AvangnâmioK - 01.05.1933, Side 13
— 53 —
mut kigdliligkamut kigdligdlutik malerssusavait,
aulisagkatdle tåuna Kångerpåssuk, Savalingmi-
ormiut malingnerKigsinaujungnåisåput. tauva su-
jornågtut plnåsåput: umiarssuit usigssatik Kiter-
Kutåinarnigdlo usivdlutik angerdlåsåput. suatdlå-
saugut tauva någdliungnapilugtorssuarmik Grøn-
landiliarane usigssat KiterKUtlnardlugit angerdlar-
dlune? 300—300 Kr. l'maKa. kigdliligaK ilumut
Kångersinaugaluaruvtigo angut atauseK 100 mar-
dluk sivnerdlugit perKigsinåusagaluarpugut, ima-
Kalo tamåna namåsagaluarpoK angerdlaruvta ig-
dlunguarput nunautimininguarputdlo pingitsaili-
sauvdluta tuningitsornigssånut. aulisartut KanoK
iliusåpat? uktgavta ilarpålue angerdlarput Kiter-
Kutåinarnik useKardlutik, ilaile unigsimåput; u-
nigkamik akilissariaKarput, tåmarnavérKuserfeKå-
ngilaK nåkautinut utertitsiniutigssamik.
Savalingmiormiut, imåipoK: Savalingmiormiut
Lagtingine sivnersait, suliagssaerusimanermut i-
kiortutigssanik Kinungitdlat. Savalingmiormiut i-
nutigssarsiornermikut ingmingnut napatikumå-
put, kisiånilume avdlanut ajoKutauvfigssaringisa-
mirignut inerterneKaratik piumåput. l'maKa oKar-
neK ajornångilaK: taimåitorssutitdlugit autdlar-
niartariaKångilaK, avdlamik misilissariaKarpugut.
Irlandip avangnå kangialo umiarssuit tåvanitut
sujorna nåkarsautigtnarpåt. Rock-All-ime pissag-
ssat åssigtgtångeKaut; ama Bjørneøen-ime Jan
Mayen-imilo nalorninartaKaoK. Savalingmiormiut
iniltigssarsiomerat pigssarsivdluarnarugtulersima-
ssflgaluarpat Savajingmiormiutdlo umiarssuau-
tigdlit oriligssugaluarpata, ajorpatdlåsångikaluar-
poK Savalingmiormiut taimailiortarérnerpagssuar-
mitut misilinialisagaluarpata, nåkarunik KaKigu-
nigdlunit soKutiginago — tamåna ånilangatigi-
ngisåinaramiko. kisiåne uvdlune måkunatut itu-
ne artornaKingmat. ajornarsinera KångerniarneK
ajornaKingmat Savalingmiormiunut sapernaKute-
KaKaoK aulisarfiusinaussut nåmagtumik pivfiusi-
naunere nalominartut ornisavdlugit.
Grønlandime aulisarnerulernigssamik Kommis-
sionime OKaloKatigigsinaunigssamik Søfartsrni-
nisterip ataminaKissup onausé neriunartoKalår-
put — ukioK månåungitsoK, kisiåne ukiumut ki-
ngugdligssamut. nalugaluarpara oKaloKatiging-
neK tamåna KanoK itumik kinguneKarumårtoK,
kisiåne erKaisissutiginiarpåka oKautsit taisima-
ssåka 1905-me Lagtingstidendemltut måne ataut-
simltune atarKinanissune ilaussflsimagaluartup
akornavtinikungnaertuvdle OKauserisimassai, o-
Karsimagame inuit amerdliartorunik Grønlandime
Savalingmiormiut nunanarfigssainik pissariaKå-
sassut. Grønlandip imartåne nalinginaK aulisar-
nigssamut akuerineKarsinåungikuvta, l'maKa a-
jornåsångilaK, nunamik kigdliligane Savalingmi-
ormiut nangminlnaK inflvfigssanik nunaKarfilior-
figssanigdlo. tamånalo pisinåusaoK susa många-
nlt aningaussat tungaisigut ikiorneKångikaluar-
dlutik. tamatumunga ilångutdlugo emailerpara,
ilane ukiut 30-t sujornatigut Savalingmiormiut
inoKutigit itue 4 danskit nålagauvfiånit atautsi-
kut 10000 Kr.-nik ikiorKuvdlutik Kinusimaga-
luarput Jan Mayenimut nunasiartorniaraluara-
mik. nauk taimane Rigsdaginut ilaussungika-
luardlunga, ilemugssara maligdlugo Ki'nutigissaK
tamåna Justitsministériamut åisimavara, kisiåne
iluaKutigssånik åsit isumaliortoKångilaK. Sava-
lingmiormiunutdle iluaKutåusagaluaKigame, tai-
månak Grønlandip ilå kigdliligaK nunaKarfigtår-
figisinaussarput pisinaugaluaruvtigo, avdlamig-
dlo patsiseKartariaKarsoringilara, kisiåne infltig-
ssarsiornerinardluinarmik, uparuartorsinaugavko
isuma tamåna oKaluerineKartoK aitsåt sarKumi-
ngingmat, sujugdlerpåmigdle tamanut tusardliii-
neKardlune oKaluserineKarsimangmat atautsimi-
tut måko atarKinangårtut ilaussortarigaluånit ta-
tigissagssauvdluaKissutut issigineKartuarsimassu-
mit.
mana oKartarput: åp, kisiåne Grønlandimile
aulisarneK tatigissagssåungilaK. tamåniuna tai-
måitoK. aulisarnéK tatigineK ajornartåinarpoK,
malungnarpordle ukiune kingugdlerne Grøn-
landime aulisarneK tatigissagssaussoK. Grøn-
landime aulisarneK Savalingmiormiut ukiorpag-
ssuarne sigssuersimavåt, Savalingmiormiut iåva-
ne niuvertflssåinaKigamik sordlo itsaligame Mo-
nopoleKaratdlarmat Handelip (Kaliata) niuverner-
mik Savalingmiune pårssissfltitai Grønlandimisi-
massut pissartut. amalo oKalugtuavtinit erinar-
ssutitomavtinitdlo nalunångitdluinarpoK Grøn-
land aulisagaKartuåinartoK. kangerdlungne auli-
sarneK Grønlandime inussutigssauvdluinarpoK.