu-
ko isumaliutigigunigit, oKausisa tåukua tunuånl-
toK nakingnigsi'nauneK KanoK agtigissoK takusi-
nauvdluarpå, nagdlingusugdlunime OKausering-
magit. ilumutdlo OKautsine tåukua indneKarfigi-
simångissaraluane Jensip umåmiugai indnermi-
gut atortuåinardlugit inugtame ilainut kågtunut
ajorsartunut pigssaKångitsunutdlo, toKuvfine ti-
kitdlugo. l'nugtåinaringissaminutaoK angajorKaut-
sersorssdvoK: tikerårpagssuit tikitartut kalåtdlit
Kavdlunåtdlo tamardluinaisa inororsårtarpai, ku-
larnångitsuinik ilai taima piumaKissut, Kårsitdlar-
titdlugit unagtitdlugitdlo, sunigdlo nalinginarnik
Kujanarisinaussåinik tunissardlugit. ukiupat Ki-
mugserpata Kingmé ajungitsumik nerisitdlugit.
OKarstnauvungame: ilumut JensimipoK asang-
ningnerup silamiussufnåungitsup pissautå, una
agdlagsimassoK erKaigåine: „silap matuma pinik
pigdlup Katångune ajorsartOK takugaluardlugo
umåne tåussumunga matuguniuk Kanorme tau-
va ilivdlune Gutip asangningnera ilumigut pi-
giuåsavå?"
Jensip pissusia ilanago agdlame inoraluardlu-
go oKalugtuarilåravko, inungmik tåussunn'nga
najuisimångitsutit sualugissanerpat, nersuinera
angnårassuginerpat? någga, mingnåraluarpara,
nersungilaraliinlme, pissusiauna nauk ilåinarsio-
raluardlugo emartulånginaringa. ivdlinåsit kig-
dlup tungåinånik tusåmajungnarsivat: imaerra-
jårtartoK imingersoK. åp, utor«alinerme uvdluine
utomaup uvdluisa atugkame pilermåne, ilane i-
kiarortutut l'tarpoK najornagulo malungnarane.
tamånale tupingnångilaK. indnermine sivissoKi-
ssume misigissarpagssuarme atorsimassarpag-
ssuarmilo, ilane nuånårnartut, ilånilo alianartor-
ssuit erKarsautikut uterfigissarångånilusoK Kular-
nångitsumik taimåitarpoK, sordlume utornait Kav-
sit pissartut, imingersdvorme, asagavkulo tnisi-
utisångilara sagdlussumigdlo oKautigisångilara:
imingersdgaluit Kavslt taimåitunertik misiarissar-
påt isertortardlugulo, Jensile taimåingilaK pissu-
sia sancumivoK issertugaKarnanilo, imingersutut-
dlo avdlatdt kamagssuaK inoKåminut pissuseri-
ssångilå; inuiaitdlo atugartut akornåne iminger-
sutdt Kiviagagssåungilardlunft. Kujanardle tamå-
kua tusåmanerdldtigisinaussai tusåmanerdlutigi-
ssailume indnerata uvdluine kingugdlerne ina-
lungniuteKarsimångitdlat, erKigsisiinavdlunile er-
dloKissuteKangåranilo toKugsse ornigsimavå, å-
sitdlo angajorKautserumaneK umatime sule ima-
risså ajulilernermine agdlåt anigsimavdlugo, nu-
lé ima oKarfigisimagamiuk: nangmineK inimine
nåparsimavingmine ilaKutai kavfisorterKUvdlugit;
sunauvfale uvdloK tainåna toKussavdlune.
ila Gdtip inungnut maleruamusså neriorssd-
tålo utorearssuame tåussumane erKainånginer-
dlune imåitoK: „atåtatdlo anånatdlo atarKikit i-
numersorKuvdlutit nuname, Nålagkap Gutivit i-
lingnut tuniussåne“. ånåussissuvdlo OKausé imåi-
tut: „Mat. 25, 35—36, 40-lo“. nangmineK atu-
åkit!
Jense agdlauserilåravko atuartugssanut måna
ajdssårutigigaluarpara: nangmineK toKunerata
kigdlingane najorsimånginavko, nangmineK timå
ingminut ikiorsinaujungnaersoK ikiorsimånginav-
ko, uvfa taima uvavnut akiniagagssautigigaluar-
tumik angajoreautsersimassoK. Kujanardle erni-
nguarma (Kålip) tikerårdlune namagtoramiuk i-
kidtitsiarsimangmat, måssame uvanga atåtaussu-
nga tåussuma sivnerpånga.
taima ilåinarsioraluartumik tusagagssilårpunga
Jensimik. nunaKataussunut kingugdlernut uva-
gutdlo nunaKatigisimassavtinut asassavtinut Ike-
rasangmiunut isumaKatauvdlunga KujaKatauvdlu-
ngalo. Kitornailo ilisarisimassåka isumaKatigåv-
kåtaoK: itumingnik oKautigisinaussaisa ilamini-
ngue mauna oKautigilåravkit.
atuartugssat tusarnårtugssatdlo tamaisa inuv-
dluareuvavka asangnigtumik!
Mathias Kristensen,
Sermiarssungne ajoKe.